Ahv tabas Saara mööda hobukoplit heinu kokku korjamas ja valjusti vandumas. Aga järgmisel hetkel olin lambakoplis, kus oli kõik täpselt nii, nagu kujutlen unelmate talu, muinasmaad ja lapsepõlve kujutledes: Indi mängis üle mitmete päevade – isa juures oli ju – Manniga, kes oli teda oodates ja igatsedes nii tujutu – ja täna nii teist nägu. Mann ja Alfa panid rõõmsalt ninad kokku – vana lammas andis ponile musi! – ja see kõik oli armas ja naljakas ja Õige olemine.

Kirjutasin viimasel Lamba-hommikul kõik nädalavahetusega kogutud materjalid pabertelgedeks – ja neid oli lauatäis. Rohkem kui lauale telgedeks, sai siiski mu enese sisse õppetundideks. Tori-Vändra retkele minnes küpsetasin enne tütardele koogi ja jõudsin… Kehtnani. Siis ütles Vuhwa üles. Brigita tuli mulle Madam Citroeniga järele – sõitis Vuhwaga… omal jalal Tebolari. Täna läks bensupump ikkagi vahetusse – niimoodi sõidab-eisõida ei saa ju elada.

Meie aga läbisime Madamiga maanteed, mille servad olid kraavisõitnuid täis, kõrvalteed, midapidi polnud võimalik sõita – ja ilmselgelt oli Jumalal mulle selle sõiduki kannialla lükkamisega teadlik plaan.

Taimi juures Randiväljal õppisin kahe põlvkonna kooselamise kaunist kunsti. Tori raamatu peatükki – ja ajakirjalugu – läksin mõistagi tegema – aga mulle, kes ma kavatsen teisele korrusele Brigita toad ja ülekülavaate ehitada, oli õpetlik, kuidas on siis, kui on teistpidi. Aitäh! Eufrati-Tigrise juures Vändras – võrratud musserid, minu pojad ju! – kõnelesime hooldekodu naistega asjadest, millest on tegelikult vaja rääkida – mitte roosamanna-lillulällust. Looduslik valik, eutanaasia, ühiskondlik vastutus…

Brigita sõitis valges Vehendisse – mina tulin Ohekatkus peale laaditud viljakoormaga – pidin onu Ennu ja Reinu veenma, et ma ikka jaksan ja jään ellu ja üldse 😀 – mööda jäärada ajujahi liini vahelt tervena koju. Vilja maha laadides jäi telefon minu ja koti vahele ja vaikis. Viisin ta täna Rütmi-taatidele – kes tegid korda Indi Furby – halastage mu kõrvadele 😀 – ja üksiti ka fotoka läätsed puhastusse.

Alo kriitilisest-konservatiivsest siinkäigust – tütre tõi ära – oli ülimegatulu – ta kahtles saunatoa akna asendamises uksega – ja hommikuks olin kosmosest alla laadinud lahenduse – uks tuleb sealt, kus on pakases hävinud veevärgikast – mille paigaldamisel on sein nagunii katki tehtud – mis on põhjus, miks saunatuba on külm – ja ongi tore lahendus. Üksiti oli hommikuks ka ülemisele peldikule sokkel mõeldud, et ta keset tuba poleks 😀

Lamba-aasta viimasel hommikul – 12 aasta pärast kohtun oma Reti-Mihkli-väikse Jaagu aastaga taas – mää 😀 – sain kohe aru, et öösel on keegi lahkunud.

Kui Robinson agooniat välja ei kannatanud ja… oli 2 hobust lahti ja laudauks ristseliti.

Täna hommikul oli keegi endale käe külge pannu Taja lahti lasknud – mistõttu mul oli üks boks vähem puhastada – leedi trakeen oli end ülihästi tundnud, õues nohistanud – ja magas hommikul puhtas boksis, jalad seinal, nagu vana mees 😀 – ning vanimalt tütrelt sain teada, kes lahkus. Raplas-kohatud emand Helgilt kuulsin, kuidas – ja rahu tema hingele. Emal ja suguvõsal – kõigil kergem. Kuna lahkunud alkoohver on väga suure pere liige, pakub keegi talle peatselt võimaluse naasta – mis ullisti, see uuesti. Minu viimaseks kohtumiseks temaga jäi poe ees talle selgitamine, et emalt ära võetud kassipoegadega siin lehvitamine on… see mis ta just on. Ta ei mäletanud, kustkohast ta nad tõi, kuhu ema jäi – ja mõne päeva pärast ei teadnud ka, mis neist kiisudest sai. Rahu nüüd…

Emakese Maa rütm on valss.

Valsirütm tõi täna mulle nädala alustuseks teadmise, et õnnistus toimib – õnnistasin oma venekeelseid sõpru ja tõotasin siinse väetalu teenetega nendele pühenduda – venekeelne leedutar Laima pakkus ülisoodsat erimärgilist diislit enne aktsiisitõusu ja erimärgilise kadumist – ja tänu metsataadile on mul plänn – hommikul toon koju – ning kevadisteks übersooritusteks olemas kütus, mida nagunii oli vaja. Väga.

Mis hämmastavaim – Laima kuulas mind – läksin tema eestikeelseid ponnistusi peatades vene keelele üle – ja ütles järsku: ma tean teid, erilise hääle järgi tundsin ära – te olete ilus kirjanik ja teil on imelised tütred – teil käis Dardo Kusto külas – ja ma olen eestikeelsetest raamatutest ainult teie omasid lugenudki! Selline maailm…

Hea, et ta mu selle hetke räpamind ei näinud – las inimestele jäävad ilusad illusioonid 😀

Täna on sinu ülejäänud elu esimene päev