25. detsember 2010
23. detsember
Sain hakkama.
2010 kokkuvõte ja 2011. aasta heade asjade tellimine taevasesse kataloogi
Tahaksin kogu südamest karjuda: mul on tänavu elu kõige kurvemad jõuludd.
Mu lapsed on esimest korda elus jõulude ajal minust eemal.
Mu keskmine, kõige enam hellitatud tütar kolib isa juurde.
Sest millegi nimel kohutavalt rügades ja pingutades jääme sellest märkamatult ilma. Me ise kaasa arvatud.
*
Ajakirjale Naised kirjutatud paraadaruanne 2010:
*
Kas me kipume murduma raskuste käes? Vist rebeneme suurte kontrastide käes.
Lõppev aasta oli nii heade kui halbade sündmuste ja õppetundide poolest sama äärmuslik, nagu Eestimaa talvest Egiptusesse ja tagasi sattumine. Miinus ja pluss 30. Nii head kui halvad äärmused on tugevate jaoks. Mõlema pooluse kätte võib nõrkeda ja murduda. Minul tahtis sel sügisel süda nende üles-alla raplemiste kätte seisma jääda. Ei jäänud, järelikult olen piisavalt tugev, et veel rajumaid äärmusi kannatada.
Mis puutub minu juustesse, siis need jäidki just nimelt Egiptusesse – käisin kahel järjestikusel talvel Põhja-Aafrikas raamatut “Egiptuse eha – vana tsivilisatsiooni loojang” kirjutamas ning sealses kliimas kabelimatsu saanud juuste järgutamine-lühendamine ei aidanud. Saavutasin oma kuueaastastest pikkadest juustest jälle siili. See vaatepilt ühtaegu nii ehmatas kui innustas mu abikaasat – ning ka Peter Murdmaa sai elus esimest korda ülilühikese soengu.
Peteriga, kes ilmus esimest korda mu õuele kümme aastat tagasi koos emaga mu kodust teatrit filmima, saime üheks 13. mail ning abiellusime 13. augustil 2010.
Jausa talu, mida ehitasin ning kus õppisin maal elamist kaheksa aastat, otsustasin müüa märtsis – ning mais oli Soone talu Rapla lähistel Kumma külas ostetud. Senise talu müüsin detsembri keskel, tänu millele vähenes oluliselt laenukoormis, hurraahurraa! Andsin ka kümme aastat väärikalt peetud firma OÜ Kati Murutar detsembri keskel oma vanimale pojale Richardile üle – tuult tiibadesse!
Meie Peteriga tegutseme Aabrami Hobulausujate ja MurMurProducts nimede all oma elulaadi, loovuse ja loomadega koos elamise talus. Minevikuvarje ja varasema elu jooksul tehtud vigu trotsides ja parandades. Õpime koos seda, et minevikku ei saa ümber teha – toonaseid vigu parandada ja tulevikku ümber väestada saab küll. Enda oma. Mitte laste oma. Sel aastal šokeerisid meie mõlema lapsed ja ligimesed oma valikute ja tegudega. Minu vanim tütar näiteks kavatseb politseinikuks saada…
Saime sel aastal teada, et talupoegliku elulaadiga kaasneva surmaga me leppima ei õpi. Leinan ja kannatan tänavu ohverdatud loomade pärast tänini, kui päris aus olla. Notsud Sink ja Pekk läksid kogu oma arukuse ja mängulisuse juures külmakasti – ja see oli… kohutav. Kartulivõtu aegu sai üks jänes nimega Fille fileeks – ja ma seedin seda praadi tänini. Naabrinaise killer-hulkur-peni murdis mu oma silma all meie kahest lüpsikitsest ühe – kaksiktiinust kandnud Klaara. Iga päev, kui teise, õnneks samuti tiine Veeraga juttu räägin, lööb ahastus taas üle pea kokku. Koer kollitab edasi.
Aga selle eest sündis meie kihnu maalammastest vanimal, Alfal kaks talle ning jäär Osvald pani neli ülejäänud utte paksuks – misjärel läks edasi Ranna Rantšo kihnlannasid õnnelikuks tegema. Meile tuli uus jäär Kraps.
Kevadel saatis kadunud Edgar Valter meile oma armastatud bernhardiin Emma hilise esik-pesakonna tütrekese Sandra. Suvel sündis täpselt samal päeval, kui USAs lahkus ligi 97aastasena minu vanaema Linda-Helene Kuuli-Tohvelmann-Link, meile shetlandi lambakoer VIP. Meiega liitus trakeeniplika, Palladiumi lapselaps Battaya, eesti raskeveomära Haldjas, 8. juunil – just Soonele kolimise päeval – sündis Mätta ratsatalus Lahemaal meile eeslipoiss Opaal ning pulmadeks sündis sealsamas meile broneeritud tinker, irish cob. Sellele kirjule hipilikule mära-tirtsule pani Peteri õde Kärt Ulman nimeks Bee. Mesilane.
Mesilasi hakkasime siin talus samuti pidama. Ja mina, Soone Saara, kirjutasin tänavu üheksa raamatut ja tegin valmis kodulehekülje www.aabramihobulausujad.ee Raamatud on Stella Borealise kirjastatud kaks osa “Talv Eedenis”, Elmatarile neli osa “Ohtliku lennu” romaaniversioone, Lastekale kaks Jussi-raamatut, Petrone Prindile lapsepõlvelood. Uude aastasse jäi kuus raamatuplaani eesotsas Mihkel Ulmani “Röövlirahnu Martini” raamatuks kirjutamisega.
Kõik see taluvahetus ja abielu, loomade sünnid ja lahkumised ning mitu eksistentsiaalset tragöödiat lükkasid edasi mu plaani saada ratsutamistreeneri ja hipoterapeudi kvalifikatsioon. Küll saan! Uuel aastal saavad meie talu kõik hooned uued katused – tänavu sai ehitatud tall ja laut ja suur osa elumaja sisemust. Katuste alla tuleb stuudio, raamatukogu ja loovusruum. Teeme Peteriga koos korda ka oma talu juures oleva tiigi, et sinna forellid tuua, likvideerime jäätmemäe, korrastame uue raieloa alusel oma metsa ning valmistame talust eraldi seisva maatüki ette selleks, et sinna hobu- ja loovuskeskus rajada. Credo!
*
Siit tuleb inventuur – millest koosnevad need ülimad käärid, mida on nii kohutavalt võimatu välja kannatada.
Talu 2010
Soonel sai sel aastal ehitatud elutoa ja väikese toa põrandad – väike tuba saab aasta viimastel päevadel Minni toaks
– sigala – see oli sigavalus kogemus – tuleval aastal kasutan teda viljaaidana, et ära hoida tänavuse-laadne vaakumine ümber Reimo – vilja-heina-appi-appi
– lamba- ja kanalaut – sellega on kõik õigesti
– tall ja selle peale raamatukogu – kangasteljed jäidki sel aastal üles panemata
Abielu
Peter Murdmaaga abiellumine on olnud mu senise elu suurimaid õppetunde.
Nii Peteri isik kui abielu on õpetanud uusi tasandeid, tunnetust ja tundeid. Aitäh.
Uuel aastal tuleb paraku ära lahendada selle abielu põhjustatud minevikuvarjude must tsunaami. Ent seda saab lahendada vaid mees – minu ülesanne on talu ja loomi juhtida ning oma erialal kestval tugev olla – ning üritada oma lastele olla atraktiivsem kui seni on õnnestunud.
Loomad
Brigita Monti läks Maila Kuke juurde ja sealt edasi Veskimetsa, sest mitte keegi ei kannata välja tema karjusepidamatust – trakeeniplika Battaya tuli asemele
Ostsime raskeveomära Haldjas, keda tahtsin oma nõrkusehetkel Andele sugumäraks müüa, ent tänu ostja makseraskustele jõudsin otsusele, et Haldjas tuleb siiski kevadel Soonele. Sisetunne ütleb, et nii on õige.
Jo-Jo läks Margotile – Kuusemäe talvepesa emotsionaalseks seemneks, nagu hiljem selgus
8. juunil – täpselt meie Jausalt Soonele kolimise päeval – sündis Mätta ratsatalus eeslipoiss Opaal
11. augustil – tädi Lii sünniaastapäeval – sündis Mättas tinkeriplika Bee
Detsembrikuuks kogusin end sedavõrd iseendaks, et ostsin nad mõlemad ära – koju tulevad märtsi lõpus.
Ostsime Kihnu maalambad Alfa, Aino, Astrid, Ogalik, Elfriide ja Osvald – viimane läks edasi Ranna Rantšo uute naiste juurde. Kraps tuli nahakojast asemele. Ja Alfal sündisid jäärast Samurai talled Suzuki ja Sensei.
Sigade Sink ja Pekk ning Cruella ja Pöialpoiss võtmine oli ämber. Pöialpoiss elab nüüd Ohekatkus Liisuga – aga ta on neist kolmest ka ainus, kellel hästi läks…
Jänesed Rulle ja Habibi teenindavad Talvepesa – Fille sõime kartulivõtu ajal ära.
Kitsedest Klaara ja Veera sai Klaara punase killer-Oke ohvriks ning see tragöödia varjutas pikaks ajaks kogu meie talu – usutavasti on see ka oluline põhjus, miks Brigita otsustas Soonelt lahkuda.
Aprillis sündis meile bernhardiinitibi Sandra – Edgar Valteri Emma esimese pesakonna ainsam tütar.
24. juulil sündis shetlandi lambakoer VIP
Inimesed
24. juulil lahkus Ameerikas siit ilmast mu vanaema Linda-Helene Kuuli-Taimre-Link.
Seoses tema ja loomade surmadega, laste valikutega, ülekoormuse, unistuste täitumise venimisega ning plussi ja miinuse tohutu kontrastiga kukkusin sügavasse eksistentsiaalsesse auku – ja tulin sealt jälle välja ka.
Lapsed
Kõik meie lapsed sooritasid sel aastal tohutu arenguhüppe. Peter oma noorematega sel aastal õieti ei kohtunud – Maarjast sai kaunis noor daam.
Minu Minni arenes tohutult pika sammu – läks oma otsusena Valtu lasteaeda, räägib väga arukat ja erilist juttu ning on ilus, hooliv ja arukas.
Aleksandrist on saanud tubli judo ja töömees.
Brigita õppis Valtu koolis kõigile viitele, oli omavalitsuses, võitis bioloogia olümpiaadi, tegi Tea Paluoja laulustuudios edusamme – ja siis korraga otsustas ära minna. Ema võinuks jõuga keelata – aga otsustas tal minna lasta. On juhtunud nii, et Brigita on olnud mu eelistatuim, enim reisinud, mu enda sarnane – ja ühe lapse eelistamine saab karmilt karistatud. Selle sama lapse poolt.
Reti loobus senisest ideest minna meditsiini õppima ning kavatseb saada politseinikuks. Tema elust käis sel aastal läbi tihe ja lähi suhe, mis osutus samuti ülimalt õpetavaks.
Richard leidis Kaisa ning on tänu sellele jõudsalt mehistunud. Teeme koostööd.
Looming
Kirjutasin sel aastal 4 “Ohtlikku lendu”, kaks Jussi-raamatut, tõlkisin meditsiini-taksonoomia, andsin Stella Borealisele üle kaks köidet “Talv Eedenis” – neist üks on alles ilmumata. Ilmumas on tänavusest toodangust Petrone Prindi lapsepõlvelood ning kõigile tutvumiseks on üleval www.aabramihobulausujad.ee
Koostöö Peteriga tõstis mu ajakirjandustöö uuele tasemele – mitte ainult eriliste piltide, ka energeetilise sünergia tõttu.
Plaanid
Loomingulises plaanis on juba alustatud Mihkel Ulmani “Röövlirahnu Martini” raamatuversiooniga, Rakverele on tutvumiseks antud “Palun mulle meeter maailmalõppu” sünopsis, aastasse mahub neli “Ohtlikku lendu”, Stella Borealise projekt ja Nukits.
Nüüd on aeg ära teha treeneri paberid ja asuda hipoterapeudiks õppima.
Battaya ja Haldjas tuleb sadulasse panna.
Tiik tuleb korda teha – et hobud saaksid sealt juua ja forellid elada.
Sõnnikuvaalud tuleb ohtlike jäätmete üle korralikuks kõrvitsamäeks kuhjata.
Mets tuleb korda teha – ja suures osas maha võtta – et siis uuendada.
Eraldiseisev 4,5 hektarit tuleb karjamaana kasutusele võtta ja 0-faasi tööd teha. Püsime sadulas…Ja tegelikult ei ole vaja halada, et lapsed jätsid mu jõuludeks üksi, ei vaja mu pakutut. Kui teeme siin ilmas seda, milleks oleme sündinud ja mis meid õnnelikuks teeb – siis teeme ka oma lähedased õnnelikuks. Uuel aastal õnnestub!!!
24. detsember
Peter käis jõuluvana harjutamas Kuusemäel – peaetendus oli naabrilastele Meelika juures. Tsüklon Scarlett lisas meetri lund – heinaruloonid on seega uuesti sisse sadanud… Vilja ikka pole. Mitte miski ei muutu. Nutsin Battaya kaelas end tühjaks.
25. detsember
Seoses ülisittade lumeoludega ei tule Alo vanemate tütardega – Riks toob ainult väiksemad lapsed siia – mistõttu mööbeldamine lükkub edasi. Aga selle eest on koletu migreen juba mitmendat päeva – ideaalne lumega võitlemise konditsioon…