900

29.veebruar

Milline kosmiline üheksate sünkroon! Ja milline õigluse võidutsemise päev:

Meie saime Oscari!

Võtsin filmi Mees, kes jäi ellu, palju sügavamalt südamesse kui isegi aru sain.

Sellepärast tuli varahommikune parima filmi tiitel ja Oscar Di Capriole ka mulle.

Enne seda tulid kollased koolikud. Mitte et ma jääksingi rindeteateid oma väikese vapra kere võitlustest andma – aga ööpäevasele palavikulahingule järgnesid eile õhtul kuivad koolikud. Mille käes vääneldes meenus kõigepealt, mida Helve mulle neljapäevasel teeõhtul enda juures ütles: KOLLAST! See on sapi värv. Seejärel meenus, mida soovitasin ühe higitelgi ajal telefonitsi abi palunud noorele emale – vasakule küljele, sapipõis tühjaks! Tehtud. Toimis. Huh.

Laon Tori materjale ritta, suhtlen projekti-Jänese ja mahetalu-Rüütliga. Olen Elus!!!

*

20. märtsil Pööripäeva-täiskuu higitelk

23. aprillil Jüripäeva-täiskuu higitelk

20. mail täiskuu-higitelk

9. juunil Fantuzzi Puerto-Rico kontsert – Indira 10. sünnipäev

21. juunil Arne Lauri kontsert ja täiskuu higitelk

21. juulil tervendav performance-teater-kanaldus Mustrimuutjad ja higitelk

Kuulutame välja konkursi inimesele-paarile, kes 15.-21.augustil Soone talu hoiab, kuni Saara ja Indira on palverännakul Norkapis!!!

*

Väikese Ingli sõnum märtsikuuks 2016:

Kui märts kokku võtta kahe sõnaga, siis kõlaks see nii: ennast otsides.
Sel kuul tõusebki iga tunni ja päeva tagant muudkui üles üks ja seesama teema – kuidas ja kas me ennast väärtustame.
Kõik algab meist endist. See, mis toimub meie peas, see toimub meiega ka argipäevas. See, mida sisse sööme/joome või jätame söömata/joomata, toimub meie sees.
Konflikt, mis lahvatab suure leegiga, on signaal, mille endast välja anname. Suur armastus, mis lahvatab suure leegiga, on ka signaal, mille endast välja saadame.

Märtsikuu õpetab meid üsna jõuliselt, kuidas see kõik käib. Tahad austust, austa ennast. Tahad armastust, armasta ennast. Tahad jõukust, väärtusta ennast. Jne jne.
Meiega võib sel kuul juhtuda veidraid ja väga veidraid asju. Kohtame hämaral tänaval inimest, kes ütleb mööda jalutades midagi sellist, et sa oled hea ja ilus inimene ja me mõtleme minut hiljem, et kas seal üldse oligi kedagi, kas ta rääkis minuga, kas ta rääkis telefoniga. Oli ta üldse seal, kes ta oli…
Järgmisel hetkel saame me kirja, mis räägib pikalt ja laialt sellest, kuidas ennast tuleb väärtustada ja ennast austada. Sellest sõbrale rääkides ja seda näidata tahtes, me aga enam ei leia seda kirja. Ja me juurdleme jälle, et kas see kiri üldse oli, kellelt see oli ja kuhu see kadus….

Ühel päeval näeme me ennast peeglist väga meeldiva inimesena, järgmisel täiesti vormitu ja täiesti koledana. Ja me juurdleme, kuidas ma eile olin ilus ja täna nii kole. Kuidas see saab nii olla ja kuidas ma saan nii erinevalt näha, kuidas ometigi….

Läbi meie enda silmade näidatakse meile sel kuul seda, mis toimub meie enda peas, meie tihedas mõtteliikluses. Ühel hetkel me rammime jõuliselt vastu poste, teisel hetkel liikleme korralikult ja turvaliselt. Siis jälle hullumeelselt ja siis jälle turvaliselt. Meile näidatakse, kuidas me saame oma peas korda luua, kui vaid tahame, kuidas me saame oma mõtteid turvaliselt, viisakalt ja positiivselt liiklema panna, ilma avariide ja hullumeelsete manöövriteta.

Tänavapildis inimeste keskel toimub see sama. Kord põrkutakse, kord leebutakse. Õpitakse ja otsitakse, kuidas leida õige viis olla ja elada.
Palju on nendel päevadel otse ütlemisi ja sirgelt minemisi. Öeldakse välja asju, mis pole iial üle huulte tulnud ja neile, kellele pole iial julgetud. Ka kõige ilusamas mõttes. Öeldakse välja nii vana vimm, kui aastatepikkune armastus.
Me tahame oma sisemuse korrektsemaks ja puhtamaks saada ja nii siis kõik välja tulebki. Kiitus ja laitus, armastus ja vana viha. Imetlus ja kuhjunud alandus.
Lõppkokkuvõttes on see väga hea, sest kõik vana saab välja ja kergem on kõigil.
Noored on sel kuul tegijate rollis. Noored inimesed, kes alles õpivad elu tundma ja tunnetama, teevad palju häid tegusid ja tarku otsuseid. Ka need noored, kes vanemate inimeste arvates on lootusetult puntras ja valel teel.
Noored ajavad seljad sirgu ja näitavad, et neis on palju rohkemat, kui ärahellitatud põlvkond saamatuid. Räägitakse kaasa, arutletakse arukalt ja võimekalt. Näidatakse, et põlvkond, kes peale kasvamas, on kohati tugevama selgrooga, kui praeguse aja tegusad ja tegijad.
Kõige selle tulemusel kaasatakse suur hulk noori paljudesse tulevikuprojektidesse, milles nad aastaid arenevad ja arendavad ja kuis muidu, kui ikka väga võimekalt.

Üks teistmoodi seik on selle kuu juures veel. Need, kes aastaid kehakaaluga kimpus olnud, hakkavad sel kuul absoluutselt mitte midagi tehes selle tarbeks, kaalu langetama või juurde võtma, vastavalt siis probleemi suunale.
Nii mõnigi seisab kuu lõpus sügavalt hämmeldununa peegli ees, vaatab rippuvaid riideid ja arutleb, et kus kadus. Ise läks, aga kuidas see ometigi võimalik saab olla, pärast kõiki neid aastatepikkuseid maadlemisi…
Ja siin saabki näpuga näidata meelekohale, kõik saab alguse meie endi seest, meie mõtetest