11.-13.märts

Aga minul on Tori-raamat koos. Algab toimetamine-viseerimine-kujundamine. Hõissa. Ja õnne sünnipäevaks, Franz! Roosa kassihärra – mu elu esimene mjäuk musimirr – sai üleeile 12aastaseks.

Eile õhtul kallistasime metsatalus Sallyga nii, et vanast viledast nahkjopest jäid järele ribad. Ta kohtles mind, nagu vasikat, südamesõbrannat ja õde.

Sama joont on omandamas Namaste. Kui Nibirul esineb veel tagajalgadel ja kulmudel kõndimisi, kui ma näiteks lehvivas seelikus koplisse ilmun või meeltesegaduses lõhnaõli olen pannud, siis Namastuutule sobin igasugusena. Kõnnib mu kannul boksist boksi, peab aru ja naljatab, palub endale laulda ja tantsib ümber minu. See on midagi väga teistsugust kui Taja massiivne hellus – toetame ühe korraga lõua pähe ja püüame sind keelitada oma kintse sügama – vaata ise, kuidas saad 😀

Manni õrnutsemine Indiga pälvinuks eile fotokat. Mida neil hetkedel reeglina pole. Päikeselaigus peesitav üheksandat-kuud-kaksinda Mann kutsus oma väikese jumalanna endale selga – Indiisu lamas vaikselt Manni ja sündija peal – kõik olid kangesti rahul. Ja Namaste valvas.

Mida ma veel tahan???

Miks ma ikka õhtuteks nii tühi ja üksi ja kurvameelne olen? Kevadväss. Laupäeval vedasin 3, pühapäeval 2 väekeskusse raamatud, Pärnusse-Rakverre on ekspedeerida. Eile jaotasin ühe, täna kaks lambarümpa soovijatele. Et kustkohast ma rümbad võtsin vei? Metsatalust. Oma mooride vangerdamise huvides see rümbandus – ja järgmistele raamatutele kirjastamisraha saamise heaks see raamaturall. Kui raamatud mul kabinetis kuhjuvad, pole neist tolku. Väekeskustes müübides tekitavad kirjastajale kirjastamisraha. Energiaringlus. Ja kui mina oma kjõhnlased üle 10 lasen, siis Maasi Murutar vasikaga sügisel ei mahu. Kui ma Alfat õhtuks üle ei annaks, peaksin ta pärast praeguseid tallesid ära tapma. Mis kõlab õõvastavalt. Ent ta on Indiga nii agressiivne – ka Brigita sai tagalakaitset unustades õhulennu – et meie ühine kuueaastane sõprus võtab uue pöörde.

Metsatalus – kuhu emand koos Arizona ja Dianaga peent villa ja ohustatud tõugu levitama läheb – võib ta vabalt veel viis aastat ruulida ja talletada. Arizona läheb emale seltsiks. Amatsoon ja Amazonia jäävad Soonele. Eliise Mää tütar Evakene tuleb. O’Hara ja Aya on kuu jooksul ilmselt maha saamas. Ka nende tütred jäävad. Kõik. Paras hulk. Tänan.

Ja naeran. Natuke virilalt. Aga elutervelt. Tutvumisportaalist tuli ehitusmees Kristjan – mõõtis-arvutas ja koostab hinnapakkumisi. Vahva noorsand, tore tulemus 😀 Ja liinilt Tallinn-Väimela tuli kursuseõde Inga Raitar. Tänu sellele, et päikesepaistes koos külalisega värske pilguga oma peret silmitsesin, märkasin, et noore jäära-Elmari parem sarv oli peaaegu silma kasvanud. Selle lõikasime eile herr Tammega ära. Juuru hobumees väisas meid asiselt – ja muude aside sekka lõi kinni ka laudalae nurgatala, mille lund terrassilt alla kühveldades enamvähem lammastele vanni astusin 😀

Nüüd veel kiire 15 – ja varsti veel 15, siis veel 15 tuhat leida – asi ta siis on 😀 Aga reede õhtul sain aru, kui oluline on puhanuna päevaraamatut täita – nagu pea igaks õhtuks, nii ka reedel kippus nutt peale. Selge, et ei tulnud. Munadega naine ju. Ent kohalejõudmatu pealkippumise allikaid on mitu – ajakirjandusmaastik tekitab meeleheite – reptiloidjas agooniline hääbumine. Koostööpartner põimib, teine kiratseb. Liiga sageli korratakse, et see pole võimalik, mida ma teen – ja õhtuti usun, et nii ongi. Hommikul jälle on. Kõik võimalik.

Indi avastas eile Manni beebiga ülestikku hellitsedes minu igiliikurluse võtme. Bokse tehes – ajal mil ma aja-ruumitajuta leviteerin – kallistan ja mängin, vestlen ja pihin, naeran ja laulan. Ega mäleta ise sellest pärast midagi.

Seda mäletan küll, et kui nüüd pärast skännide-fotode kokku pakkimist on Toriratoorium kohe lõpetatud, kirjutan valmis raamatu Mustrimuutjad. Pööripäeval tuleb välja kolmas köide Täisringi. Mai lõpuks loodan eelmise triloogia kolmanda, Ingli puudutuse kaanetada. Järgneb suvine eriolukord – terrass-maneež-Fantuzzi-Lauri-Mustrimuutjad – Nordkapp ja sügisene pööripäev.

Sügisel ootavad Loomad-Lausujad koos lisadega igasse kolme köitesse. Ehkki raamatud on netti kolimas, on selle, mu 50. sünnipäevaks valmiva suurtööga küll sedasi, et teda ei saa netis vormistada – kaardid ja plaadid ei luba. Raamatud, jah, kolivadki üha netti ära.

Mitmed väga erinevad teekaalsased imestavad, miks ma ei lähe Tallinnasse tööle – näiliselt turvaline sissetulek… Ja ongi tegelt persses. Tänan pakkumast. Juba laubane Rapla-ring võttis pildi risti, pühaba piirdusin Suurupi-Tiskrega oma rümba-raamatu-rallil ning lükkasin Talina-sööstu edasi – eks ma elan üle sellegi – aga mitte 8-00. Olen siin korduvalt arvutanud, et maksan sel juhul kodu- ja lapsehoidjale kogu palga ära ja ise hukkun energeetiliselt. Pipi ütles sotsiaaltöötajale: mina olen laps, see on minu kodu – järelikult lastekodu! Kus olen mõnel hetkel nii teravalt õnnelik, et lausa märkan, kui see käsil on 😀

Näiteks päikesepaistes püramiidi põrandalt lund alla lennutades. Või Mitrovskaja ja Sissoni tekste vaheldumisi kolme portsu lõunaga endasse ahmides. Keset päeva plaanivälisse lovesse lennates või und näpsates.

Eile käisime lasteisaga Hausis, metsatalus pesus, rümpasid kaasa pakkimas. Öösel, nagu ikka, kui keegi siin ööbib, ma sisuliselt ei maganud. Ühest kolmeni keerlesin – ja tulin voodist välja ära jälle. Tänu sellele Tori-teos valmis ongi. Õhtul sorteeritud Samaria Stockmanni kaubamaja kappides. Ning erinevalt stavroste-siberlaste hirmunud protestist leebus õhtuse koerte tuppatoomise peale jahmunud Alo kriitiline pilk – tema bernamitsu pole vist kordagi toas käinudki – penide õhtueine ja kaissupugemise tunnistamisel hommikuseks tunnustuseks – hoitud-lähedased penid on hõlpsamini hallatavad. Eriti kui nad on sellised massiivsed egod, nagu meie kümnekuune purikas.

Jordannn on Soooone kunningass, Jordann on kunningassss!

*

Pisut laenatud energiakõvera juttu.

Enamasti ei jätku kellelgi energiat terveks päevaks. Hommikuinimestel hakkab energiatase langema pärastlõunal, õhtuinimestel aga tuleb just siis elu sisse. Kaido Pajumaa kirjutab Motivaatori blogis, kuidas oma energiat säästa ja tõhusamalt kasutada.

Isiklikud energiakaardid

Meil kõikidel on isiklik energiakaart, mis näitab ühelt poolt, missugusel ajal päevast on meil kõige enam energiat, ja teiselt poolt, kuhu oma igapäevase energia ära kulutame.

Hästi lihtsustatult käsitledes on meil kõikidel hommikul ärgates 100% energiat, ja õhtul voodisse heites 0% energiat (mis tagabki meile kohese uinumise). Kuna meil kõikidel on ühe päeva jooksul kulutada nn sama palju energiat (tegelikult sõltub see muidugi ka sellest, mida sööme, kui palju liigume, missuguseid mõtteid mõtleme jne), olemegi isiklikult vastutavad selle eest, kuhu oma energia päeva jooksul ära kulutame.

Üleval kookdiagrammi kui näite puhul võib meie kogu päevaenergia jagada viieks (tegelikkuses võib see jaguneda muidugi palju enamaks) – kollased, punased, sinised, rohelised ja lillad tegevused. Küsimus on vaid, missugused need tegevused on – kas need viivad meid elus edasi (eesmärkide suunas), hoiavad meid paigal või viivad meid koguni elus tagasi?

 

Tagasiviivad tegevused

Missugused võivad siis olla nn tagasiviivad tegevused, millele me mõnikord kipume oma energiat kulutama? Kuidas oleks näiteks liigselt mineviku üle analüüsimine. Võib ju öelda, et see mis toimub meie peas, muutub ajas meie tegelikkuseks. Seega, kui me liialt istume minevikus kinni ja ei suuda sellest lahti lasta, hakkab meie apaatsuse tõttu meie tänane päev “minevikuks” muutuma. Me oleme kõik näinud vanemaid inimesi, kelle jaoks on aeg 25 aastat tagasi seisma jäänud. Nad käituvad nagu nad käitusid 25 aastat tagasi, nad riietuvad nagu 25 aastat tagasi ja räägivad lugusid, mis juhtus nendega 25 aastat tagasi. Et minevikku kinni jääda, ei ole vaja tegelikult vana olla. Ka noortega võib see juhtuda. Just seetõttu tuleb märgata, kas ja kui palju me tähelepanu minevikule kulutame? Ning kuhu see meid viib?

NB! Kas sa oskad tuua mõned näited, missugused tegevused meid veel minevikku tagasi viivad?

Paigaltammuvad tegevused

Teine grupp tegevusi on nn paigaltammuvad tegevused. Need on tegevused, mis ei vii meid ei edasi ega ka tagasi. Need hoiavad meid kinni tänases ja ei lase meil edasi areneda. Suhteliselt võetuna võib muidugi öelda, et ka paigaltammuvad tegevused viivad meid tagasi, sest jäädes kinni tänasesse muutub tänane homme eilseks ehk minevikuks. Seetõttu võib öelda, et paigaltammuvad tegevused viivad meid tagasiviivate tegevuste juurde.

Heaks näiteks paigaltammuvatest tegevustest on niisama internetis scrollimine, mõttetu Facebookis istumine ja tundide teleka ees veetmine. Siia alla kuuluvad kindlasti ka sõpradega niisama ringi hängimine, töökaaslastega kohvinurgas juhtide kirumine, võimaluste puudumise üle hädaldamine ja üldse igasugune mõttetu loba, mida kahjuks väga paljud inimesed päevast päeva suust välja ajavad. Näiteks käisime täna siin, Bali saarel toredas kohvikus Down to Earth Cafe Ubudis, kus kuulasime tahtmatult pealt kolme ameeriklase jutuajamist, mille üle ilmselgelt üks naisterahvas domineeris, ja lihtsalt kogu selle tunni oma “põnevaid” lugusid teistele rääkides eetri täitis. Üksikutel hetkedel püüdsid ka ülejäänud kaks paar sõna vahele öelda, millele põhitegija kiirelt aga lõpu tegi, sest tema kogemused ja lood olid ju ilmselgelt teiste omadest huvitavamad.

NB! Kas sa oskad tuua mõned näited, missugused tegevused meid veel tänases kinni hoiavad?

Edasiviivad tegevused

Edasiviivad tegevused on kõik need, millel on sinu jaoks mõte sees. Siin on aga konks, sest kahjuks ei suuda paljud inimesed enda jaoks seda mõtet üles leida, mistõttu teevadki nad tööd lihtsalt palga pärast, söövad toitu lihtsalt kõhu täitmise pärast ja koguvad rasva lihtsalt seetõttu, et nad ei ole kunagi mõelnud sellele, miks nendel 15 kg ülekaalu tekkinud on.

Alustame tööst. Miks sa teed iga päev seda, mida sa teed? Miks sa ärkad üles igal hommikul ja hakkad tegema neid asju, mida sa tegema hakkan? Kas ainult palga pärast? Kui oledki oma tööle selle tähenduse andnud, on see iseenesest ka okei, kui see on sinu jaoks okei. Hea raha teenimine võib olla paljude jaoks väga suur motivaator, aga sellisel juhul peaks see olema tõesti hea raha. Kui sa aga lihtsalt ellujäämise pärast tööl käid – sa ei teeni väga head raha, aga sul pole hetkel muud valikut – , on olukord keerulisem, sest sinu jaoks puudub tegelikult töö sügavam mõte. Kui sul seda täna pole, püüa see kindlasti leida, sest vastasel juhul tunned varem või hiljem, et raiskad oma elu.

Enesearendamine. Kas on midagi, milles sa soovid paremaks saada? Midagigi? Mis sulle meeldib siin maailmas? Mille vastu sul huvi on? Olgu see tööalane või mõne muu valdkonnaga seotud, oleks hea, kui meil kõikidel oleks midagi elus, mida me kire ja huviga teeme, ja milles me soovime paremaks saada. Mina soovin saada näiteks väga heaks meeskonnatreeneriks. Mind päriselt huvitab eelneva 5 aasta baasil, miks nii paljud meeskonnad ei toimi ja mind huvitab, kuidas neid toimima saada. Sellest huvist lähtuvalt teen oma tööd ja samal ajal uurin kogu aeg ka juurde, kuidas end rohkem arendada, et seeläbi meeskondi ja juhte rohkem aidata.

Toitumine. Olen isiklikult viimased 2 aastat kala – ja taimetoitlane olnud, mis on mind pannud üha enam toimumise üle mõtlema. Varem ma isegi ei mõelnud sellele, mida suhu pistsin, aga täna lihtsalt imestan (eriti siin Aasias), kui valimatult inimesed kõike söövad teadvustamata, et sõna otseses mõttes ju seesama toit muutub meiks endiks. Toit ju annab rakkudele jõu ja “kuju” – mida suuremat saasta läbimõtlematult sööme, seda saastatumaks me ju muutume. Ja muidugi ma ei hakka isegi kommenteerima siinjuures suitsetamist, liigset alkoholi ja narkootikume. Totaalselt ebateadlik käitumine ju, mis mõjutab otseselt, kuidas end füüsiliselt, vaimselt ja emotsionaalselt tunneme.

Töötamine. Lisaks eespool esitatud küsimusele, mis põhjusel oma tööd teeme, on hea endalt aeg-ajalt küsida ka seda, me igapäevaselt töö juures oma energiat kulutame. Kui sa kujutad ette, et ülevalpool näidatud kookdiagramm on sinu 8h päevas, siis kuidas see päriselt jaguneb – kui palju sa päriselt 100% tähelepanuga tööle keskendud, kui palju aega niisama internetis kolad või Facebookis scrollid, kui palju kolleegidega lobised ning kui palju töö kõrvalt lihtsalt uitmõtetes oled? Kui selline analüüs põhjalikult läbi viia, võivad paljud meist üllatuda, kui palju ebateadlikkust meie käitumises on (mida kahtlemata peegeldab ka meie elu ja tulemused).

NB! Kas sa oskad tuua mõned näited, missugused tegevused meid veel elus edasi viivad?

Proaktiivne vs reaktiivne eluviis

Need inimesed, kes teadlikult oma energiakaardi peale aeg-ajalt mõtlevad, muutuvad ajas proaktiivseteks inimesteks. Enamus inimesi on aga reaktiivsed. Proaktiivsed inimesed on need, kes otsustavad, kuhu nad oma energia kulutavad. Reaktiivsed on aga need, kes lihtsalt reageerivad igapäevaselt olukordadele – st teevad ära selle, mis tundub hetkel vajalik olevat.

Kahjuks viib reaktiivne tegutsemine meid aga taandarengusse, sest reaktiivsusega ei kaasne kunagi innovatiivsust ja arengut. Reaktiivselt tegutsedes teeme kõike seda, mida välised asjaolud hetkel nõuavad, otsustamata kordagi ise, mida me tegelikult teha tahaksime. Teisiti öelduna muudab reaktiivne eluviis meid ohvrimeelseteks, sest meile tundub, et meil lihtsalt ei ole aega ja energiat meie jaoks oluliste asjadega tegelda

See on aga illusioon. Ehk on asi tegelikult hoopis selles, et me ei ole kunagi oma tegevustele “auditit” teinud ja ise teadlikult otsustanud, mida me tegelikult oma eluga ette tahaksime võtta. Siiski võime kohe sellega soovi korral alustada küsides endalt 4 lihtsat küsimust:

1. Kas minu igapäevane elu on pigem reaktiivne või proaktiivne? (kas ma teen rohkem neid asju, mida ma olen otsustanud ja valinud teha, või rohkem neid asju, mida ma olen sunnitud tegema)
2. Missugused minu igapäevastest tegevustest viivad mind tagasi?
3. Missugused minu igapäevastest tegevustest hoiavad mind paigal?
4. Missugused minu igapäevastest tegevustest viivad mind edasi?

Pane need 4 vastust kirja ja alates tänasest keskendu rohkem proaktiivsele eluviisile ja nendele tegevustele, mis viivad sind edasi. Sellisel viisil hoiad oma energiakaardi positiivse ja elujõulisena ning elimineerid üha enam energiakaardist tegevusi, mis sinu arengut, heaolu ning elurõõmu pärsivad.

 

Kaido Pajumaa

 

Allikas: Motivaator

– See more at: http://www.telegram.ee/vaimsus/kuhu-kulub-su-energia-ja-kuidas-seda-saasta#sthash.EH2qMPxY.dpuf