14.-18.märts

Nii palju ehmatavat – lõppkokkuvõttes head ja väga head oli enne ära juhtunud, kui tekkis hetk Täheseemnete vennaskonnas ilmutatud Salvador Russo selgitust lugeda, mida värki mürame. Plaanimatu kvanthüpe tegi oma uskumatuid tegusid nii hoogsalt, et plaanimeelikust Saara-piigal polnud hoo ja hoobita hüppamise vahel uuridagi, kuhu plaanid saivad ja jäivad 😀

Kati Connecting People on Jumala juhatust pidi kuulekalt sörkides olnud ehmatus ja tänulikkus haaval ülesannete kõrgusel. Ühendatud on ammu kohtuma määratud inimesed. Üksteist on leidnud inimesed ja loomad. Senisest õnnestavamalt ka loomaliigid omavahel. Kui eile riituseplatsi puhastasin ja Puhastasin, Indi tekkidesse pakituna puu all unelemas, tuli Taja meie juurde ja oli osaduses. Jordan pläuras hoovil – ning kui palusin Tajal Jordile öelda, et ta vait oleks… Taja läks Jordani juurde, pani käed puusa ja Ütles!!!

Hommikul tuli ühitada Taja ja rott. Rotid jagavad nii laudas kui tallis söömaaegu – paratamatu! – ja eile hommikul astus flegmavõitu trakeeniproua selle jagamise käigus roti tagakeha peale. Oli ehmunud ja kurb. Arutasime asja. Pärast arutasime Nibiruga ka. Sest too astus omakorda tolle maisematkajäänuse peale. Ei julgenud seejärel kapja ära võtta – nii kui jalga kergitas, tundis rotivere lehka ja pani jala hämmastavasse lõksu sattununa maha tagasi. Kui ta sellest plindrist välja tirisin – jõuga, kuidas muidu – kaapis kohapeal, pages galopis – ja põmmutas seitse korda jutti tagant üles. Selgitasime. Vot selline tõlkebüroo siin 😀

Taavet ja lambad on kooskond ning muidu nii nahahoidlik kassiisand on viimastel öödel laudas ööbinud, sest talle meeldib Amazonia-väiksekene. Mulle ka. Ja üksiti meeldib mulle, et ma vaatamata valusatele vihasööstudele pole siin rääkinud, miks Amatsoon liiga vara poegis. Hetkil, mil naabrite ajuvaba ja allumatu laperdis meie koridoris pissis, lambakoplis laamendas ja lauta tungis, oli väga suur isu igasuguseid asju rääkida. Aga peremehed, kelle peni oma nürimeelsusega mõrvariks on osutunud, on nagunii õnnetud. Ja lõpeks on mul kõigil neil kordadel, kui too ühendamata ajurakkudega isend mu ümber sõjakalt paukunud on, olnud võimalus Bella ja-või Jordan talle peale lasta või talle hanguga äsada. Kuna ma pole seda teinud, pole enam midagi muud mögiseda kui tänada, et utt-tall ellu jäi.

Autasuks õnnestunud analüüsi-sünteesi, vaikimise ja edasi teenimise eest õnnestus eile Tallinnas mitu inimeste-ühendamist – Greta ja Katrin, Teresa-Meeli-Jaanika – viisin üksteisega kohtuma määratud inimesi kokku nii enne kui pärast seda, kui Indi haiglast kätte sain.

Aitäh.

Indi-lugu oli selline, et kolmapäevahommikul alanud jõuline kõhuvalu tõi tütre keskpäeval koolist koju, lainetas üles-alla, kuni üheksa ajal viisin ta Rapla emosse, kust pimesoolepõletiku kahtlusega – ehkki polnud palavikku, piss ja veri korras puha – Tallinna lastehaiglasse lendasime. Kaks noort meest Raplas – nii arst kui õde 😀 – kaks keskealist meest PERHis – nii valvearst kui kirurg – ning üks lõpurase tohtriemand – tegid kahe päeva jooksul selgeks, et tervemat last ja paremaid analüüse kui Indil annab soovida. Aga kõht valutab tänini. Ja mul on edasitagasi talindamisest barankamaitse suus. Magamatuna muutusin oma triikimiste käigus päris ohtlikuks ka. Oeh. Vabandust.

Aga inimeste ja loomade ühendamise ilus lugu on Alfa-Diana lugu. Teisipäevahommikul ei söönud kumbki metsatallu kolinud matroonidest kaera. Marssisid väravale, küsisid: kas takso tuli juba? Ja kui nad keskpäeval sinna jõudsid, oli kohtumisrõõm Eliise Määga ürjetu. Metsatalus on nüüd kihnu rakuke. Alfa sai aasta või mitu ajapikendust. Ja Diana ilusa-elusa-püsimise mõtte. Aitäh.

Vot selline lugu… Kaheselline… Mitte miski pole niisama. Emakeelepäev hommikust õhtuni siin laamendanud Fredi ja tematekitatud ohutunde ja ärritusega. Kirjavahetuspartnerid nii kõrged – Helve, Kreet, Teresa, teemad nii olulised – seitmeosapoolelinene suurtelgikiri, tehnikaliigutamise kirjad-kõned, ümberregamised Kullaga ja tänavuste tallede kõrvalapakad. Ja jälle mingi kriiskav rottpervo mollipidi kanaaias või Jordanit õrritamas. Juhuseid pole – olendi kiljumine-kusemine-laiamine tegi kõik selgeks. Amatsooni enneaegne pudenemine ning Sissoni-raamatus puust ja punasega selgitatud seosed – küllus, märterlus – ja Fredi. Selle teksti taustaks. Nagu värdjalik illustratsioon – vot alistu, lepi, aktsepteeri… Mulle meeldib Kaido Pajumaa mõttekäik – tühja see kõik üks-ühele õppetund on – sitt hulbib supis, keegi peab ju sellega ka pihta saama… rama-rama…

Ja lambaid-lennutava, hobuseid ehmatava, tallesid tapva sitatüki kriisete saatel vestlesime mu naabrimehe, aatomifüüsikuga organismi isetervenemisest – täppisteadlased-materialistid-ratsionalistid on ammu teada saanud, et Looja on targem kui inimmõistus…Kuna farmaatsiafirmad ruulivad poliitikat ja meediat, kannabki kõik tablette troonilt kukutav silte ja kuulub ärakeelamisele. Samas elavad ravimimiljardärid ise metsas looduslähedast ravimi- ja keemiavaba elu…

Meil on alati valida. Kas olla mingist kindlast, kahest või kõigist tähtkujudest. Alkeemia taroskoop kirjeldas teise poolde jõudnud nädalat adekvaatselt:

Nädala üldist nägu kujundavad karikate seitse ja täht. Käes on suurepärane aeg selleks, et unistused ja soovid täituksid. Universum ulatab selleks sulle lausa omapoolse abikäe. Küll aga tuleb sinul omalt poolt teha kindel otsus ning valik. Pead olema realist ning loobuma sellest, mis sind kuidagi ei teeni ja valima selle, mis on sinu hinge kutsumus. Kui oled konkreetne ja sihikindel, suudad ellu viia ka kõige suurejoonelisemaid plaane.

Kalad (19. veeb – 20. märts)

Nädalat iseloomustab karikate kaks. Esiplaanil on kõik emotsioonidega seonduv. Oled eriliselt tundlik ja tegeled tavaliselt enam oma südameasjadega. Sinu jaoks on õhus kindlasti armastust ning tunned seda iga oma hingetõmbega. See inspireerib sind ning paneb tegutsema. Väga hea ja produktiivne aeg just loomeinimestele.

Jäär (21. märts – 20. aprill)

Nädala kaardiks on müntide paaž. See näitab, et nüüd tõusevad sinu jaoks eriliselt päevakorda töö- ja rahaasjadega seonduvad teemad. Soodne aeg on alustada uute projektidega ja ettevõtmistega, mis aitavad tagada majanduslikku kindlustatust ja stabiilsust. Kui oled otsinud uut töökohta, siis nüüd on ka karjäärialaseks muutuseks sobiv aeg.

*

Kui põllumuuseumi direktriss mul vahepeal puhata soovitas, ütlesin, et pühaba ju puhkasin – pühapäeva nautisin missioonil “Maavanema” – vedasin Tiskresse-Suurupisse lambarümpasid – nende müügi vahendasin selleks, et metsatallu oma uted rõõmsale ja teenekale ajapikendusele viia – muidu ei mahu peale kasvav värske veri ja aprillis koju tulev dexter-vissi ära.

Kuna ühe rümba ostis tohtrihärra, sain koledasti pahandada – kui mul 3 nädala eest palavik 100, krampideni vapped ja rajud koolikud olid, võinuksin 95% maha surra – sapitoksikoosi põnts pankreasele on tappev – aga nüüd on kõik möödas – ja Indi sai tohtrihärralt käsu tulevikus, kui ema jälle trikitab, kohe 112, naabritele ja hobusõpradele helistada, ema, loomad ja iseenda teiste hoole alla anda – sest kui emal on sureva kitse silmad, siis omavahel öeldes surema ta päriselt hakkabki 😀 😀 😀

Mis oleks tegelikult pääsemine siit Eestimaalt. Sel ndalal olen nii mitmete teekaaslaste kräššidele kaasa elanud – üks koolijuht, üks kunstnik, üks talunik, üks teadlane ja üks ja üks ja üks – et olekski õigem väärikalt maha surra, et mitte pageda siit õnnetult isamaalt, kus näib toimivat otus: kollektiivne vesi peale endale – ja riik kinni ära. Kirjutan sellest täna õhtul arvamusloo. Enne klaarin bokse puhastades ja pesu pestes suure viha pealt ära. See pole kirjutamisel just parim nõuandja.

Ärevatel kataklüsmiaegadel on arukas minna 8 magama, olla 5 üleval – esimestel tundidel kirjutadakirjutadakirjutada – ja õhtul lugeda. Seda tehes on hea teada, et laut on põhjani puhas, riituseplats puhastatud ja Puhastatud, püramiid ja terrass võimalikult ilmastikukaitstud. Hea on leida töö kaudu selliseid kirkaid uusi sõpru nagu Mati Rebane – tõlk ja näitleja, kes vene teadlaste tekste vahendab. See hajutab ahastust, et Kessuga nagu konnad koorekirnus vastu kollektiivse enesetapu meeleolusid surume…

Kõik on nii väga teistmoodi kui unistatud. Neljapäev oli ka teistmoodi – ma ei läinud mitte autoteenidusse, vaid Naiste koosolekule, kristalltemplisse, lastehaiglasse… Kristallitempli kogemustest tuleb ajakirjalugu. Tahan seda juhendamata – ülisüvahertsidega muusikast kantud diip-teetat veel kogeda.

Õhtul tassisin oma kalleima vara seljas metsa, tegin riituseplatsi korda, pühitsesin naelu-kruvisid maha mattes sisse tuhande aasta pärast siia tuleva Emahirve rauarohke tulevase lakukivi – ja pärast loomade talitamist järgnes tunnine vestlus kevadises karges õhus. Telefonitsi. Nii uskumatu – ja samas loodetud sisuga, et ma paraku ei saa sellest rääkida 😀 Et päkapikud ära ei läheks. Lugesin Sissoni-raamatu lõpuni. Ja mõtlesin koopiate koopiate koopiatest globaalset ja eestimaist moodi. Magasin vahepealse vapustuste-ühendamiste-pereheitmiste sarja endast välja.

Täna viiest tõustes koostasin 21 kirja, saatsin kõigile lubatud pakid-pakkumised. Pangas tegin seda, mida soovitab Sisson oma raamatus – mul oli see tegelt nagunii plaanis – Agrovarust tõime igatliiki pereliikmetele kraami. Ning selle aasta kolme viimase päevaga loon ja saadan veel 5 valmisloodud teksti ära. Sest mulle meeldib.

Sest ma oskan. Kopeerida oskan ka – Kessu saatis oma Kessuküla põhjalaskmist läbi lillede kirjeldava loo kohalikust lehest:

*

Kersti Männik soovib oma Koppelmaa külas asuvale kinnistule rajada Päikeseküla

Kersti Männik tahaks oma Koppelmaa külas asuvale kinnistule luua väikse kogukonna, kus inimesed teineteise, looduse ja energeetikaga harmoonias elaksid, aga paraku on tabanud teda pigem vastasseisude kui toetuste voog.

Männik on kinnisvaraarenduse valdkonnas tegutsenud üle kümne aasta, alustanud maaklerina, hiljem olnud osaline suuremates arendusprojektides, 2000. alguses ostis ta omale Koppelmaa mõisa ja tükk-tüki haaval ka ümberkaudsed kinnistud. Naisel oli juba siis unistus rajada sinna omalaadne pisiküla, kus elupaiga saaksid rentida inimesed, kes on elus üksi jäänud, moel või teisel tõrjutudki, kes sooviksid kas ajutiselt või pikemalt valida elustiili, mis seab eesmärgiks vaimse kasvamise läbi looduse jõu ja teadmiste ning toetava kooseksisteerimise. Päikesekülaks nimetab ta seda ise.

„Selle kogukonna inspiratsiooniks on elustiil, mis kooskõlas loodusseadustega toidab nii vaimseid kui füüsilisi vajadusi, aitavad areneda ja terveneda nii elanikel individuaalselt kui ka luua harmoonilist atmosfääri. See küla oleks eeskujulik näide jätkusuutlikust kogukonnast, kus inimesi ühendab kõrgem teadlikkus. Terved, õnnelikud, jõukad ja vaesed inimesed elavad koos, olles eemal reostusest, mürast, probleemidest ja kannatustest,“ kirjeldab Männik Päikeseküla kontseptsiooni.

10-miljoniline suurprojekt

Koppelmaa mõisa kõrval oleva 150-hektarilisele kinnistule soovib Männik rajada kümme iseseisvat kompleksi. Igas neist ühine eluhoone, kus inimesed saavad rentida endale privaatse toa, samas on olemas ühine kogunemiskeskus, kus koos einestada, tegevustoad. Iga kompleksi juurde kuuluvad ka n-ö kodufarmid, kus kogukondlikult põldu haritakse ja mahedat majandamist au sees hoitakse. Kusjuures iga kompleks on planeeritud India iidsel veda kultuuril pärineval teaduse, kosmose, looduse ja inimese vahelise kooseksisteerimise printsiibil. „Teeme selle projekti juures planeerimise faasis koostööd Maharishi Vedic University’ga, rakendamaks iidset ajurveda filosoofiat, kus energeetika ja vaimsus töötavad kooskõlas. Selle juurde kuuluvad ka jooga ja meditatsioon, aga eelkõige on see unistus vaimsust tasakaalustavast keskkonnast, toetavast ja hoolivast kooselamise võimalikkusest,“ räägib Männik.

Lisaks kümnele elukompleksi rajamisele tahab Männik renoveerida ka mõisahoone ja mõisapargi, sinna võiks tulla tema unistuses küla kogunemiskeskus, kunsti- ja muusikastuudio, muuseum, raamatukogu, kohvik, hotell, spordi- ja tervisekeskus. Kõik see ehitatud loodusega kooskõlas, tervislikest ehituslahendustest uuenduslike infrastruktuurivõimalusteni. Projekti eelarveks nimetab Männik 10 miljonit eurot, see tuleks osaliselt omavahenditest, investoritelt ning eurotoetustena. Plaanide kohaselt võiksid esimesed majad püsti olla 2020. aastal ja siis minnakse edasi etapiti.

Planeering näeb ette, et elupaiga saaks Päikesekülas umbes 250 inimest. Elanikena näeb Männik osalt eakamaid inimesi, kes on näiteks lähedase kaotanud ja kellel sellises kogukonnas elamine võimaldaks end tunda vajalikuna ja kogukonda kuuluvana. Või ka neid, kes on teisel põhjusel üksi, aga mingil perioodil vajaksid keskkonnavahetust või eemaldumist. „Kui palju on meil Eestiski üksinduses elavaid inimesi! Võibolla tõesti tänane 75+ elanikkond ei ole sihtrühm, aga minuvanused, üle 40- või 50-aastased tuttavad on mulle öeldnud, et tee valmis, me tuleme sinna elama, just sellist asja vaja ongi,“ usub Männik, et sellisele eluvormile on oma sihtturg täitsa olemas.

Ei ole toetust leidnud

Oma plaani vallamajas tutvustades on Männik saanud pigem umbusu osaliseks. Ta on käinud ideed tutvustamas volikogu maakomisjonis, ka Koppelmaa külaseltsis, aga kaasamõtlejad on olnud pigem skeptilised. „Ega meil Eestis ei usu keegi midagi, eriti kui on tegemist millegi tavapärasest erinevaga. Kui keegi tahab midagi teistmoodi teha, siis esimene reaktsioon on ikka, et see ei hakka tööle. No muidugi ei hakka, kui ei lasta proovidagi,“ leiab Männik.

Talle on öeldud, et sel projektil puudub avaliku huvi aspekt. Männik ei saa aru, kust see avalik huvi algab või lõpeb. Et kas 100 meetrit Koppelmaa mõisast või on selle all mõeldud tervet Saue valda või kogu Eestit? Või et kui ta tooks kirja 1000 toetusallkirjaga, kas siis oleks avaliku huvi komponent täidetud?

Ka on öeldud talle, et selliseid suuri põllumassiive tuleb säilitada ja sinna ehitusõigust ei saa. „Aga ma ju ise selle suure põllumassiivi omal ajal maatükikesi kokku ostes lõin. Sellesama idee jaoks. Muidu seda poleks ju olnudki. Ja peale selle on planeeringus ehitusõiguse alla kavandatud vaid 10% kogu maast, ülejäänul põhimõtteliselt hakataksegi põllumajandusega tegelema. Erinevalt praegusest olukorrast, kus need kinnistud ei ole maaharimise mõttes üldse kasutusel,“ imestab Männik.

Talle on öeldud, et selline projekt ei hakka nagunii tööle, sest varasemad sarnased ideed ei ole realiseerunud. „Aga kas keegi vaatab asjade taha? Võibolla jäi mõni idee teostamata sellepärast, et tuli majanduskriis või hüppasid partnerid alt ära. Kõike ei saa niimoodi mustvalgelt vaadata. Muidugi, ei saa ka mina 100% tulevikku ennustada, aga seda ei suuda keegi. Aga ma ei tegutse ju maksumaksja rahaga, kui keegi kõrbeb, siis mina,“ leiab Männik.

Männiku jaoks on see elustiiliprojekt ehk idee, mida ta on aastaid oma peas küpsemaks timminud. „Mulle on öeldud ka, et tegelikult ajavat ma siin suurte sõnade ja kontseptsioonide varjus tavapärast põllupealset kinnisvaraarendust. Ma võin küll kinnitada, et minu jaoks ei ole see tavapärane äriprojekt. Ma oleksin rahul, kui see ennast nullis hoiaks, mingit tootlust ma ei ootagi. Samas ei ole see ka puhtalt mingi heategevuslik projekt. Mina usun, et selline eluvorm on vajalik ja jätkusuutlik,“ kinnitab Männik.

Ja ta ei saa päris hästi aru, miks inimesel ei lasta omaenda maal omaenda rahaga oma unistust teostada.

*

Ja ma ei saa aru, miks me siin faking näpugaennijate-ruulitaval mikro-illuminaatide tööpõllul end mõnitada ja räsida laseme. Ära siit! Igast ametkonnast vahib vastu just sihuke mannetu-mõttetu, ent fenomenaalselt elu hävitav lõust nagu üleadne mõrvarkääbus – iga täiskuu ja uusaasta, päikesevarjutuse ja numeroloogilise kombinatsiooni puhul kaigub netiavarus eufooriliselt –

 

Sobib. Mina tahan seda kõike saada. Kohe. Aitäh.

Vaja vaid veidi veel variseride laamendamist ja süüdimatute killerite näilist karistamatust taluda ja… elus püsida, kuni paradiis maa peale kolib 😀 😀 😀

*

Tiibeti nõuanded kevadväsimuse ennetamiseks-peletamiseks:

 

Iidsed oriendi tervisetarkused aitavad kehal ja meelel ärgata tervislikult ja teadlikult kevadesse. Loe, millised nipid aitavad tõhusalt kevadväsimuse vastu ning kuidas turgutada oma immuunsüsteemi.

Tiibeti meditsiini nippidega kevadväsimuse vastu

Tiibeti meditsiinis kasutatakse viite elementi – ruum, tuul, tuli, vesi ja maa. Need on välised, looduses asuvad elemendid, mida me kõik teame ja näeme ning ka sisemised, mida esindavad meie keha ja meie meel. Kõik koosneb nendest viiest elemendist – see on kogu tiibeti meditsiini baas. Kuna nad on siiski üsna peenel tasandil, siis viit elementi saab ravis kasutada meditatsioonide ja mantraravidena.

 

Tiibeti tavameditsiini jaoks need jäävad liiga peeneks. Selleks on nendest viiest moodustunud kolm, mida võime nimetada keha energiateks, mis on siis jämedam tasandil. Tuuleenergia ehk lung, tuleenergia ehk tripa (sapp), maa- ja veeelement kokku annab patkani (lima). Need paiknevad kehas, neil on omad funktsioonid ja liikumised. Samuti mõjutatakse neid väliskeskkonna poolt.

 

Lima ehk siis maa- ja veeelement on külm ning sapp ehk tuli on kuum, tuul on neutraalne. Kuna me kõik oleme seotud igal tasandil, siis külmal ajal koguneb kehasse külma enerigat. Talvel on keha poorid kinni, meil on tugev seedimine ja meil on külm, mis ei avaldu. Kui saabub kevad ning kõik hakkab sulama ja soojenema, siis see lima ehk külm ärkab üles ja hakkab kehas avalduma. See avaldubki kevadväsimusena. Tekib väsimus, tahaks kogu aeg magada, kehas ja meeles on raskustunne ning tekivad igasugu tatitõved, kus pea on paks. Need haigused viitavad kõik liigsele limale. Suve poole minnes, kus ilmad lähevad soojemaks, siis need sümptomid vaibuvad iseenesest. Kes ei ole lima tüüpi ja kellel ei ole mingeid patoloogiaid, see seda väga ei tajugi. Kellel aga avalduvd sellised probleemid, siis peaks hakkama juba talvel tegelema sellega, et seda lima liigselt ei koguneks.

 

Kevadeti hakkab omakorda kogunema tuul, mis võib avalduda suvel. Kui on liiga palju tuult, siis on igasugused emotsionaalsed probleemid. Paljudel on suvel depressioonid, kuigi väljas on ilus.

 

Kuumal ajal koguneb omakorda sappi ehk kuumust. Kuumal ajal see ei avaldu, sest keha poorid on avatud ja me higistame selle välja. Sügisel aga kui on jahedam, siis avalduvad jälle need kuuma probleemid. Külma saabudes see jälle vaibub. Kogu aeg on teatud protsess käimas, mingi energia kasvab, siis avaldub ja siis vaibub taas. See on tsükliline protsess.

 

Tiibeti meditsiin soovitab oma toitumine ja eluviis üle vaadata, et kevadväsimusest üle saada. Toit peaks kevadel olema kergem ja kiudainerikkam. Iga maitse koosneb kahest elemendist, kevadeks soovitatakse sellist maitset nagu kibe, sest see koosneb vee ja tuule elemendist. Võib süüa ka teravaid asju, mis on tule ja tuule element. Kolmas maitse on kootav, see on selline, mis tekib toominga marju süües ehk teeb suu paksuks. Sobib ka toores maitse või segamaitse, kus on mitu maitset koos. See koosneb siis maaelemendist ja tuule elemendist. Igal pool, kus on tuul juures, need on vastukaaluks limale.

 

Hea on süüa teravilja, väga hea on oder, samuti kaunviljad, valge liha ja kala. Toit ei tohi olla liiga rammus ja kuumutav. Juua võiks nt kuuma vett meega, mis põletab rasva ja on lima vastu. Hea on ka kuum vesi ingveriga või ingveritee. Rohkem võiks ka liikuda. Veel võiks proovida keha hõõruda kikerhernejahuga: sellel on kooriv ja lima eemaldav effekt, reguleerib ka vereringet ja kaaluprobleeme. Hõõruda võib siis kas kuiva jahuga või kui minna massaaži, siis peale massaaži hõõruda kehalt õli maha kikerhernejahuga.

 

Lisaks sisemistele elementidele, tuleb jälgida ka väliseid, mis on kasutusel looduses – puu, tuli, metall, vesi ja maa. Kasutatakse mõlemat süsteemi ja nende vahe on see, et üks on peenemal tasandil ja toimib kehas, teine on jämedamal tasandil ja need energiad on looduses.Looduses hakkab kevade saabudes puu energia aktiveeruma – loodus hakkab tärkama, kõik hakkab kasvama. Energeetilisel tasandil on keha organitel välise energiaga sama vibratsioon. Puu energia mõjutab maksa, sapipõit ja silmi. Kevadel räägitakse palju maksa puhastusest ning tekkivatest allergiatest. Praegusel perioodil on maks aktiivne ja tundlik siis näiteks õietolm mõjutab otseselt maksa ning seal toimuvad keemilised protsessid ning siit võivadki välja lüüa erinevad allergiad. Sellepärast tasub ka maksa hoida, süües kerget ja mitte rasvast toitu. Samamoodi jooksevad kevadeti silmad tihti vett ja punetavad. Silmad on kevadel isegi rohkem löögi all kui suvisel ajal. Silmad ei ole harjunud ereda valgusega ja sellepärast tasub käia päikseprillidega.

 

Kuidas oma immuunsüsteemi turgutada?

 

Kõik algab peast – emotsioonid. Isegi kui on ümberringi nuuskavad ja köhivad inimesed ja sa ise oled rõõmsameelne, siis ei hakka haigused sulle külge. Kui sa aga vihastad ja tekib mingi probleem, nii on sinu immuunsüsteemis sissepääs haigustele olemas. Sealt edasi tuleb toitumine ja eluviis. Toit olgu kvaliteetne, õiges koguses ja vastaku sinu tüübile, ajale ja ilmastikule. Ning viimaks ikkagi peab piisavalt liikuma. Iga päev tasub niimoodi liikuda, et hakkad higistama, see väljutab mürke. See on kõik igapäevaselt teada tegelikult kõigile, siin ei ole suurt saladust. Tiibe meditsiinil on immuunsuse tõstmiseks la-energia massaaž ehk kaitseenergimassaaž. See energia liigub pindmiselt meie kehas kuu tsüklite järgi: naistel liigub see paremalt poolt kehast üles ja peale täiskuud vasakult poolt alla, meestel vastupidi. See massaaž on väga põnev, puudutused on õhkõrnad, joonistatakse tiibeti tähti kehale. Samuti lauldakse või lausutakse teatud häälikuid samal ajal. See tugevdab kaitse- ja seksuaalenergiat. Ka Eestis on kümmekond terapeuti, kes sellist massaaži teevad.

 

Soovitusi jagas tiibeti meditsiini praktik Anu Rootalu

 

Toimetas: Katrin Oidra