26. märts 2016
26.märts
Eile õhtul naersin üle mitmete päevade sama südamest – üsna käpuli maha 😀 – nagu siis, kui Tähepoiss mind siin Muumioru Hatifnatiks nimetas. See juhtus, kui paremas taskus helisenud telefonile vastates kuulsin metsataati küsimas, miks ma tema telefonile vastan. Ja teises taskus helises mu enda telefon – Indi Tartust. Kaks identset tillut kummaski taskus – ja oligi naerust käpp maas 😀 Eile käisin Jüril kohtingul ja kirikus – kohting oli kiriku lähedal – teenistus oli teoksil – sisenesin sisetunde ajel täpselt jutluse alguses.
Preester kõneles Suure Reede jutluses väga elulises-ehedas võtmes prügiveoauto ja ohvritalle vahekordadest: õbluke Jeesus oli võimeline prügiveoautona inimkonna patte klattima. Tean, mis tunne see on. Olla prügikast ja poksikott – kogu taaka klaarida ja kõik välja kannatada ning ristil rippudes oma süüd tunnistanud pätti julgustada: veel täna oled sa koos minuga Paradiisis. Aitäh, Jüri kogudus – oli au teiega armulauda jagada.
Kirikust väljudes ja autot käivitades kuulsin juuresolevat kupleed. Hipiteatri originaalis. Hea. Päevakajaline. Tuttav. Tänan, et ikka meiega oled, Jeesus… Üks erilisemaid hetki oli Jeesuse kohalolek meie talvise pööripäeva teenistusel – parmupill Evaldil, kõristi Bruno Braunil – ja lauluviis Havanagila meil Brigita ja Indiga 😀
Pärast mitmetunnilist üliintensiivset kohtumist jõudsin metsatalus peretütre sünnipäeval just kõhu kulmudeni täis süüa, kui helistas Keava Siim – heinad tulevad! Jõudsin täpselt hobud tuppa ja koerad varjule lennutada, kui tulidki. Ole tänatud aumees, kvaliteedikunn ja turvaline teekaaslane!
Tänasesse vaiksesse laupäeva tulin pärast kümnetunnilist und – tegin kõik eile-lubatu ära – sünopsised-kavad-värgid. Ja täitsin Väekeskuse töövihiku.
*
Ma olen väärt austust, õiglust ja armastust nii universumi kui kaasteeliste poolt.
Olen tänulik:
laste tervis, loomade heaolu, oma enese terrvis, enda vastupidavus, kodu arenemine, teekaaslaste võrgustik, ideede tulv, kosmiline sünkroon, uued koosloojad, puhas loomerõõm.
Ma soovin, et lõpevad seni pea iga päev juhtuvad rünnakud – juhuseid pole, olen olukorra keskpunkt ja emand.
Armastan endas: meelekindlus, kohanemisvõime, ustavus, kiirus, süsteemsus, kiire toibumine, uute alguste valmidus, siirus, loovus, vastsündinud koosmeel.
Täna proovin mõistvalt leebuda, õiged valikud teha, olla voolamises.
Tunded, mida harjutan – rahuliku naeratuse tunne, keskendatus, lapselik rõõm.
Täna õppisin: tingimusteta imetlust, trööstivat usaldust ja puhast naeru.
Komplimendid mulle: olen hea kuulaja, olen arukas äraootaja ning olen osav armuja 😀
Andestamine ja andekspalumine: anna mulle andeks, ma armastan Sind.
Aitäh, et olen saanud kogeda mõistetamatut ülekohut – selle asemele valin taevariigi seaduste kehtimise Maa peal.
Olen tänulik uue hommiku ja uute võimaluste eest.
Minu parim versioon on elujõudu ja loovust teadvustatult tulvil.
Mind teeb õnnelikuks usaldav loovus.
Mind ärritab julmus ja tasakaalustamist vajab ebaõiglus.
Viis omadust, mida soovin kogeda teistes – kõigis! – ausus, ustavus, õiglus, järjekindlus, hoolivus.
Soovin teistele avardumist ja õnnestavat arenemist.
Ma olen väärt austust, õiglust ja armastust nii universumi kui kaasteeliste poolt.
300 soovist täna-tuntu – piiramatu külluse kogemine igal tasandil.
Minu unistuste elu – armastatud ja mõtestatud Teenimine ja loomine ühenduses Algallikaga.
Taotlustest sobib täna kohe esimene – aeg on alati minu poolel.
Sagedamini kui sooviksin, loovad teekaaslaste ootamatud rünnakud mind rivist välja – on aeg õppida mina-kogen-praegu-tehnikas rahulikus keskmes püsima ja meelerännakuil kestvalt selgust saada, mis on taustad ja millised on võimalused.
Ma armastan Sind, kallis Saara-piiga.
*
Ei läinud lolliks – ütlesin ju – töövihikut täitsin 😀 😀 😀 Teen seda nüüd osalusvaatluse korras järjekindlalt. Aga mitte painavalt. Ja ma aiman, mis hakkab olema järgmise töövihikumaagia peateema – vihastamine piirava juhmuse peale. Kolm korda jutti. Üks naine ohhetas, mis ajast ma usklik olen, et kirikus käisin – meil siin põhjalas on luterlus mu teada aastasadu tuttav? Teine naine väitis, et mu osaühingut, millega leader-projekti kosime, ei ole äriregistris olemas. Kolmas naine põlastas neljandat, alandades seeläbi nii ennast, mind kui põlastatavat. Üks ja sama teema. Nii, nagu paari päeva eest kastratsioonihirmus mehed – nii nüüd piirangute ajuhalvatusega naised. Tegeleme.
Kõigepealt kippadikappadi Juurusse Velloga lugulema – Lurich, täna saame tuttavaks!
Facebook



















