7.-9.juuni

Täna hommikul 10 aastat tagasi sündis Maria Indira Murutar.

Täna keskpäeval saabuvad Meistrid ettevalmistusteks – kell 16 süütab Maavalla koja vardja Liina Meta Kuuskman püha Tule, kell 17 teevad Evald-Meta-Meeli lastele ingli-indiaani-maarahva tunni, kell 18 alustame mitmekümne trummi riitusega ning kell 19 algab legendaarse Fantuzzi kontsert.

Eile täitus meil 6 aastat Soonel – mispuhul niitsime teatrilaagrist naasnud Indiga kaks vikatit ribadeks, tegime külaliste ootel kodule pai – ja Saara magas 14 tundi jutti. Teie teenistuses nüüd taas 😀

Tikitikitakk. Üleüleeile õhtul oli mul tuline tahtmine minema joosta. Oli lahenduste saabumise eelne kataklüstika. Igakülgne koonus – ainult et põgenemise eel tasub alati küsida – kelle eest kuhu? – võinuks plagada Margoti juurde kuludokumente viima – oma sisekosmilise kaose ringi tassimine on tegelikult vaid apoku võimendamine-ajakulutamine. Just hetkel, mil olin valmis tuled tagumikku võtma ja eikuhugi kihutama, laulis raadios mu papa Harri. Tikitikitakk.

Autasuks paigalpüsimise-rahunemise eest sain üleeile vägavarahommikul vahepeal kogutud viis lugu paberile – kühveldasin lambalauda puhtaks – tegin maja puhtaks – niitsin võililled maha. Ja siis saabus ülipiraka mersuga suurärimees. Mu väga kallis teekaaslane. Muinasjututegelane, kellel pole vahepeal just toredad ajad olnud. Panime neli tundi jutti õlad-seljad-südamed kokku. Ühendasime muinasjutud. Nüüd on mõlemal hoopis teine hingamine ja uus peatükk. Aitäh.

Viisin selgeltnägija Elena päikeseprillid Angalasse, kus tal oli vastuvõtt – sattusin seetõttu Meeli väeõhtule. Oli võrratu meditatsioon – jaapani meloodiad, värske kartul ja elevandipoeg olid mul seal 😀 – tutvusime Stella Shaktiga, kes kutsus mu hääle oma teenistusse. Pole just väga palju neid Ka-tha-ra-tämbris voisse võtta jah 😀

Metsatalus sain ploffi puukides taeva tahtel teada, et sõprade hobune on seal aia taga hädas – tänaseks on ta juba oma kodus. Kusjuures meil on teda Taska-filmis vaja! Tõin Elfriide tütre Eliise-Mää türe Eeva koju – ning saabus ülisügava une öö, mil oli täpselt ükskõik, mida penid rebastele ütlevad.

Eilne hommik läks lauskirjutamise, vihma ja oma karja nõudva Eeva-Mää häälemurdelise kisa saatel – ta kippus Manni ja Sibeliuse juurde ja ronis üle silorullide aedikust välja ja üldse võeh 😀

Kaheksa lehekülge toorikut Mustrimuutjate sabasse olid kirjas, kui Indi laagrist koju tõin, telefon pidevalt pirisemas.

Tegime õuele tuleaseme, niitsime kaks vikatit varre tagant maha – kogu talule ring peale – aijee, mu lihaseeed. Reastasime juba hommikul saabuvale Meister Evaldile rõõmsad ekstratööd.

Nüüd tuleb poering, toome Marjult tordi ära, keedame mitukümmend liitrit tihedat suppi ja täidame vaagnad-liuad. Mitu ülestikust paralleelmaailma võivad lahkesti laivi lennata.

A’How! Namaste! Shalom!