13.-18.juuni

On olnud Kotkaste ajad – nii plaanitud kui ootamatute sõitude ajal oleme Indiga iga kord vähemalt üht kotkast ja hulka teisi kulle kohanud – aitäh, vennad! Iga kogemus pistab ninapidi kokku Egoga – ja teadmisega, kuhu sa EI kuulu. Või siis peeglitega – näe, selline oled – tahadki? Kui mitte – mustrid-mustrid, muutuge!

Nädala alguses ütles astroloogiline lauakalender, et on taktitunde-diplomaatia-lepingute aeg, mil teisi ei tohi alt vedada – küll aga võiks tantsutrenni minna ja tulevast partnerit kohata 😀

Süvasüdamest naer koos Valgrega, kes siin võsast läbi tee värskendas, tundub tänaseks olnud eelmises elus. Naersime selle üle, et nõuka ajal panid venelastest vedurijuhid viimasel hetkel rongile jooksnute nina ees uksed kinni – nüüd on nad sündinud kuhugi Süüriasse, tahaksid Eestisse paguleda, aga uksed on kinni – käi jala! 😀

Nädala alguses oli mitu päeva lepingust kauemaks Mulgimaale jäetud ER täku filmi-võitlemine. Oli esimesel päeval külatänaval lapsi rünnanud naabripeni kui lastelaagri superstaar – aga see kõik oli ammu. Jamad lahendatud. Jura möödas. Hurraa ja hõissa.

Esmaspäev algas laste saabumise, telkide püstitamise, tutvumise-kohanemisega – kunstnik-tantraguru-waldorf-õpetajanna Kristiina oli üpris ehmunud, laagrikorraldaja Meeli saabus viimasena. Ja päeva lõpetas ootamatu Kolga-sööst – režissöör andis teada, et tahab Indirat Roosile dublandiks kiiremaid ringe sõitma. Tegime mitu tundi tööd – harjutasime last ja hobust kokku, õpetasime täkku iseseisvalt vette minema…

Öö lõkke ääres saabus pärast seda, kui ma tagasiteel ei mäletanud, kuidas Koselt näiteks Raplani sõitsin. Inglitiivul. Lõkke ääres analüüsisid Meeli ja Kristiina päeva. Ja teisipäev võimaldas mulle isegi pisut kirjatööd viiest kaheksani – ja mitmed kirjad-dokud-lubadustetäitmised. Siis ärkasid lapsed ning pudruhommik saatis meid Indiga Iti-Raplasse – Indi telefoni häälestamine oli käsil. Ja tõi kaasa teise paketi valimise – olin inertsist väga vales Telias 😀

Pirita kloostri tagused ja Sääse talli avamaastiku proovivõtted õnnestusid ülimalt – kui eelmisel õhtul oli Indi kramplik ja kohkunud – ja varjas seda vapralt – siis nüüd olid nad sugutäkk Nefiga jumalik paar.

Kodus tegin boksid hobustele jutustades, mida tegime – nemad olid läbi Manni kopli kulgevate lastega kenasti kohanenud – ja õhtusöögikõnes rääkisin veganluse-omnivooride erinevusest-sarnasusest – mis tõstis alfaemaste sobitumise uuele tasemele. Selgus, et laagrikorraldaja eeldas, et olen kõigis rollides ning tema naudib. Kolmapäeval tegin kodule pai – vastuse sai lapsepõlvesõbratar Madli küsimus kodutunde kohta – see on olemas, kui oled oma maailma kuninganna. Aga kuningannasid püütakse paralleelmaailmadest alati kukutada – võeh, kuivkäimla – uih, sõnnik – aih, sa ei teegi süüa, kui sa teises Eesti otsas oled? Kuna Saarat on ka varem – nii abikaasad kui lapsed oma muinasjuttudest – kukutada püütud, ei midagi uut. Seilasime, teame.

Kirjutamishommiku asemel tulid kümned kirjad-dokud ja filmigrupile kindlustatavad. Lambakopli haldamine ja toimuva jälgimine tipnes lihapalliralliga. Nägin teisipäevaõhtul, kui morniks jäid lapsed järjekordse veganratsiooni peale – ja tõstsin nende tuju lubadusega järgmisel päeval neile süüa anda. Samal ajal, kui algasid Soone tallu välja kuulutatud seansid – sensitiiv Elena vastuvõtud Aleksandri toas – tegin lastele suure pannitäie lihapalle ja keedumune nõgesesupi kõrvale.

Ühel Elena kliendil oli kaasas mees, kes aitas mul pääseda kogumispaaki tühjendama, tõi mulle kaks omavalmistatud nagi ning tõstis magamistoa peegli Elena käsul ümber – aitäh, Kalle, kes Sa omal ajal koos mu isaga laval olid! Aitähaitähaitäh, Metsataat, kes Sa kogu kaoses lubadusi täitsid ka siis, kui tööjaotus ja energiad olid äraspidi munajad!

Elenaga Aabrami kojas saime korraliku kaksik-kanalduse. Sellele järgnes Leena hoiatus – ja Jordani atakk. Kuna alfaemaste esinemissagedus ületas majavaimu taluvuse piirid, otsustas Jordi olukorda õgvendama hakata lähimatest alustades – tõmbas end tegudele sööstes lahti. Sain jaole. Kõik läks hästi. Ka minu Keskmesse tagasi tulemine tänu hobuste hooldamisele õnnestus – laagriülem sõitis minema ja mina võtsin kogu vastutuse.

Astroloogilisest lauakalendrist: suurenenud on tahtejõud ja otsustusvõime, kohane aeg elukindlustuseks, testamendi koostamiseks, kaheldava väärtusega tehingute ümbervaatamiseks – kõiki töid tehakse kirglikult ja põhjalikult – õhus on salapära ja müstilisi vibratsioone, tärkab huvi esoteerika vastu ning on soodne aeg turvasüsteemide paigaldamiseks.

Viisin lapsed ja Kristiina pööningule, tegin neile trummide õhtu küünlavalgel – saabusid ka mullune managess Katrin oma emaga, Katrini tütred, kes olid siin laagris tunamullu – ning pihtimusõhtu tutvustas Saarale erakordselt kuldseid lapsi – aitäh! Lastega Aabrami kojas trummitades otsustasime, et kütame järgmisel õhtul higitelgi. Katrini-Sirjega südaöises köögis analüüsisime kaht võimalikku Teed, mida Elena laotud Tarot’jadad ette nägid. Normaalne…

Neljapäev algas mitte kirjatööga, vaid liinil pria-pank-espak-toidupood. Võtsin massiivide numbrid, viisin need Siimule, ostsime ülisoodsalt vetsupoti ja tõime 12 lapsele täitsa päris toitu. Toidud tulele – väike vannitäis kartuleid, kanakintsud porgandite ja läätsedega – ja ma kadusin lastega metsa. Vedasime naerdes ja lauldes välja Raimondi-langetatud võsa – Kristiina tõmbas seni hinge ja hakkis salati.

Kristiina võimas töö lastega – meisterdamine-õmblemine-tantsukava-laulud-maastikumängud – tipnes naabrinaiste telefonikõnega: respekt! Nojaa, ta ongi ju Õpetajanna igas mõttes! Kuni mina tegin boksid ja kütsin kivilõket – padukas läks ühest tikust! – tegid majjakolinud lapsed pannkoogid.

Higitelgi tseremoonia lastele oli minu kolmas – ja kujunes vägavägaväga… Suur. Lapsed on Suured. Meiega ühines Ellen Niit – ja meie Isa palve ajasime kõik läbisegi sõlme 😀

Reede hommikul pärast filmi- ja hoburaamatu-jurade klattimist ootas Saarat totaalkokkamine – seejärel koos lastega telkide mahavõtmine – kuni talu haldasin, tegi Kristiina lastega viimased meistritööd – koos majavaimuga tegime pööningul maheda pendliringi – siis saabusid vanemad ja lõunasöök ja Meeli ka. Tänu sellele sain õhtupoolikul hingekodus kaks tundi jutti end kokku korjata.

Õhtul alustasin koristust lesol sekundeeriva Meeliga – kodu sai puhtaks südaööks. Järgnesid analoogelised paikaloksutused kinurahvaga läbi öö – ja mustrid-mustrid, muutuge!

Laupäeva hommik kirjutas kümned kirjad, uued tööd-kavad, tekstid ritta – ning selgus, et juulikuine lastelaager tuleb laste soovil ja algatusel Kristiina Laasiga. Timmitud said esmaspäevase filmivõtte taustad, mida tulevased filmivaatajad kunagi teada ei saa

Astroloogiline lauakalender nädalavahetuseks:

asjaajamistes asutakse otse asja tuuma kallale, mõeldakse suures plaanis ning eelistatakse muutusi, mis ei nõua pikemaid pingutusi – tugevneb ühtekuuluvustunne ning on füüsiliselt aktiivne aeg ja väliskontaktide loomine hoos ja jõus.

Kohe jõuavad Liina Meta ja Evald ja me alustame läbi tormi ja paduka õhtust higitelgitseremooniat ja Mustrimuutjatesse reaalset sisseminekut.

Alljärgnevat teksti, mille otsa Alkeemiat sirvides eksisin, aga lugesin tegelt juba jebegiptis:

Egost vabanemiseks pead temast vaid teadlik olema, sest teadlikkus ja ego ei sobi kokku. Teadlikkus on olevikuhetke peidetud jõud, mistõttu võime seda nimetada ka Kohalolekuks. Inimeksistentsi ülim eesmärk, seega ka sinu eesmärk, on selle jõu meie maailma toomine. Seetõttu ei saa egost vabanemine olla tuleviku eesmärk. Egost võib sind vabastada vaid Kohalolek ning kohal olla saad ainult Praegu, mitte eile ega homme.

Sõda on mõtteviis

Mõnel juhul võib sul tekkida vajadus ennast või kedagi teist halva eest kaitsta. Vaata siis ette, et sinu missiooniks ei saaks “kurjuse väljajuurimine”, muidu võid kergesti muutuda selleks, mille vastu võitled. Ebateadlikkuse vastu võitlemine muudab su ebateadlikuks. Ebateadlikkust, ego väärtalitluslikku käitumist ei saa kunagi võita seda rünnates. Isegi kui oma vastase võidad, on ebateadlikkus lihtsalt sinu sisse liikunud või ilmub vastane uuel kujul. Sa tugevdad seda, mille vastu iganes võitled, ja püsima jääb see, millele vastupanu avaldad.

Me võime tänapäeval sageli kuulda väljendit “sõda selle või tolle vastu”. Ükskõik millal seda kuulen, olen alati kindel, et see võitlus on määratud läbikukkumisele. Olgu sõda narkootikumidega, sõda kuritegevusega, sõda terrorismiga, sõda vähiga, sõda vaesusega või midagi muud. Sõdime küll näiteks kuritegevuse ja narkootikumidega, kuid viimase kahekümne viie aasta jooksul on nii kuritegevus kui ka narkootikumidega seotud õigusrikkumised oluliselt kasvanud. Vangide arv Ühendriikides on kasvanud pisut vähem kui 300 tuhandelt 1980. aastal vapustava 2,1 miljonini 2004. aastal. Sõda haigustega on meile muuhulgas andnud antibiootikumid. Esialgu olid need imetlusväärselt tõhusad. Näis, et võidame nende abil sõja nakkushaigustega. Praegu nõustuvad paljud asjatundjad, et antibiootikumide laiaulatuslik ja valimatu kasutamine on tekitanud viitsütikuga pommi. Bakterite antibiootikumidele resistentsed tüved, niinimetatud superbakterid, toovad tõenäoliselt kaasa nende haiguste taasilmumise ja ilmselt ka epideemiad. Ajakirja Journal of the American Medical Association andmetel on meditsiiniline ravi Ühendriikides surma põhjustajana kolmandal kohal südamehaiguste ja vähi järel. Homöopaatia ja hiina meditsiin on kaks näidet teistsugusest lähenemisest, mis ei käsitle haigust vaenlasena ega tekita seega juurde uusi haigusi.

 

Sõda on mõtteviis ja igasugune sellest mõtteviisist tulenev käitumine kas tugevdab kurjusena tajutavat vaenlast või – kui sõda võidetakse – loob uue vaenlase, uue kurjuse, mis on kas võidetuga võrdväärne või sageli hullemgi. Sinu teadvuse oleku ja välise reaalsuse vahel on sügav seos. Kui oled mõne mõtteviisi, näiteks “sõja” võimuses, muutub su taju väga valivaks ja samas moonutatuks. Teisisõnu näed ainult seda, mida tahad näha ning moonutad seejärel nähtut. Võib ette kujutada, millised teod tulenevad sellisest pettekujutluste süsteemist. Või vaata ettekujutamise asemel lihtsalt täna õhtul televisioonist uudiseid.

 

Mõista ego sellena, mis ta on: kollektiivne väärtalitlus, inimmeele vaimuhaigus. Kui seda nii mõistad, ei taju sa seda enam ekslikult kellegi identiteedina. Ego tõelist olemust nähes on palju lihtsam sellele mitte reageerida. Sa ei võta seda enam isiklikult. Pole kurtmist, süüdistamist, etteheiteid ega ülekohut. Keegi ei ole ekslik. Eksib vaid kellegi ego ja kõik. Sinus tärkab kaastunne, kui mõistad, et kõik kannatavad ühe ja sama meelehaiguse käes, mõned ägedamalt kui teised. Sa ei õhuta enam kõigi egokesksete suhete osaks olevat draamat. Mis on see õhutaja? Reaktiivsus. Selle toel ego õilmitseb.

 

Kas soovid rahu või draamat?

 

Sa soovid rahu. Pole kedagi, kes rahu ei sooviks. Ometi peitub sinus veel miski, mis soovib draamat, konflikti. Sa ei pruugi seda praegu tunda. Pead võib-olla ootama olukorda või lihtsalt mõtet, mis sinus reaktsiooni käivitab: keegi süüdistab sind milleski, ei tunnusta sind, tungib sinu territooriumile, seab kahtluse alla sinu teguviisi, tekib vaidlus raha üle … Kas tunned nüüd tohutut jõudu läbi enda voogamas, hirmu, mis on võib-olla varjutatud vihast või vaenulikkusest? Kas kuuled, kuidas su hääl muutub kalgiks või läbilõikavaks, või lihtsalt kõvemaks ja mõni oktaav madalamaks? Kas oled teadlik sellest, kuidas su mõttemeel tormab oma positsiooni kaitsma, õigustama, ründama, süüdistama? Teisisõnu, kas suudad sel ebateadvuse hetkel ärgata? Kas suudad tunda, et miski sinus on sõjajalal, miski tunneb end ohustatuna ja tahab iga hinna eest püsima jääda? Miski, mis vajab draamat, et saada kinnitust oma võiduka tegelase identiteedile selles etenduses? Kas tunned, et miski sinus eelistab rahule teadmist, et sellel miskil on õigus

 

Ego ületades: sinu tegelik identiteet

 

Tea, et kui ego on sõjajalal, on see vaid püsimajäämise eest võitlev illusioon. See illusioon peab end sinuks. Esialgu pole tunnistajana Kohalolek kerge, eriti kui ego on püsimisele suunatud või elustunud on mõni emotsionaalne muster minevikust. Kui oled aga maitse suhu saanud, siis kasvab Kohaloleku jõud ning ego kaotab oma võimu sinu üle. Ja nii tuleb su ellu jõud, mis on palju võimsam kui ego, võimsam kui mõttemeel. Pead egost vabanemiseks temast vaid teadlik olema, sest teadlikkus ja ego ei sobi kokku. Teadlikkus on olevikuhetke peidetud jõud, mistõttu võime seda nimetada ka Kohalolekuks. Inimeksistentsi ülim eesmärk, seega ka sinu eesmärk, on selle jõu meie maailma toomine. Seetõttu ei saa egost vabanemine olla tuleviku eesmärk. Egost võib sind vabastada vaid Kohalolek ning kohal olla saad ainult Praegu, mitte eile ega homme. Vaid Kohalolek võib mineviku sinus olematuks teha ja muuta seeläbi sinu teadvuse seisundit.

 

Mis on vaimne teostumine? Uskumine, et oled vaim? Ei, see on mõte. Mõte, mis on tõele veidi lähemal, kui mõte, et oled see, kelle su sünnitunnistus väidab sind olevat. Ometi vaid mõte. Vaimne teostumine tähendab selgust, et tajutav, kogetav, mõeldav või tuntav pole see, kes ma olen, et ma ei saa leida end kõigis neis pidevalt mööduvates asjades. Ilmselt oli Buddha esimene inimolend, kes seda selgelt mõistis ja nii muutus anata (mitte ise) üheks tema õpetuse keskseks punktiks. Ja kui Jeesus lausus: “Ütle endast lahti!”, siis pidas ta silmas, et tuleb eitada illusiooni iseendast (ja muuta see nii olematuks). Kui ise – ego – oleks tõesti see, kes ma olen, oleks sellest “lahtiütlemine” absurdne.

 

Alles jääb teadvuse valgus, mille paistel kogemused, tajud, mõtted ning tunded tulevad ja lähevad. See on Olemine, sügavam, tõeline mina. Seda teades pole miski mu elus juhtuv enam absoluutne, vaid suhtelise tähtsusega. Suhtun toimuvasse lugupidamisega, kuid ära kaob olukorra absoluutne tõsidus, selle raskus. Lõpuks omab tähendust vaid: kas suudan oma elu taustal pidevalt tunda enda tõelist Olemist, Mina-Olen-tunnet? Veelgi täpsemalt, kas suudan tunda seda Mina-Olen-tunnet, mis ma praegu olen? Kas suudan tajuda oma tõelist identiteeti kui teadvust ennast? Või kaotan end toimuvas, kaotan end mõttemeeles ja maailmas?

Loe veel:

Kasvatusteadlane Tiiu Kuurme: haridus kasvatuseta loob riskiühiskonna 28. aprill 2016

Alkeemia lugemisnurk. Igal asjal on oma aeg. Kas nüüd võiks olla aeg elule ilma vägivallata? 02. aprill 2016

Katkend pärineb kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Eckhart Tolle raamatust “Uus maailm”

Vaata ka Eckhart Tolle raamatut “Siin ja praegu: kohaloleku jõud”