2.juuli

Kas koerad kasutavad fb-d? Eile pildistasin selleks, et totaalsest Soo-energia tühjakummipõhjast välja ronida, oma kirjumirjusid mudilasi. Sel kevadel ikka kohe väga värviline beebistik. Jagasin seda energiat fb sõpradega – selle asemel, et kräunuda, kuidas heinategu on servi, torivärk harvi, kümme teksti laual lappis ja üldse loppisjoppis böö. Hetk hiljem oli üleadne taksiristandjõll platsis. Elenaga vesteldes tajusin, et midagi on hudo-blinn – köögiaknast nägin penilõusta lambakoplis – pürstisin toatuffleis lauta – ja ta oli koos lammastega juba seal sees, Omegal turjast kinni. Kõik jäid seekord terveks. Kui pühapäeval töömees tuleb, panen jälle kopli alumist serva tihkemaks – aga see raibe mahub tegelikult väravalaudade vahelt ka. Kogu selgeltnägijate tuleproov – Leena kiitis taksiväärandi saabudes parasjagu õuejalakat, mille otsa viib trepp 😀 – päädis sellega, et soe ja helge sõbratar soovitas – saada armastust… löö kurat maha – või tuleb minu Dima ja lõpetab selle terrori. Me pole pühakud – kogu mõistmise ja talumise juures viskab viimaks ära, trrmaivõi. Või paluks, et mõni asisem sõber selle elundi ära ostaks ja kuhugi saarele viiks? Ehkki Deepak Chopra raamat, mida üleni tõrva järele haisedes parasjagu loen, keelitab olnud valudest lahti laskma – õige muidugi! – kaevab raiberti järjekordne rünne lagedale nii poisstallede huku kui Aleksandrile, Elele ja Pärnu naispolitseinikule kallale tulemise, nii koera peremehe rusikarullimise minu suunas kui… Ühesõnaga – jah, ma tean, sellega tuleb õppida elama, lahustada, läbitöötada – aga järgmisel korral, kui ta oma enese laudast tallede keskelt kätte saan, virutan. Päriselt ka. Ma tean, et külarahvas loeb mu päevaraamatut luubiga – nii et võetagu seda hoiatust tõsiselt. Neid minu pere emade ja laste huiamisi ja tapmisi on nüüd juba nii palju olnud, et armas Jumal annab lahke loa tasaarveldada – sorri, see on looduslik valik. Mul pole meest, kes raisa mättasse lööks. Ehkki olen väga püüdnud ja tahtnud naisenergias õilmitseda – nii paduka kui leitsaku, putukate kui muda ajal olen viimasel ajal seelikuid kandnud, juukseid sättinud ja mida iganes – vaatan nüüd huviga, kuidas raev nürimeelse terrori suhtes ühtaegu nii nais- kui meesenergias peale vajub.

Illustratsiooniks parim-enne-ületanud 5aastase kana kaduvikkutuuseldamine nooremate kanade poolt. Naised on julmad. Föödja järgmine sissetung saab seega kaheraudse laengu – mees-mina rehkendab ja sihib, nais-mina ehk amatsoon – aga naissõdalased on eriti karmid – viib täide. Kujutlus hangutud rääbisest – mul on selleks muide tuhat raisatud võimalust olnud – pole kaunis. Ja loomulikult ma tean, et ei tee seda. Ehkki järjekindel näkkupanu koeratehnikas on… Visiitkaart. Persseperssepersse!

Sai kergem küll, tänan lugemast 😀 😀 😀

Ka Nibirul on tänaseks juba kergem – eilse Soo energia päeval sügas ta end päitseid pidi ukseriivi külge, kriimustas näo mõlemad küljed – silmast mööda! – kloppis panikeerides vasaku põse turse ja torkas riivi igemesse. Nüüd pole mitte kellelgi päitseid peas. Ja peab tunnistama, Vamps Bakhofil oli õigus, kui ta seda juba paari aja eest soovitas. Nagu on õigus ka mu enese sisetundel: ära kunagi mängi mõttega, kas ja kes üle on. Läksin kaasa kalli teekaaslase rehnutiga – rehkneeris nii enda kui minu loomaparki – ja leidis, et meil mõlemal on hobuseid liiast. Vaidlesin – nii kaht kui viit hobust pidades tuleb koplilintide alused niita, teeservad hooldada, õu vikatada, veed ja boksid, heinad ja kaerad hallata ja korraldada. Lisaks on mul praegu kenasti toimiv kaks ja kaks ja kaks. Hobunad sügavad-seltsivad-punditavad kahe kaupa – kaks sälgu, kaks küpset daami, kaks poni.

Aga ma vaidlesin liiga loiult – ja Nibiru sai haiget.

Nii, nagu tunamullu seletasin siin – see hoone maha, see sinna ja too tänna – ja prügikonteinerist põlema läinud puuriit – Kusti, kurat! 😀 – oleks maha-hoone peaaegu omal algatusel maha võtnudki. Kui tellid, ole kuramuse täpne noh!!!

Meil on juulis Helve Pärna, Mustrimuutjad ja lastelaager.

On Tori kohendus, Kodutunde ja Taska rajad – ja Ingli puudutuse lõplik vormumine.

Elu. Aitäh.