9.-10.juuli

Siitkandi netindus sai äikesetabamuse. Pauk oli nii mehine, et hobenad püüdsid lühidalt, aga veendunult puu otsa ronida. Head seitsmevennapäeva! Kui järgnev seitse nädalat sedasi käib – millal siis heinad tehakse, palun? Nett tuleb tagasi kolmapäevaõhtul. Aitäh sellegi eest.

Eile oli mu senise elu kõige harmoonilisemas voolamises Teenimise päev. Õigeid asju tehes järjestuvad talitused iseenesest, õiged tööd ja riistad jäävad ise pihku. Võluväel sai pärast pisi-Babtšenkotega mängimas käimist – mängisin jah lapselastega ka ise lapsena! – kive juurde korjatud, kivide lõke üles laotud – vaheldumisi kärus süüde-kuivakad-veepudelid-kannud-õlid-värgid 7 ringi maja ja metsa vahet. Lutitall ja boksid, talitus ja hoolitsus. Iga liigutus õnnistatud. Ümber üha saabuvad ja lahkuvad äikesepilved, vihmasagarad ja tuuleiilid. Päikesega vaheldumisi.

Gerli tõmbas Eurajoel täpselt tabava kaardi ka:

Tänane Inglitaro kaart on järgmine:
ÜLEMPREESTRINNA
Tõmbasid selle kaardi, kuna vastused Su küsimustele peituvad Su enese tunnetes. Usalda oma intuitsiooni ja sensitiivivõimeid. Pööra tähelepanu oma unenägudele ja sisetundele, need juhivad Sind õiges suunas.
Kuid hetkel pole vaja tegutsema tormata. Selle asemele anna enesele aega süvenemiseks, sest kõik ei pruugi tegelikult olla nii, nagu pealtnäha paistab. Eemaldu igapäevakärast ning palu juhatust oma inglitelt ja vaimsetelt teejuhtidelt. Iga asi omal ajal- ole kannatlik.
KAARDI LISATÄHENDUSED. Rääkimine hõbe, vaikimine kuld. Uuri vaimseid õpetusi. Hoia oma unistused ja soovid enda teada.Õpi emotsionaalselt laetud olukordadest.
Peaingel Haniel on jumalanna sarnane ingel, naiseliku spirituaalsuse (intuitsioon, selgeltnägemine) ja väärikuse kehastus. Haniel on Sinu vaimne õpetaja ja nõuandja, aidates Sul selgusele jõuda, millised tunded ja mõtted on tõeline juhatus. Kutsu appi Hanieli, kui soovid inglitega senisest paremat ühendust.

*

Helve jõudis pärast teisi naisi, kaasas suurtööstur Veskimägi late-harvest-tütar, kes tahtis ratsutada. Olles seitse tundi talitanud – toidud-värgid ju ka! – panin oma tundeid jälgides ja hämmeldudes Taja sadulasse ja tegin parme trotsides pooletunnise trenni. Mis tähendas, et hobunad läksid 7 ajal talli – mis tähendas, et öösel kell 1 jootsin ja topsutasin neid. Kuna telgis olid kõik Omad, ootasid nad leebelt mu veidra vahepala ära. Ja tänu sellele, et oli 7 tseremooniaringi, tõmbasime pärast seda, kui Helve kolmanda ringi järel lahkus – preili Standard pidi kell 11 vanemate käes tagasi olema… – neljanda täiesti teise suuna võtnud ringiga end teisenenud energiaringis uuesti käima.

Kuldenergia valandumise alguses reastatud teemad toimisid – aga väga teistmoodi, kui sel hetkel, kui nad „alla laadisin“. Mis telgis sünnib, see telki jääb. Oma asjadest tohin ikka rääkida 🙂 Esimese ringi mina-peegeldus oli mul üha Saaramaks muutuvast tava-minast palju Katim. Plikapatsidega vanaema. Teise ringi eksimuste-pihtimus kujunes seoses mõne naise panusega andestuse palumiseks kõigilt, kellele oma tööd tehes haiget olen teinud. Just ajakirjanikuna olen arvanud, et kirjutan nii hästi ja eriliselt, et see teeb ka vastutahtmist-head… Kolmanda ringi mis-tulema-peab-see-tuleb kanaldus nügis mu taaskord silmitsi tõsiasjaga, et ma ei taba end teolt – millal ma olen tellinud neid asju, mis tulevad – kuidas küll sedasi kõiksusest tellida, et saabuks see, mida ma siin ja praegu palun ja vajan? Neljas ring tuli pärast Helve teelesaatmist – lutitasin üksiti Opeiat – ja luhvtitasin edasitagasi tuhisedes kuumadmärjad seljalihased külmaks. Ja juhtus Puhastus. Möödunud suvel teatas mu vägavintis vanim laps jahisadama paadikail oma kriisis-papa-juubilari ja kogu hõimu asju arutades, et ta ei usalda mind. Olen kogu aasta iga päev, iga tegu tehes, valikut sooritades, lubadust täites seda lajatust peegeldanud – näe, ma ju olen usaldusväärne… Nüüd korraga lõppes see tõestamine. Sel suvel olen nii mitmeid hingi kogenud, kes kasutavad ja kõrgitavad, jätavad kohuse täitmise ja lubaduse pidamise mängeldes teistele, et ma TEAN – olen kõige kohusetundlikum ja usaldusväärsem inimene, keda ma tunnen – ja mul pole miskile pendlina keset otsivale universumidirele seda tarvis tõestada. Hõissa, raisk!

Viienda ringi – arenguspiraali valuliku tõusu teema – läbisime mitme naisega kõhuli – märgilise tõsiasjana lõid seljad tuld. Kuuendaks ringiks – lunastus märterluseta – olid seljad korras! Veel enam, kui pihtisin, et mulle endale ka tundub ajuti, et Hiltonist pätsatud viltidega kaetud telki pugemine, Maa-Ema ja Taeva-Isaga kohtumine ja muu ja mää on veider nukuteater ja mis kõik – istusin kuuma kivi otsa, mille ma ise äsja lõkkest ju tõin. Haiget ei saanud – telegramm aga jõudis vägagi kohale 😀 Palve tuli Soone ja mu järglaste, Õdede-Vendade ja nende järglaste eest. Evald – ja Meta tütrekene – olid eriti meeles.

Öösel lobisesime Margega teiste lahkumise järel veel pikalt. Silm loojas, aga vaja!

Tänane Inglitarot kaart Gerli käe läbi tõmmatuna palub pöörata tähelepanu järgnevale:
MAA ÜHEKSA
Sinu eneseusaldus, tarkus ja enesedistsipliin on nüüdseks ära tasunud. Oled teinud suurepärast tööd ja valmistanud end ette praeguseks hetkeks oma elus. Tänu sellele on sul nüüd võimalus kergemalt võtta ja mõningast luksust nautida.
Hindad iseenda seltskonda. Omaette veedetud aeg täidab sind rõõmu ja rahuloluga. Otsid elu sügavamat tähendust ning süüvid inspiratsiooni saamiseks enesesse.
KAARDI LISATÄHENDUSED: Edukas eraettevõtlus. Ootamatud rahalised sissetulekud. Hindad loodust ja loomi. Kodu korrastamine ja renoveerimine.

*

Jah. Pikalt ja südamest ämmaga vesteldes – logistika ja tööjaotus ja üldse – tõmbasin jälle kõik juhtmed-kaablid välja – eile ei tulnud ühegi pilve epitsenter peale – täna tuli. Leppisime leedi Murutariga kokku, et 28.juulist 1. augustini on lapsed Tartumaal, 2.-7.augustini siin, Arne Lauri disko ja Aleksandri sünnipäeva järel koos Ele Kõlariga kodu hoidmas, kuni meil on Padarite-Tamme-Kallastega Varangul Taska-Mangani-Röhmeri kangelasteod – ekstreemvõtted ja viljalõikus. 13. juulil, kui hobenad Varangule viime ja ma üksiti kaks Kodutunde peret läbi käin, hoiab Indi koos sõbratar Mariga kodu. Lootsin, et 20-22 juuli Kirnade-ullumajapuffetite ajal saab kunstikuemand Berlokko siia lutitama-putitama tulla – aga ta teeb samal ajal vanaema. Küll lahendus leidub. Alati. Brigita?

Aitäh.

Kuna erikülgedest lähenevate pilvede epitsentrid pauguvad Soone peal kokku, kirjutan paberilt tekste arvutisse, kuni läpakal ja mul silmad lahti seisavad. Pärastpoole on tarvis hobukopli poolt 10 ja lambakopli veerest 7 meetrit haljast niita.

Aijah, Raplamaa Sõnumid tulid ka lugu tegema. Tore. Läks vaid kuus aastat, kuni söandati märgata, et keegi lõhkiküpsenud Pipi oma patsidega siin hobuseid sõitvate katuste peale tõstab 😀

Kõnelesime sellest, kuidas maarahvas Maa surnuks trimmerdab. Lühidalt öeldes 😀  Mõttekäik tuleb ajalehes, mis ma ikka siin klassikuid tsitin.

Ma usaldan ennast.

Saan hakkama talu ja laste, kirjutamise ja korraldamise, näitemängude ja tseremooniatega nii, et pideva maailmaloomise kõrval on kõik hooldatud ja lutitatud, kallistatud ja armastatud. Märk õnnelikust edenemisest on tõsiasi, et Soonest on saanud tõeline ürdiaed – kummel-teeleht-nurmenukk-angervaks-maasikas-vaarikas laulavad siin hümni elule. Neid ei pea selleks maha niitma ega kotti toppima, et nende vägi aastaringi toimiks. Oleme nendega ÜKS.

Sama Sullegi soovin, mu vanim poeg.

Ma armastan Sind ka 😀

Soone talu sündmused – www.aabramihobulausujad.ee

20.ja 21. juulil Mustrimuutjate etendus Kirnas

22.juulil loodusrahvaste päev, Päikesevärava avamine Tagapäikesemaa lagendikul, Mustrimuutjate etendus ja täiskuutseremoonia Soonel

22.-27.juuli tüdrukutelaager – Kristiina Laasi, Saara ja Indi

2.august Arne Lauri kontsert-tantsuõhtu

20. augustil osaleme Raikküla kärajate ürgturul mõisaõuel

24.augustil Mustrimuutjate etendus Raikküla kärajate peaõhtul

27.augustil suvelõpu indiaanilaupäev Soone riituseplatsil – unenäopüüdja valmistamine – Reti Toriella ja Liina Meta, kotkasulgi maalib Evald Kotkasulg – telgitseremooniat teenib Lauri-Kare Laos. Mitakuye Oyasin! A’How!

*

Mustrimuutjad on seitse inimest, kes satuvad hämmastavatel asjaoludel kokku viimses Eesti metsajupikeses. Linnad on getostunud, viimset metsa-reservaati aga hakatakse maha raiuma. Metsavaht ja nunn, moslemitarist teadlane ja nõiatar, poliitik, ärimees ja väemees satuvad vastastikuses sünergias ja konfliktides, koosloomes ja ärkamises ellujäämiseks olulisse mustrite muutmisse.

Inimesed tunnistavad, mis on nende varasemates eludes juhtunud.

Kasvavad välja märtrirollist, mida kõigi seitsme elu läbinud vägivald ja valud on põhjustanud. Ohvrirollist väljumine tähendab, et inimesed hakkavad lõpuks ometi tegelema sellega, mida tahavad-oskavad-armastavad. Kes lahkub, kes tõuseb lendu, kes vabaneb vaimselt, kes füüsiliselt. Üksteist leitakse ja ahelad kaotatakse. On palju pihtimusi ja… naeru. Sõprust ja armastust – ja ühiselt mõeldakse-tegutsetakse välja, kuidas Eestimaa kestma jääb.