13.-17.juuli

Viimaste päevadega on kõik paika loksunud. Varasem mina oletanuks iga natukese aja tagant, et kohe on maailmalõpp. Tänane mina on rahulikult ära oodanud kõik kataklüsmid – ja näinud tänuliku rõõmuga, kuidas kõik pusletükid asetuvad oma kohtadele.

Mustrimuutjate raamat tuli trükist täpselt proovide alguseks. Mängivad Heli Vahing, Evald Piirisild, Liina Meta Kuuskman, Riina Joost, Tiiu Kreim, Ivo Lambing, Tenno Alamaa ja Maria Indira Murutar. Mina ka. Kogu etendusega silpsilbilt kaasas, et iga pisiasi oleks paigas ja näitlejad ei peaks mõtlema, kas õige korv ja luud pihku jääb.

Heli võttis eile Herlendi meheks, jäi Künnapaseks – ja pulmas sain Dianaga törtsu südamest südamesse juttu rääkida.

Enne seda oli maruline korjelend-filmitöö-kogutuvormimine ja… tantsutunnid. Täitsa naljakas jah – ma annan siin Soonel tantsutunde. Vot ei räägi sellest, aga see on armas, humoorikas ja uskumatu lugu.

Eile, laupäeval oli päevapikkune Mustrimuutjate proovipäev, mille lõpuks käisime Märjamaal pulmas hinge tõmbamas. Üleeile, reede hommikul enne üheksat saime Indiga Õismäelt Mustrimuutjate raamatud, veetsime paar tundi Pirital lasteisa pardal, kodus tegin mitu keskendunud tundi talitust, andsin kaks tantsutundi ja uude päeva voolasime Mustrimuutjate prooviga.

Neljapäevasele autoteenindusele-kogutu üleskirjutamisele-talutalitusele ja tantsutunnile eelnes karm kolmapäev.

Hommikutalituse eel tõin Indile seltsiks talu hoidma sõbratar Mari, hommikutalituse-niidu-haljaveo tegin koos telefonitsi kallistatud Kessu ja siin ööbinud-laadinud neiu Malinskiga.

Esimene peatus oli Kirnas noore täku, viimse Horneti-poja Herberti juures – telefonis traumaatiline metsavaht Tiiu Kreim – laadisime teise tagasi üles 😉 Tamsalu teel vestlesin seal resideeriva projekti-Jänesega – Tamsalus jäi kõigepealt mu elulukku üks Janek, kes Betooni tänavast mind enamvähem kätel Tehase tänavasse kandis – Maris on see käivitava hooaja Kodutunde tüdruk, keda tuntakse Hollandi loo nime all.

Vahakulmus järgnes raamatuid Inglikaitse Ritale sipsates kiire peni-Pappy-trevitamine. Edasi Sämi-sööst ja kohtumine… iseendaga. Läksin Meta tütrele tervist viima, et Meta meiega teatrit saaks teha – ja tema ema on… mina 20 aasta pärast. Uh!

Laekvere-tagune treff Kodutunde Aasumetsadega – kelle pereema Orvi kasvas üles siin Soone talus!!! 😀 – oli helge ja värikas. Sealt edasi jõudsin Varangule kahe hobutreileri maabumise vahel – jõudsin loodetavalt õigetega vestelda, silma vaadata, flirtida, toetada, teostuda ja tõestuda 🙂

Pärast südaööd oli mul safari kaheraudse telefoniga – Varangule öötööle jäänud Kauro palus vahendust filmirahvaga – Indi nuttis, sest Mari läks ära ja jättis ta varaööks üksi. Kojujõudes tuli kellakolmene talitus – ja siis 1001 unenägu.

Nüüd, pühapäeva keskpäeval, on parim võimalik Mustrimuutjate promo tehtud. Arvutisse saab Koolitus-Ekspressi tekst. Veel 7 lugu on arvutis lahti. Reelika toob paar uudseheina rulli. Eesti Naise lugu peab sündima. Josephine-filmi tutvustus samuti. Ning algab nädal, mil on 3 Mustrimuutjate etendust, algab lastelaager – ja kõik kulgeb parimal võimalikul moel. Aitäh.

Soone talu sündmused – www.aabramihobulausujad.ee

20.ja 21. juulil Mustrimuutjate etendus Kirnas

22.juulil loodusrahvaste päev, Päikesevärava avamine Tagapäikesemaa lagendikul, Mustrimuutjate etendus ja täiskuutseremoonia Soonel

22.-27.juuli tüdrukutelaager – Kristiina Laasi, Saara ja Indi

2.august Arne Lauri kontsert-tantsuõhtu

20. augustil osaleme Raikküla kärajate ürgturul mõisaõuel

24.augustil Mustrimuutjate etendus Raikküla kärajate peaõhtul

27.augustil suvelõpu indiaanilaupäev Soone riituseplatsil – unenäopüüdja valmistamine – Reti Toriella ja Liina Meta, kotkasulgi maalib Evald Kotkasulg – telgitseremooniat teenib Lauri-Kare Laos. Mitakuye Oyasin! A’How!

*

Mustrimuutjad on seitse inimest, kes satuvad hämmastavatel asjaoludel kokku viimses Eesti metsajupikeses. Linnad on getostunud, viimset metsa-reservaati aga hakatakse maha raiuma. Metsavaht ja nunn, moslemitarist teadlane ja nõiatar, poliitik, ärimees ja väemees satuvad vastastikuses sünergias ja konfliktides, koosloomes ja ärkamises ellujäämiseks olulisse mustrite muutmisse.

Inimesed tunnistavad, mis on nende varasemates eludes juhtunud.

Kasvavad välja märtrirollist, mida kõigi seitsme elu läbinud vägivald ja valud on põhjustanud. Ohvrirollist väljumine tähendab, et inimesed hakkavad lõpuks ometi tegelema sellega, mida tahavad-oskavad-armastavad. Kes lahkub, kes tõuseb lendu, kes vabaneb vaimselt, kes füüsiliselt. Üksteist leitakse ja ahelad kaotatakse. On palju pihtimusi ja… naeru. Sõprust ja armastust – ja ühiselt mõeldakse-tegutsetakse välja, kuidas Eestimaa kestma jääb.