25. september 2016
19.-25.september
Aitäh, Brigita, et mind mu igapäevasel Kodutunde-raamatu materjalide kogumise igapäevasel rändel äsja teel Viljandist Kirnani roolis ärkvel hoidsid – Su küsimused mulle olid nii põnevad, et vedasin end eduliselt KukeMaie juures lõppenud võistlustele, kus Indira tegi oma esimese parkuuri. Väga hästi, väitsid pealtnäinud. Mu kallid Minnid – Indiisu ja Mangman – hoidsid Soone loomi ja härjapõlvikuid, kui viie aasta järel esmakordselt üheks ööks tööle jäin.
Alles praegu saan aru, miks Looja käskis täiskuutesere ajal igale kivile õnnistuse anda – esimese ringi esimene kivi kandis meelte rahunemist. Seda on väga vaja olnud. Nii Sünkrooni eufooria maandamiseks kui kõrvalteedele eksitajate tõrjumiseks kui vampiiridega toime tulemiseks. Neid on rohkem, jõulisemaid ja ülbemaid kui kunagi varem.
Üks abi küsinud eakas mees nõudis seksi. Üks abi ootav keskealine mees tahtis kõik oma problad korraga mulle kaela laduda. Üks kriisis pereinimene püüdis minu energiaga oma ammusurnud abielu päästa. Üks autotäis väga vintis külamehi ilmus vaatama, kuidas ma elan – nii et koerad pidid läbi klaaside kargama. Üks… Ühesõnaga totaalne vampiiride tants. Oleme sõpradega koos ja ükshaaval oma vampe ja puuke tuvastanud ja tõrjunud – aga sellist pealetungi, nagu täna, pole Saara ammu kogenud. Õnneks avalik ja lahtine – mitte igapäevane vargne varastamine. Uks on lukus. Sool läve ette puistatud. Ja vali rõõmus muusika täitku vaakum, mis iga ärasaadetud vampiiri kohale jääb. Kuidas nad küll ära tunnevad, et toitja ema on haavatavalt avali? Mis siis muud, kui et sulgeme. Võeh-urjuh-glingling-rrrrrrauh!
Miks mul on 21 korjelt toodud raamatupeatükki paberil, aga veel mitte arvutis? Sest mul on pudistavateks kirjasõpradeks maksuamet, pria, statistikaamet… leevenduseks Liis Lass väga kaugelt Aasiast. Ülikiiresti sulav aeg peatab tahtmise teiste asjadesse sekkuda – Alisa ja Tanja missioon Ida-Virus – Tenno pere hobuilmaga ühte kõnnitamine – see on ilus ja vajalik, aga… tegele oma asjadega, tädi!
Kümnekihilised telefonikõned, vaheldumisi reha ja rool, Nilov-Lahtein ja Swedbank, puntrasse-jooksnud maalikunstnik ja mulle väga kallile inimesele külma teinud hobuparisnik – ja medeküla Pärdimammalt mulle teeotsa jäetud juurikad – see on minu elu jah. Ise hoolikalt üles ehitatud. Kolmesajaprotsendiline, palun-tänan-proosit 😀
Nädal oli selline: Almosen-Luisa-Baltest-Penosil raamatupeatükkideks – kusjuures unustasin talinas Madam Citroeni parkimise maha võtta, raisk – tänini klaarin… Tom-Jane Angalas – ja Võrumaal-Põlva-lähistel Jana Kupits, Piret Haljend, Niilod, Aarna Madis, Mooste Leida. Siis Tallinna-teel Üllega intervjuu, läbirääkimised horseshow korraldajatega, raamatu peatükiks jälgitud Kodutunde-montaaž, külaskäik Reeda kardinasalongi.
Kodu!!!!!!! Neil aegadel on eriti õnnis Soonele maanduda, kõiki kallistada-kasida-talitada, silma vaadata – ja edasi! Aakre moos, Sangaste linnas, Karula rahvuspark ja Parmu ökoküla, Helme kaks peret, Kirna…
Kodu!!!
Täna on pühapäev ühegi sõidu ja külaliseta. Puhas pesu vindub kuivada, kaks maksmise ootel kiirustrahvi meenutavad, et ülepingutamisega kaasneb vigade tegemine. Samas on suvalistes kohtades maha istumine ja kogutu üles kirjutamine romantiline ja naljakas. Tõrva kohvik või rabajärve kallas – vahet pole – Saara nohistab kogutut kirja, et ülestikku ajju laotud materjalid omavahel sõlme ei läheks.
Samas on laes vampiiride pealetung – üks tahab seksi, teine oma elu mulle pähe määrida, kolmas söödab mind oma kurjale naisele sisse, neljas tahab minu abiga oma meest tagasi, viies sunnib mind endale õpetajaks, kuues…
Vastus tuli Taimaalt Tõnn Sarvelt:
Mida iganes sa ka ei teeks kõige vähemale meie hulgast, seda teed sa meile kõigile, ka mulle, ka iseendale. Mis iganes ka ei juhtuks, see juhtub ka sulle. Millest iganes sa ka ei mõtleks, see just juhtubki kohe, selsamal hetkel. Keegi ega miski ei ole eraldi, enne ega pärast, kõik on nüüd, siin ja praegu, rohkem ei ole midagi.
Selles mõttes pole vahet, kas sina kannatad või sinu pärast kannatatakse, kas sina saad haiget või sina teed haiget. Kui sa teed kellelegi haiget, paned kedagi kannatama, siis sa ka kannatad ja saad haiget. Ja samamoodi on sinu kannatus ja valu ka igaühe valu ja kannatus. Kõik, mida tehakse sulle, seda tehakse igaühele. Sa ei ole ainus ega eriline.
Ära küsi, kellele lüüakse hingekella. Seda lüüakse sinule.
– (See lüüja om su oma lell…)
*
Pühendame päevapikkuse rituaalide-rea kõigile elementidele – tuli, vesi, õhk ja maa.
Maad teenib Soone Saara ja Liina Meta Kuuskmani juhitud rännak Algallikale.
Õhu teenistuses on Brigita Murutar Lauluga, väestab Indira Murutar.
Vesi saab teenitud Päikeseväraval – Evald Piirisild ja Elena Kanda.
Tuli on Lauri-Kare Laose teenida – higitelgi tseremoonial assisteerib Reti Toriella. Kivimees on Tenno, nagu ikka 😉
*
Saabumisroad valmistame taluõuel lõkkes.
Päeva pühitseme unenäopüüdjaid ja talismane valmistades.
Assisteerivad meie lambad-hobused-kassid-koerad-linnud.
Riituseplatsi lõkke süütame kell 15.15
Päikeseväraval ja Algallikal teenime 16.16
Higitelki siseneme kell 17.17
*
Osaluspanus Soone Indira panka on tavapärane.
Kaasa ehted-talismanid-väeriistad, mida soovite Päikeseväraval laadida.
Lõkkes valmistamiseks ja magustoiduks paslikud toidupoolised on teretulnud.
Higitelgi tarvis paar kuni mitu lapsepea suurust tumedat kivi.
T-särk, käterätik ja avatud meeled 🙂
*
A’How, Namaste, Shalom, Päikest – Mitakuye Oyasin!
Facebook



















