Facebook
17. november 2016
17.november
Läheneb jah 1000.sissekanne päevaraamatusse. Ja siis? Võimalik, et see täitub pühapäeval, kui Elenal on siin pikk päev vastuvõttu – kümme külastajat, neist enamus tarvis Soone Saaral tõlkida.
Eile lahkus Vesta Murutar-Eelmets – Asseri õde.
Tänu sellele, et Alo helistas just ajal, mil asutasime end Indiga Kuimetsa Henriku njujorgietendusele, jäime mööda lopapasteeti liuglema just need 7 minutit hiljemaks, mis päästsid meie elu – hiidjurakas metssiga, keda mehed Juuru lähistel juba kraavis imetlesid, jeebi kängururauad jummala nössis, jooksnuks muidu meile ette. Meil on Omadega diil – kes lahkub, saadab tervisi teisest ilmast. Et teaksime – ta jõudis õnnelikult kohale. Vesta tegi seda osavalt – hoidis meid kinni, üksiti hoolitsedes, et me näeksime, millest ta meid päästis. Ja teaksime – ta hoiab meid. Nii, nagu sai Setumaal Brigita juustest mitukümmend mesilast vaid ühe sutsu järel kätte, kui too oli paariaastane ja võinuks tarude vahel hullu jamma sattuda. Eilse Vastseliina-kontserdi pühendasid Brigita-Paul mõistai sealsamas lähedal elanud Vestale.
Asseri südame-kõbimine läks hästi – õe lahkumist võtab leebe rahuga. Ja Henriku etendus on nii hea, et paduvihmas sellest Postimehele kirjutamine on juba ise selge kingitus.
Aitäh.
Tänan sellegi eest, et öösel sulas õuevoolik lahti ja pool ööd voolas vesi hobunate vanni – katustelt sulava ja taevast sadavaga võidu. Puhastus.
Täna toob metsataat tagasi jooturi, mille paari siin-nibimise järel ikkagi koju viis ja uued jubinad meisterdas.
Aitäh.
Homme läheb Terje kuusk talinasse jõulupuuks.
Ja meie metsataadiga lõpetame hobutehnika tööjooniste projekteerimise piduliku pealtvaatega – ehkki nii mõnelegi kuluks ära istmeta variant – ora-teate-isegi-kus 😀
Töölaual taas seitse fileed tegemisel, kontod tühjad – autokõbimised-kütus-šamottkivid jne – aga kõik laheneb, küllus läheneb ja süda taheneb. Igas mõttes.
Aitäh.