14. veebruar 2013
14.veebruar
Täna tuleb tööde alt nett välja lülitada, muidu saabub õhtuks väsinud tühjus – esiteks möllab seal sõbrapäev, teiseks tiriti mind fb-st jalad ees Twoosse – nüüd olen mingis juhitamatus kosjakontoris, mille voog lainetab gmaili postkastis. Brr. Kes teab, milleks see hea on. Igal asjal on päris kindlasti kohe mingi põhjus. Hommik algas lihuniku-Gunnari kõnega – Rey nõuab Soone sulast pühapäeval tingimata tööle. Väga hea ju. Kui inimene on vajalik ja nõutud, siis maailm toimub 😀
Küll tahaks koos Tiigemäedega Nissi Vackermanni juurde sõita – aga eilne Tallinn oli tõeliselt uputav, lisaks pole Remo täna täit päeva, peab osa päevast üht Paeküla radikuliiti järje peal hoidma – ja liiatigi on mul Elmatarile üks tekst vaja toota. Sõna pole hea, aga mõte on just see – toodame lastele ja loomadele täht- ja sõnahaaval toitu, sõbrad. Ja sõbrapäev on seega iga päev, mitte ekstra täna.
Netist tuli hoopis teade, et üks kahisadest, kes mu kirjatööga piki paariselundeid sai, põhjustab toimetusele probleeme. Õnneks on kõik dokud ja tõendid meile, tüdrukutele, kindlaks polstriks ümber.
Tiigemägede visiit oli ütlemata armas. Enne tõi Reimo 26 rulli heina õuele – ja tegi ka paar huvitavat koostööettepanekut. Seinast seina. Kerekaga arutasime identiteedikriisi okseleajava toime teemadel – lase näljasel liialt kugistada, on kuri kümmetpidi karjas.
Ralf kirjutas armsa kirja ja lubas neljapäeval siia tulla. Ja Reet kutsus esmalt järgmisel nädalal pära-Võrumaale. Kuna mul on kestvalt pang peas ja sang jalge vahelt läbi, lähen ka. Aave, Piia, Raili… Tuleeeeen! Kusjuures nii Inge kui Anne said aru, et tänase mahvi peale ma Zumbasse minna ei jaksa… Ma ise siiski lõpuni ei saanud. Mossitan endaga.
Elmatari teksti ka ei suutnud kirjutada – tean, et hambad ristis tekstist paistab urrniuks välja – pigem teen selle talle hommikul vara ära. Mängumaja katuselt on vaja lumi alla ajada – kukub muidu läbi kilekatuse. Mulle meeldis hirmsasti Piia tehtud pilt – ma ei tahagi Soone majade välimikku ühtlastada – nii ongi hea ja naljakas.
Kulla sõbrad, vahetasin profiilipildi Piia Tiigemäe tehtud pildi vastu sellepärast, et kosjakontor ometi aru saaks – Soone Saara näeb kodus välja vot siuke – ja siin peab tahtma, oskama ja suutma tööd teha. Mõtestatud tööd – loomi ja vahendeid, protsessi ja panoraami armastades. Orjameel ja omakasu siin ei toimi – seni pole veel sellist teekaaslast kohanud, kes meie seas ellu jääb. Seega – twoo jt tutvudatahtjad – olgend ikka realistid! www.aabramihobulausujad.ee – Soone talu päevaraamat peaks ometi aimu andma, mis tüüpi jõusaal ja ilusalong meil siin on. Kusjuures on ka – jõusaal ja ilusalong. Igale oma. Mullegi…
Ootame külla! Aabrami hobulausujad võtavad teid vastu Soone talus Kumma külas
Jaanika kinkis meile sõbrapäevaks Alu-Ulvi Mao-portree:
Olla rohkem naiselik, tark, julge, karismaatiline, see aasta soosib olla voolav ja paindlik, õpetab meil rohkem nägema hingemaailmas peidetud aardeid. Head võimalused reisimiseks välismaailmas, et avastada võrratuid aardeid loodusest.
Mao aasta annab võimalused meil kogeda rohkem tunnetuse,..nägemise.. ja vaimset maailma, kui miskit meil on puudu ja me pole osanud seda endas üles leida.
Madu on hea kaaslane, kes toob esile veetluse, naiseliku tarkuse. Ta aitab üles leida hinges headust, tasakaalu, mõistmist, sallivust, kaastunnet ja palju teisi omadusi. Mao ainus halb omadus, ära piira , omasta, ega suru teda nurka, kus tal pole taganemise teed, siis madu salvab alati, kuid.. kaitseks, mitte ründe eesmärgil.
Oleme küll inimesed, kuid loodus olendid, mida vahel unustame, kuid tihti konfliktides tuletame teisele meelde, ah sa vana madu ja siga, vana ruun ja tuldsülgav lohe..Kas pole naljakas ja mõtlema panev!
Siis me avastame ja solvume , et keegi meile meie loomaolemuse välja tõi, tegelikult ta tuletas ennast meelde, kes ta on olnud ja mis ala tema hingemaailmas puudu on, või liiga kõrges emotsioonis üle voolab. Mind paneb see mõtlema, kuidas me nii endastmõistetavalt unustame olla üks looduse ja loomariigiga.Ehk kuidas iidsetel aegadel osati inimest näha loomamärkide järgi.
Aga kõigis loomamärkides on olemas mõlemad poolused, et mõistaksime teisi ja ennast nii heas, kui halvas.
Leida endas see, mis vajab lihvimist, parandamist, korrastamist, tuunimist, presenteerimist.
Kuna on Veemao aasta, siis vesi rahustab,.. toidab,.. kosutab,.. rik astab,.. ja tervendab hinge, vaimu ja keha. Olla üks oma Kõrgema Minaga. Jätkuvalt Teekonnal Iseendasse./Ulvi Michelle/
Õhtul tuli kaks head uudist – nädalavahetuseks tuleb üks väike vahva naine siia aega maha võtma – ja Twoo teatas, et kustutas mu konto 😀