Innele Õispuu: MEHEL ON OMA SAATUSES PEAMINE NAINE!
Nagu me teame, on mees ja naine suht erineva mõttestiiliga inimesed. Meeste maailm on sootuks palju sügavama tunnete maailmaga, nad on nõrgemad vaimselt ja nende elu võib korralikult kokku variseda. Tasub lugemist, mida ma isegi nii süüvinud ei ole elus tegelikult, kuidas on elu mehe silme ja südame läbi nähtuna ja milline tundlikus on tegelikult neil. Mees on ikka nii habras olend…. Aga põnev. Hapram ja samas enesekindlusega ustav mees ei julge oma naist kaotada. Ta võib olla rumal, alluda teiste naiste provokatsioonidele, aga ta ei jäta oma naist.
Asjast täpsemalt, loe….
Mehel on oma saatuses peamine naine
Andrey Terem: Mehel on elus oma saatuse naine
Mõnikord kohtub mees oma elu kõige olulisema naisega mitte esimeses nooruses, vaid pärast seda, kui armastuses on juba saadud esimesed haavad, kogetud esimesed reetmised ja kaotused. Sageli on tal selleks ajaks südames armid või vähemalt sügavad kriimustused. Ja siis ta kohtab seda Naist — oma saatuse naist. Tunded nende vahel ei ole enam kerged ega pealiskaudsed, vaid väga tugevad ja sügavad. Just seetõttu tekivad ka pinged, arusaamatused ja konfliktid, sest tugevate tunnete taga on alati suur haavatavus.
Kui sellised inimesed lahku lähevad, lõppeb see sageli traagiliselt. Mees võib kaotada elujõu, justkui kaoks tema energiaallikas. Haigused süvenevad, probleemid kuhjuvad ja mõnikord ta lihtsalt hääbub. Näiteid elust on küllaga.
Vladimir Vysotsky armastas kirglikult Marina Vladi’t. Nende suhetes oli tülisid, lahkuminekuid ja pikki ootamisi. Kui nende vahel tekkis lõhe ja ta kohtas uut naist, läks Vysotsky tervis kiiresti allamäge. Ta ei suutnud enam võidelda oma sõltuvuste ega haigustega. Tema looming rauges ja elu lõppes.
Frédéric Chopin armastas George Sand’i. Tema kõrval suutis ta trotsida haigust, luua imelisi teoseid, elada täisväärtuslikult. Pärast lahkuminekut aga kadus loomejõud ja ta suri kiiresti.
Sergei Jessenin armastas Isadora Duncanit. Nende kooselus oli kõike: kirge, leppimist, võitlust, joomist. Kuid seni, kuni ta oli Isadora kõrval, püsis temas elujõud. Kui sõbrad veensid teda, et see naine vananeb ja rikub luuletajat, jättis ta Isadora maha. Ja varsti pärast seda kaotas ta ise elu mõtte. Sügav depressioon viis ta enesetapuni.
Napoleon lahkus Josephine’ist, keda ta armastas ehk rohkem kui keegi teine. Pärast seda kaotas ta kõik: võimu, impeeriumi, oma endise suuruse.
Anton Tšehhov oli eluaeg haige, kuid tema seisund halvenes kiiresti siis, kui tema naine Olga Knipper temast emotsionaalselt eemaldus. Nad olid veel abielus, aga enam mitte päriselt koos. Tšehhov vaikis, ei ette heitnud, kuid tema jõud rauges ja ta suri.
Mees ei pruugi alati mõista, kui sügavalt on tema elu seotud selle ühe konkreetse naisega. Sageli on see naine sümboolselt seotud mehe sisemise arhetüübiga: ema, jumalanna, eluandja. Kui see side katkeb, võib mees kaotada rohkem, kui ta arvatagi oskab — oma jõu, oma elu.
Me ei tea alati, kui palju me saame armastatud inimeselt energiat, jõudu ja elu mõtet. Kui see side katkeb, sureb esmalt midagi inimese sees — psühholoogiliselt. Ja vahel ka füüsiliselt. Seda juhtub mitte ainult suurte kuulsuste, vaid ka igapäevaelus meie ümber.
Liiga hilja mõistab mees, kui palju talle tähendas tema saatuse naine. Kui palju andis tema armastus, tema kohalolu, tema valgus. Surma eel meenutab mees vaid üht: seda naist. Ja kui nad veel koos on, ütleb mees tihti: „Sina oled minu elu.“ Ja ta ei mõista alati, kui tõsi see tegelikult on.
Allikas….. https://www.facebook.com/share/p/1AqM2e7HcL/

Toomas Mattson: Ma olen üha enam veendunud, et selle Ameerika juutuuberi visiit Eestisse ja kõik sellega kaasnev, mida õnnestus näha seoses mõjuga inimeste käitumisele, oli mulle vajalik märguanne-äratus. Märguanne selle kohta millises piiratud mullis ma tegelikkuses elan. Rääkimata sellest, et ma polnud sellest tegelasest loomulikult midagi kuulnud, poleks ma iialgi uskunud, kui ma poleks oma silmaga näinud, et ka siinmail on on sadu, isegi tuhandeid, kes tulevad Ameerika juutuuberi pärast tänavatele, kes on ilmselt õnne tipul, kui juutuuber neile ulatab oma karbist talle serveeritud võileiba vms. Ja ma poleks kunagi uskunud, et on massiliselt neid, kes on valmis rattal üsna ohtlikult kihutama oma iidoli auto kõrval, püüdes iga lehvitust või viibet ja hüüdma hääle kähedaks, karjudes ikka ja jälle “Speed!”. Ma ei teadnud, et see osa Eestist on olemas ja seda noorte seas sellises mastaaabis. Mis paneb mu üha innukamalt lugema päevi ja aastaid, millal saan pensionile, sest kõik minu ümber muutub juba sedavõrd kiiresti, et on aeg eemalduda ja jääda maailma, kuhu mina oma eas kuulun, sellesse maailma mis on mulle arusaadav. Muide, Andrei Zevakin ja Grete Griffin tegid oma tööd suurepäraselt ja olid väga hea valik.

Märt Valting
Leegi Majak:
PUNANE HÄIRE: ÜLEUJUTUSVÄRAVAD AMEERIKAS — 33 OSARIIKI KAOSSESSE INSENEERITUD
Üle 256 üleujutuse hoiatuse kuue päevaga. 33 osariiki vee all. Pole orkaane. Pole troopilisi torme. Ainult täpselt sihitud hävitus. See ei olnud loodus — see oli katse. Relvastatud ilm, mis esineb kliima pähe. Ja keegi ei räägi sellest.
Alates 4. juulist 2025 on Ameerika olnud rünnaku all. Mitte võõrvägede poolt, vaid vaikses sõjas ülevalt. Üleujutuste kaart räägib loo, mida meedia keeldub kajastamast. Texasest Ohiost Virginiasse ja Carolinateni — muster oli kirurgiline. Ei ühtki hoiatust. Ei ühtki ettemärku. Ainult vesi — tõusmas kiiresti, hävitades taristut, uputades põllumaid ja murdes maa-Ameerika tahtejõudu.
See oli HAARP tegevuses.
High-frequency Active Auroral Research Program ei ole väljamõeldis. See on atmosfäärirelv — võimeline manipuleerima jugavoolude, põhjustama põudasid või vallandama üleujutusi. USA sõjavägi on dokumenteerinud elektromagnetilise ilmakontrolli tehnoloogiat juba aastakümneid. 2025. aasta juuli üleujutused sobituvad HAARPi “sõrmejäljega” ideaalselt. Geo-sihitud tormid. Sünkroniseeritud sademed. Kommunikatsioonikatkestused. Ja mitte ühtegi hoiatussignaali üheltki riiklikult ametilt.
FEMA kadus. Pole koordineeritud päästet. Ainult vaikus ja vabandused. Kõige tugevamalt said pihta maa-alad, kus elab iseseisev, vabadusele orienteeritud rahvas. Kas juhus? Või sihilikud „pehmed löögid”, et testida reageeringut, kuulekust ja paanikataset?
Lähis-Lääne saagid uputati. Raudteed peatusid. Veoautode marsruudid katkestati. Toiduahel murenes. Ja kes teenib kasumit?
Farmaatööstuse raisakullid. Kliimakauplejad. Globalistlikud lepingumehed. Iga katastroof muutub turuks — ja sina oled toode. Nad ei taasta kogukondi — nad ostavad need odavalt üles. Nad ei päästa ohvreid — nad narkootiseerivad, jälitavad ja ümberasustavad neid.
See polnud lihtsalt ilmastikunähtus. See oli täiemahuline simulatsioon. Mõõda hirmu. Ekspluateeri kaost. Laienda kontrolli. Meediapimedus oli viimane kiht — vaigista paanika ja lase üleujutusel lugu kirjutada.
Küsi endalt:
• Miks polnud FEMA hoiatusi?
• Miks president ei esinenud avaliku pöördumisega?
• Miks kõlasid sireenid alles pärast üleujutusi?
Sest süsteem ei ebaõnnestunud. Ta toimis täpselt nii, nagu plaanitud.
See oli rahva taluvuskatse. Kui kiiresti nad upuvad? Kui kaua nad kuuletuvad? Millist vabandust nad usuvad?
See oli alles algus. Kui nad saavad uputada 33 osariiki ja süüdistada “kliimat”, siis mis tuleb edasi?
Sõda on ilmastikus. Lahinguväli on su tagahoov.
Ja aeg