Indrek Pähnapuu: Ausalt öeldes on see salapärane riik, kuhu olen sündinud, muutunud nii tülgastavaks lägahoidlaks, et seda „edulugu“ on raske sõnadesse panna.
Käsi väänatakse ja inimesi tühistatakse juba pelgalt nende „meelsuse“ tõttu …ning see võtab aina suuremaid mõõtmeid.
Inimeste elutööde kallale minnakse, juriidiliselt surutakse neid maha.
Vaikima sunnitakse kõiki juba … alates sigala talitajatest kuni poliitikuteni välja.
Kas see ongi demokraatlik ja „waba“ riik?
Kahtlen.
Täna rünnatakse Plaan B juhte igast küljest ning elu on tehtud pehmelt öeldes põrguks… Aga me ei murdu. Me ei kavatse ka vaikida.
Täna oleme need meie, aga juba homme on järg rahva käes tervikuna… kelle peal hakatakse meelsuskontrolli jõuliselt läbi viima kui kunagi varem.
Ajalool end kombeks korrata…

TEADLIKKUS, PAINDLIKKUS, HAAKUMATUS
On aeg tuua enda teadlikkusse see, et meie eludes ei toimu mitte miski kogemata. Kõik peegeldused on siin selleks, et aidata meil tõusta tagasi enda särasse, enda kiirgamisse, enda päikselisse olemusse. Selle väljatulekuks soovitab elu meil kasutada PAINDLIKKUST ja KAASTUNDLIKKUST.
PAINDLIKKUS tähendab seda, et võimalik et meil on olnud väga palju selliseid seadusi, kuidas asjad peavad olema, kuidas ma pean reageerima või käituma. Kuid kui see pole alati õnnestunud, siis anda andeks nii endale, kui ka teistele ja ujutada kõik kaastundega üle. See aitab meil tulla tagasi oma hingeteega kooskõlla ja näha seda, et tegelikult need olukorrad olid meile abiks. Tänu nendele kogemustele oskame tulevikus uue tarkusega edasi liikuda ja jõuda järgmisele vaimsele tasandile.
See, mille ma praegu ära õpin, seda ma olengi kutsutud maailmaga jagama. See praegune aeg on meie käivituseks selleks, et me oma hinge missiooni siin planeedil täidaksime.
Chiron = haavatud tervendaja, see energia aitab meil energeetiliselt üles tuua ja tõsta need teemad, mis meile on jäänud nagu hingehaavade teemade äratajaks, et me saaksime planeedil õppida enda meisterlikkust arendama. Selleks on meil vaja olnud käivitust, aktivatsiooni. Nii me võimegi vaadata, et iga peegeldus, iga ebamugav kogemus, mis meie elus on olnud, on tegelikult olnud käivitus, mida me võiksime nüüd endas veelgi enam välja arendada või kasvatada või osata hoida.
Võtmed nende teemade lahenduseks on NEUTRAALSUS ja TEADLIK ENDAL MUUTUDA LUBAMINE.
MA LUBAN ENDAL TULLA SUUREMASSE PEHMUSESSE, HALASTUSSE, ARMULIKKUSESSE.
Vaatle asju täieliku tõena, nii nagu need tegelikult on olnud. Selle nägemiseks on meil vaja osata olla täielikult NEUTRAALSED. Kõik need kohad, mis on jäänud kripeldama, on meie aktivatsioon, et me tuleksime veel suuremasse neutraalsusesse. Kui sa selles neutraalsuses oled, näed sa selgelt, miks seda kogemust vaja oli. Sa tuled erapooletusse, haakumatuse energiasse. Sa saad aru, et just need käivitused on olnud vajalikud, et sa jõuaksid enda vaimses küpsuses tagasi algallikaga üksolemisse. Need valukohad on pannud sind liikuma taas enda valguse olemusega üheks.
Stella Shakti

Janek Hiiet: “Aadama ja Eeva lugu – väljaspool muinasjuttu
Aadama ja Eeva lugu ei olnud kunagi kahest inimesest aias, õunast või rääkivast maost. See on pealiskaudne lugu – lastele räägitud versioon.
Siin on sügavam tõde:
Aadam ja Eeva ei olnud inimesed. Nad olid teadvus, jagunesid kaheks polaarsuseks – mehelikuks ja naiselikuks – Allika enda isiksuseks. Puhas teadlikkus, ilma egota, ilma hirmuta, ilma lõhestatuseta. Nad eksisteerisid ühtsusteadvuses – terviklikkuses, ühtsuses, valguses.
Kuid üksindus üksi ei saa areneda. Sa ei saa kasvada, kui kontrasti pole. Sa ei saa valida, kui pole millegi vahel valida. Ja nii ütles hing: „Laske mul laskuda. Las ma unustan. Anna mulle teada mõlemast loomingupoolsest küljest. ”
Teadmiste puu ei olnud kunagi sõna otseses mõttes puu. See sümboliseeris duaalsuse aktiveerumist – valikut siseneda kontrasti: valgus ja tume, rõõm ja valu, ühtsus ja eraldatus. „Vilja söömiseks“ oli öelda: „Ma olen valmis kõike seda kogema ja reisiks targemana naasma. ”
Madu ei olnud saatan. See oli Kundalini – keerdunud energia, DNA, sisemine ärkamine, mis on peidetud sügavale meis igaühes. Religioon demoniseeris madu, sest kord ärganud, ei vaja enam preestrit, väravavahti ega välist autoriteeti, et seista sinu ja Jumala vahel.
Kui Eeva sõi vilja, ei hukanud ta maailma – ta äratas selle.
Teadlikkus sisestatud. Ego ilmus välja. Eraldumine algas. Ja nn “kukkumine” ei olnud karistus – see oli dimensiooniline laskumine. Vaim sisenes mateeriasse. Teadvus riietas end lihasse. Maast sai mäletamise klassiruum.
Sellepärast unustadki, kui sünnid. Kui sa mäletaksid kõike, siis sa ei kasvaks. Sa ei otsiks. Sa ei muutuks.
Asi pole täiuslikkuses. Asi on kogemuses. Tõusta, langeda, taas tõusta. Naasta koju – mitte sellepärast, et sa olid katki, vaid sellepärast, et sind valiti.
Aitab muinasjuttudest. Lihtsalt tõde. Ja nüüd sa mäletad.”

9 küsimust, mida poliitikud ei julge küsida, aga rahvas peab
Head poliitikud, kes olete end rahva teenriteks nimetanud – siin on üheksa küsimust, millele vastamist te väldite. Mitte seepärast, et need oleksid liialt keerulised, vaid seepärast, et iga aus vastus rebiks lahti loori ja paljastaks, kui kaugele te olete rahvast eemaldunud.
Te olete loonud endale mugava süsteemi, kus kõik on “kooskõlastatud”, “komisjonis arutatud” ja “protseduuriliselt korrektne”. Samal ajal räägite küll rahvast, kuid rahvast ei kuule. Teie laual on tabelid ja direktiivid, meie laual on veel päris leib ja laste silmad.
Need küsimused ei ole vandenõuteooriad ega retoorilised harjutused. Need on valusad reaalsused, mis puudutavad igat inimest, kes Eestit südames kannab. Küsimused, millele aus vastamine tähendaks paratamatut kursimuutust.
Rahvas aga ei kavatse enam vaikida. Me küsime. Mitte loosungite ja pressiteadete keeles, vaid otse ja selgelt. Kui teil hakkab vastates ebamugav, siis teadke, see on märk, et küsimus on õigesti püstitatud.
1. Milliseid samme peab astuma, et Eesti ühiskonda reaalselt normaalseks transformeerida?
Normaalsus tähendab tervet mõistust, ausust ja ühist arusaama, et riik ei ole parteide eraomand. Esimene samm: lõpetada valetamine.
Teine samm: anda rahvale tagasi otsustusõigus.
Kolmas samm: hakata hindama inimesi tegude, mitte parteiraamatu järgi.
Kui need kolm sammu ei toimi, pole ühiskonna tervenemisest mõtet rääkida.
2. Kuidas saaks Eesti rahvas ära kasutada tekkivat poliitilist ja majanduslikku kaost positiivses võtmes?
Kaos on võimalus, mitte lõpp. See tähendab loobumist ootusest, et “keegi päästab”. Kui süsteem variseb, tuleb rahval võtta oma elu juhtimine enda kätte luua kogukondlikud struktuurid, hakata tootma ja tarbima ise, usaldada mõistust ja üksteist. See on võimalus uueks alguseks.
3. Millised riigiaparaadi süsteemid vajavad totaalset lammutamist ja millised vaid remonti?
Haridus ja laste kasvatamine, tuleb lammutada ja nullist üles ehitada – praegune süsteem toodab kuulekaid orje, mitte vabasid inimesi. Remonti vajavad tervishoid, majandus ja julgeolek – mitte rohkem ametnikke ja regulatsioone, vaid vähem.
4. Mida tähendab uues multipolaarses maailmakorras eksisteerida kui iseseisev riik?
See tähendab, et Eesti ei rooma enam ühe suurvõimu ees ega ela teise hirmu all. Iseseisvus tähendab sirget selga ja julgust öelda: me teeme nii, nagu meie rahvale on kasulik. Mitte nii, nagu Brüssel käsib, Washington vihjab või Moskva soovib.
5. Kui oluline on rahvastiku suurus iseseisvuse määramisel?
Rahvastiku suurus ei määra midagi. Määrab vaim. Kui rahval on tahe ja julgus, piisab sajast tuhandest, et püsida. Kui rahvas on lõhestatud ja hirmul, ei piisa ka kümnest miljonist.
6. Kas eestlased suudaksid olla iseseisvad, kui Eestis elaksid ainult eestlased?
Ei. Iseseisvus ei sõltu sellest, kes su kõrval elab, vaid sellest, kas sa julged vastutada oma maa ja laste tuleviku eest. Kui eestlane laseb end juhtida hirmu ja raha poolt, pole vahet, kes naaber on – ikka oled ori.
7. Millised on Eesti riigi reaalsed majanduslikud ressursid ja kas neist piisab, et tagada iseseisev
majandamine?
Meie suurim ressurss ei ole põlevkivi ega Euroopa toetusmiljonid. Meie resurss on inimesed – mõistuse ja südame ühendus. Kui paneme tööle oma ajud ja hoiame kinni väärtustest, on meil piisavalt. Kui ootame igavesti “abi” ja “investeeringuid”, oleme igavesed kerjused.
8. Milliseid moraalseid väärtusi ja eluvaateid peaksid eestlased kui iseseisev rahvus esindama?
Ausus. Austus looduse vastu. Vastutus laste ees. Need kolm on meie ellujäämise vundament. Kui neist loobume, võime vabalt lipu kokku voltida ja minema visata.
9. Kas on vahe eksisteerida rahvusena versus eksisteerida riigina?
On. Rahvus on hing, kultuur ja veri. Riik on poliitiline masin, mille rahvas kas täidab eluga või jätab tühjaks. Kui riik sureb, aga rahvus jääb, tõuseme taas. Kui rahvus sureb, ei päästa meid ükski piir ega põhiseadus.
Lembit Silla
Isa ja kodanik

Jeesus lahkus elust 33-aastaselt. Meie selgroos on — 33 lüli. See, mis hoiab meid püsti, on sama arv kui need aastad, mil Tema hoidis seda maailma.
Meil on kummalgi pool 12 roiet. 12 jüngrit. 12 Iisraeli suguharu. Jumal jättis oma käekirja meie kehasse. Ta kirjutas Taeva meie anatoomiasse.
Uitnärv jookseb ajust südamesse ja siseorganitesse. See vaigistab tormid inimese sees. Selle kuju sarnaneb ristile. See on jõuallikas, mis läbib meid. Iga kord, kui keha terveneb, kui süda leiab rahu palves, kui rahu saabub sinna, kus seda ei tohiks olla — see on Tema.
Jeesus tõusis üles kolmandal päeval. Teadus ütleb, et pärast kolmandat paastupäeva hakkab keha uuesti uuenema: vanad rakud surevad, sünnivad uued. Algab tervenemine. Keha justkui «elustub» uuesti. See pole juhuslikkus. See on plaan.
Ja edasi…
Meie süda omab elektrilist rütmi. Aju kiirgab palve ajal. Pisaratel on erinev keemiline koostis — rõõmu või kurbuse tõttu. Veri räägib. Luud säilitavad mälu. Keha kummardab, isegi kui me seda ei teadvusta.
Me oleme loodud imeliselt ja imelisel viisil. Me oleme — elav ettekuulutus. Kõndivad templid. Tolm ja Jumalikkus ühes.
Jumal ei loonud sind lihtsalt. Ta jättis sinusse enda jälje.
Pole vaja otsida Teda kusagilt kaugelt. Piisab, kui vaadata enda sisse. Ta oli algusest peale plaanis.