Eva Lepik: Kas sa tead, miks sa siin oled?

See on “suur” küsimus, mille vastuse mõistmine (mitte teadmine), muudab su elu igaveseks. Ilmselgelt. 😊

Kõigepealt, mida suurem osa inimesi ei tea, on see:

Meie siin olemise MÕTE (mõnede inimeste poolt nimetatud ka missiooniks), on KÕIKIDEL inimestel üks ja sama. Mitte igaühel oma, nagu seda sageli õpetatakse ja mida püütakse aidata sul leida.

Ja suurem osa inimesi on sellest täielikus teadmatuses.

Mis põhjustab ka selle lõputuna tunduva hinge eesmärgi, oma missiooni otsimise, ja kui seda ei leita, siis täitmatuse tunde, negatiivse tühjusetunde.

Sõltumata sellest, kui palju sa oled saavutanud, ära teinud, kui palju küllust ja rikkust igas vormis oled oma elus loonud ja kogenud, kui sinus ei ole sügavat rahu, siis sellepärast, et sa ei tea. Mitte täie selgusega.

Su siinolemise MÕTE on olla SINA ISE.

Kui sa ei tea täpselt, MIDA see tähendab, MISMOODI see välja näeb, kuidas OLLA sina ise, siis ei anna ka SEE teadmine sulle selgust.

Teadmine, et miski on nii, ei ole sama, kui selle mõistmine ja selle TUNDMINE.

Pole sama, mis olla selle teadmise kehastus.

Kui sa tead mentaalselt, et “su siinolemise mõte on olla sina ise”, ei ole see sama kui iseendana elamine, igapäevaselt ja kogu oma olemusega.

Suurem osa inimesi jääb asja teadmise tasandile, ja sellepärast ei muutu nende sisemuses ja olekus seda muutust, mida nad tegelikult otsivad.

Nendes ja nende elus ei toimu seda, mille jaoks nad siia tulid.

Kui sa oled päriselt teadlikuks saanud, siis sa tunned, et sa oled uuesti sündinud.

Sa TEAD, kui sa oled illusioonist ärganud, sest sinus ei ole segadust.
Mitte mingisugust.

Kui sa MÕISTAD ja KOGED kuidas elu, su reaalsus toimib ja mis roll täpselt on selles sinul, siis on sinus täielik selgus ka selle osas, mida sa järgmiseks tahad kogeda.

Mitte ärkamine pole su eesmärk vaid see, mis hakkab toimuma peale seda.

Mis see on, mille jaoks sa siia tulid, mismoodi see täpselt välja näeb ja kuidas seda teadmist ELADA –

Sellest räägin ma KOODINÄGIJA järgmises live meistriklassis,
juba 12. veebruaril.

Nipernaadi Gailit ja teised hipid

1. Pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud 2) Vasta küsimustele 3) Jutusta endas peituvast nipernaadist-hipsterist-lillelapsest-vagabondist-trubaduurist-raändajast

Sangaste poiss krahv von Bergi naabri mees ja risti poeg August Gailit oli oma ränduri kirega trubaduur kelle sugustest ta oma novellides ja romaanides erinevast rakursist ka kirjutas.
Nii toonaste kui tulevaste hipide olulisim eeldus on ränd rüütli elu vaba tahtlikkus.
Vaid vaba tahtlikus aasta aegadega kaasa voolamises kätkeb inspiratsioon mis paneb looma. Kui okupatsioonid lennutavad sunni viisil inim looma mööda planeeti saab kaasa voolamisest pagendus.
Vaba hing tahab kevadel minna ja sügiseks koju tulla et talvel kirjutada mida suvel koges.
Sarnaselt Nipernaadi autoriga kulgeb soojade külmade maade vahet ka tänane trubaduur Tom Valsberg raamatute Kuidas rännata ilma hirmuta ning Eluterve pohhuist autor. 21 sajandi hipid saavad koju tulla nõu kogude režiimi poolt kahte lehte peletatud säde inimesed olid võõrsil südame üdini õnnetud.
Siberisse saadetud võitlesid elu eest ning paha tihti kaotasid selle lahingu. Läände emigreerunud välja rändajad olid Rootsis ja USAs turvaliselt elu üles ehitades ikkagi immigrandid hinges igatsus.
Eestis elu rõõmsas toonis loonud Gailit muutus võõrsil süngeks. Samas polnud ka tema ise enese surnuks kujutlemine kirja sõnas nii karm kui see mis sündis samal ajal Eesti maal.
Filmi Toomas Nipernaadi esimeste episoodide tegevus koht on Eesti Vene Läti kohtumis nurgas tänagi toimiv Aave Kullangu esi isade talu. Küla küüditati too kord tühjaks hobused aeti metsa või lasti maha. Uuesti oma riiklikku talu pidamist alustanutele anti heal juhul mõni setukas kolhoosi tallist asemele sedagi mitu kümmend aastat hiljem.
Aasta kümneid pärast filmi võtteid on Gailiti aineline lina teos ka selles mõttes tänu väärne dokument et Jaan Rekkorist Egon Nuterist ja Margus Oopkaubist on saanud vanad tüsedad. Vander sell Paul Poom sai öistel tänavatel dramaatiliselt peksa. Öistele uulitsatele müttama on kõigi ajastute kaunid hinged eksinud meele seisundit muutvate ainete ajel. Ahistatud vaga bondid ja lille lapsed ei talu tundeid mille põhjustab sundus vägi vald ja psühho terror.
Ise endana neist kogemustest läbi valutamine on talumatult piinav. Veel piinavam on kahju tunne elamata jäänud elude pärast.
Tõnu Kark on optimistlik näide et igal ajastul saab täie rinna ja laia lõuaga elada. Anekdoot järgmine. Küsib kultuuri huviline Kuidas uus film oli?
Vastab teine kultuuri sõber Ikka karguga.
Meie kääname pere konna nime Kargiga.
Nipernaadina on Kark kinnistunud sama ainu mõeldavaks tüübiks kui Hannes Kaljujärv Rummu Jürina. Meie oma Robin Hood ja ränd rüütel on mõlemad otse kui valged mustlased. Nipernaadi on psühho analüütik ja preester kes elab hetkes nii siis ta päriselt ei valeta ega tüssa. Sel hetkel ta ongi kauge sugulane armunud kosilane ja peibutaja. Ta kustutab ise enese süüdatud tule kahjusid nagu rahva juhid ikka.
Stooriteller muudab maharadža tütrest Enelelest ja kuningas Salomonist pajatades elusid. Nii Milla Tralla Ello kui Kati on valmis talle järgnema. Mehe enese teadvus saab sellest tiivad järgmise suveni. Ka senisesse ellu jäädes vaatavad need hämmastavate nimedega tegelased ennast ja ümbrust värskelt lahtise pilguga.
Gailiti nime looming on oma ette kunsti haru Toora Jookus Ekke Moor ja Inriid Nipernaadi…
Need nimed maitsevad otse kui mitmetes maitse ainetes veeretatud kompvekid. Ise ennast mere meheks ja rätsepaks luuletav kirjanik on süüdimatu käivitaja kes oma naist päriselt ei peta. Laisk ta ei ole katsetades erinevaid kohti päikese all püüab ta nii sulane kui laeva ehitaja olla küll aga osutub mitme külgselt andetuks.
Sobivam on talle ikkagi tööde juhataja positsioon nagu tänastelegi mitte millegi oskajatele. Sellele on omane 0 vastutuse aga ka 0 pahelisuse vere grupp.
Ilma poolel teel kusagilt saadud jalg rattata lahkub kuld käivitaja talust kus lehmi jumaldava Kati eest pakutakse hobune ja suur maa tükk. Sinna võib jätta selle piiga ning noore kaluri hoolde usaldada Maret Vaa kelle hurtsikust proua ta koju laste juurde sõidutab. Kirjutamine on tema töö suvel ei ole temaga midagi peale hakata.
Kui kirjanikud ei oleks Eestist lahkunud poleks meil võimalik arutleda kui osavad naiste sebijad kosja sobitajad ja rolli mängurid olid nende tegelased. Ulgu eestlased hoidsid piiri taga alal endis aegse rippumatu ja teistest keeltest rikkumatu eesti keele.
Kompromissitumate raamatud olid keelatud osavamate autorite tööd andsid kordus trükke lavastusi ja filme käivitades tööd sadadele kultuuri ja meele lahutus tööstuse professionaalidele.
Tänu olnud ja tulevastele eesti keelsetele unistajatele on meil põhjust pere sõprus ja mees konnaga kinno ja teatrisse eesti keelsete elamuste järele minna. Ka siit ilmast lahkunud isiksused on ikka veel meie teenistuses et saaksime ühiseid ajas tõusva väärtuse ja sõnumiga elamusi ega sureks assimileeritud aborigeenidena välja. Püüa tuult väljal!

1. Kes on hipsterid, lillelapsed, vagabondid ja trubaduurid?
2. Mis erinevus on vabal ja olude sunnil, ajutisel ja alatiseks emigreerumisel?
3. Milles seisneb terminiks, inimtüübi nimetuseks kujunenud Nipernaadi fenomen ja elulaad?
4. Millest kõnelevad Tom Valsbergi raamatud?
5. Vaata filmi „Nipernaadi“ – kellega tegelastest samastud?
6. Vaata Youtube’ist Tom Valsbergi muusika salvestusi – Indigolapsed, Tane Mahuta, Manki Maind ja Hanuman project – milline lugu enim kõnetab?
7. Kirjuta essee vabade hingede olemusest ning peegelda iseennast selle taustal – arutle, mis sinul on vabaduse tunde kogemiseks olemas, mis praegu veel vajaka ning kuidas päriselt vaba inimese seisundini jõuda.

Peeter Tammela: Praegu on teravalt päevakorras Gröönimaa teema. Seda seoses sellega, et Trump tahab iga hinna eest Gröönimaad endale saada.
8. Inuittde (Gröönimaa, Alaska ja Kanada kunagised põlisrahvad) üks jumalannadest on Sedna.
9. https://en.wikipedia.org/wiki/Sedna_(mythology)…
10. https://et.wikipedia.org/wiki/Inuitid…
11. https://en.wikipedia.org/wiki/Sedna_(dwarf_planet)…
12. Huvitav on aga see, et juba mõnda aega on kääbusplaneet Sednaga (avastatud 14. november 2003) ühenduses mässumeelne ja ettearvamatu Uraan.
13. Hetkel on seis selles mõttes tähelepanuväärne, et retrograadselt liikuv Sedna on Kaksikute esimeses kraadis ja retrograadne Uraan on Sõnni 28 kraadis – seega on nad omavahel ühenduses.
14. Seega võib öelda, et Gröönimaad (samuti Kanadat ja Alaskat) valitseb Sedna (lisaks muidugi ka muudele mõjutustele).
15. Ja kui Sedna on ühenduses ettearvamatu, provokatiivse ja mässumeelse Uraaniga – siis võib selles teemas kõike oodata! Ehk siis kõik see, mida me Gröönimaa ümber hetkel näeme, see kõik on puhtalt Uraani temaatika.
16. Ja mis toimus hiljuti Alaskal?
17. Ja Kanada – ka see on üks Trumpi kinnismõtetest – seega me näeme, et kõik need kolm piirkonda on olnud viimasel aja teemadeks.
18. Gröönimaa omastamine raha- või sõjajõudude abil võib väga kergesti äratada üles Sedna kui loodusjõudude sümboli väe – ja sel juhul maksab Loodus inimesele karmilt kätte.
19. Sest Trump on Sedna üles äratanud (sügavustest pinnale tõstnud).
20. Ja Sedna omakorda võib äratada üles ka teised loodusjõud teistes maailma paikades – ja nii ühinebki Loodus inimese vastu!
21.
22. Sedna kättemaks ja Gröönimaa vaikiv hääl
23. Ükski müüt ei sünni tühjusest. Iga arhetüüpne lugu on nagu aegade hääl, mis jäädvustab inimkonna alateadvusse selle, mida ei julgeta öelda, ja seda, mida ei taheta mäletada.
24. Sedna – unustatud jumalanna, reedetud tütar, ookeanide põhjatu valitsejanna – ei ole pelgalt inuittide muistne lugu. Ta on kehastus sellest, mida tsivilisatsioon on pidanud kõrvaliseks, ebaoluliseks, allasurutuks – olgu selleks naise hääl, loodusrahvaste tarkus või ookeani sügavuste tarkus. Ja kui Sedna ärkab, ei tee ta seda karjudes, vaid vaikuses, mis lõikab läbi kõigest, mis on ehitatud valedele.
25. Tänane poliitiline uudisvoog, mis toob meieni info USA presidendi soovist omandada Gröönimaa – maa, mis kuulub ajaloos omaenda rütmile ja tarkusele – kõlab kui dissonants Sedna laulus. Sedna ei ole ostmiseks. Gröönimaa ei ole kinnisvara. Kuid maailmas, kus väärtustatakse omamist, mitte sidet, tundub loogiline, et keegi võiks öelda: „Müüge mulle see maa.“ Kuid Sedna ei unusta. Ja Sedna ei andesta.

26. Astroloogiliselt on Sedna hetkel retrograadne – ta on teel tagasi, sügavale iseendasse, justkui pöördumas tagasi oma haava juurde, mida pole kunagi päriselt tervendatud.
27. Samal ajal on ta ühenduses retrograadse Uraaniga – mässu ja ärkamise planeediga – Sõnnis, mis valitseb maad, vara, väärtusi. See aspekt ei räägi pelgalt individuaalsest kriisist või poliitilisest soojast soovist. See räägib sügavamast seismilisest nihkest – Sedna, sügavate ookeanihaavade hoidja ja mäletaja – puudutab Uraani, äikese saatjat, et meenutada meile, et maailm ei kuulu inimestele.
28. Meie kuulume maailma.
29. Kaksikute esimeses kraadis, kus Sedna praegu liigub, leiame alguse – keele, mõtte, duaalsuse. See on kraad, mis küsib: mis on tõde, kui kõik hääled räägivad korraga? Ja kui me kuulame ainult neid, kellel on raha, sõjavägi või võim, siis Sedna ei räägi meiega. Ta vaikib. Aga see vaikus ei ole leppimine – see on ootus. Sedna ootus on alati olnud seotud kättemaksuga, aga see pole tavaline inimlik kättemaks. Tema tasakaalustus tuleb läbi kliimamuutuse, jää sulamise, meretaseme tõusu – looduse viisil, mis ei vaja relvi ega poliitikat. Tema sõnum on: „Kui te mind ei mäleta, meenutan ma ennast ise.“
30. Gröönimaa on mitte ainult geograafiline punkt, vaid Sedna pühamu. See on jäämaa, mille all lebavad nii fossiilid kui ka tulevikuhoiatuse seemned. Ja nüüd, kui jää praguneb ning meri tõuseb, ärkab Sedna. Mitte läbi inimeste soovi või rahastatud ambitsioonide, vaid läbi ookeanide, mis mäletavad. Trumpi soov Gröönimaad “osta” on kui tragikoomiline peegeldus maailma vanimale haavale – soovile allutada ja omada seda, mida ei mõisteta. Kuid müüt ei unusta. Ja müüt ei kauple.
31. Kui vaadelda neid sündmusi filosoofilisest perspektiivist, võib öelda, et oleme jõudnud hinge tagasiostmise ajastusse. Sedna ei esinda ainult hülgatud tütart, vaid ka hülgatud Maad. Me oleme pikka aega eksisteerinud lahus oma emast – Loodusest – ja nüüd, tema vaikuses, peegeldub meie enda sisemine tühjus. Sedna ühendus Uraaniga tähendab mitte ainult revolutsiooni, vaid ka võimalust ärkamiseks. Kuid see ärkamine ei tule mugavuses. See tuleb läbi valu, läbi katkemise, läbi selle, et peame silmitsi seisma oma enese rumaluse, ahnuse ja arrogantsiga.
32. Nii nagu Sedna lamas merepõhjas, katkiste sõrmedega, millest sündisid kõik mereolendid, sünnib ka praegu midagi uut. See ei ole poliitiline kord, vaid teadvuse nihe. Kui me suudame kuulata vaikust, mitte ainult sõnu, kui me suudame austada, mitte allutada, siis võib-olla annab Sedna meile veel ühe võimaluse. Kuid kui me püüame Gröönimaad omandada, ilma mõistmata, keda või mida see maa esindab, siis võib Sedna lihtsalt sulatada jää või avada tee tormidele ja määvarinatele – mitte kättemaksuks, vaid selleks, et me upuks oma enese pimedusse.
33. Sest Sedna ei karju. Ta lihtsalt ei päästa enam.
34. Sedna ei päästa enam, sest ta on kunagi päästet oodanud – ja see ootus lõppes reetmisega. Oma isa käsi, mis ta merre viskas, kehastab kollektiivset patriarhaati, mis tõukas naisprintsiibi üle parda, kui see muutus tülikaks, nõudlikuks, ohustavaks. See müütiline hetk on otsekui kõikide ajaloos aset leidnud kolonisatsioonide sümbol – hetked, mil võim lõikas läbi sideme püha ja inimliku, loodusliku ja kultuurilise vahel. Sedna vajus merepõhja, koos oma hääle, oma soovide ja oma väega. Kuid seal sai temast midagi enamat – ookeaniema, hääletu valvur, kellele kuulub kõik, mida meri hoiab. Ja meri – nagu aeg – ei unusta.
35. Kui nüüd poliitilised jõud räägivad Gröönimaa „ostust“ või strateegilisest kontrollist, räägivad nad ainult pealiskaudsest tasandist – jää ja maa, geoloogia ja geopoliitika. Nad ei näe Sednat. Nad ei kuule, kuidas tema katkine hing liigutab ookeanihoovuseid ja pehmendab jääd seestpoolt. Nad ei mõista, et Sedna ei ela ainult müüdis, vaid ka igas inimeses, kes on tundnud reetmist, hülgamist, kaotust. Ja ta elab igas rahvas, kellel on püütud võtta ära kodu, hing, maa.
36. Sedna ei karista, sest ta ei ole kättemaksujumalanna – vähemalt mitte inimlikus mõttes. Ta on meeldetuletus. Et kõik, mida me lükkame kõrvale – naised, rahvad, loodus, meri, mälestused – naasevad ühel hetkel meie ette, võimsamalt kui enne. Ja kui me siis ei kummardu ega kuula, ei ulatu me leppimise poole, siis ei jää Sednal muud üle, kui lasta uputusel tulla. Mitte vihas, vaid leinas. Sedna ei vihka meid. Aga ta on liiga kaua valus vaikinud, et veel kedagi hoiatada.
37. Kui me mõtleme Sednast kui Gröönimaa sümboolsest hingest, siis peame küsima endalt: kas maailm on valmis kuulama mitte tehnoloogilise arengu, vaid spirituaalse ellujäämise nimel? Uraani ühendus Sednaga just seda küsibki. Uraan ei paku pehmeid vastuseid, vaid sähvatuslikke ärkamisi. Ja Sõnnis – kõige maisemas, inertsemas märgis – on see ärkamine seotud meie väärtussüsteemidega. Mida me hindame? Mis on meie jaoks püha? Kas maa on vaid ressurss või on see hing?
38. Sedna retrogradatsioon selles hetkes viitab sellele, et me ei saa edasi liikuda enne, kui me ei pöördu tagasi. Tagasi müüdi juurde, tagasi ookeani juurde, tagasi reetmise hetke juurde. Ja kui me julgeme sinna tagasi vaadata – ilma õigustamata, ilma selgitamata, ilma vaiba alla peitmata –, siis on veel lootust, et Sedna liigutab sõrmi. Et ta kingib meile veelkord mere viljakuse, mitte tema viha.
39. Aga kui mitte… kui me jätkame mõtteviisi, kus kõik on ostetav ja iga maa lihtsalt ressurss geopoliitilises males, siis võib Sedna tõusta. Mitte hääles, vaid looduses – tormides, üleujutustes, vaimses väsimuses. Sest Sedna, erinevalt inimestest, ei pea häält tõstma. Tema sõnum tuleb läbi vee – ja vesi jõuab kõikjale.
40. On aeg kuulata Sednat. Mitte osta, mitte vallutada, mitte geoloogiliselt kaardistada. Vaid kuulata. Vaikselt. Sest ainult vaikuses võib kuulda, mida ookean tegelikult ütleb.
41.
42. Ühel hetkel kaovad nimed ja müüdid meie kollektiivsest kõnest, justkui neile poleks kunagi antud häält, ja siis – üllatava täpsusega, nagu unenägu, mis end taas meenutab – ilmuvad nad tagasi.
43. Sedna.
44. Kas me tõesti oleme ta unustanud? Sedna, sügavate ja aeglaste tsüklite valitseja, jäine leedi, kes peidab end meie Päikesesüsteemi kaugemas servas, kannab endas midagi palju enamat kui lihtsalt eksootilist taevakeha. Ta on lugu – kadunud, reedetud ja üliinimlikult võimas. Tema müüt – naine, kes tõugati paadist jäävette, kelle sõrmed lõigati ja kellest said mereloomad – räägib meie suhetest loodusega, reetmisega, piinaga ja uue maailma sünniga.
45. Aga nüüd, kui Sedna teeb ühenduse Uraaniga – selle elektrilise äratuse, ootamatuse ja murrangulise vabanemise kehastusega –, siis see pole enam lihtsalt taevakehade tants. See on ajastu metafüüsiline sõnum. Kosmos näib vajutavat mingile valupunktile meie geopoliitilises kehas – Gröönimaa. Külm ja vaikne, justkui unustatud. Sedna pole ainult kauguse valvur, vaid ka meie teadvuse sügavaim sediment. Kui tema ja Uraan kohtuvad, ärkab sügavus ise.
46. Pole juhus, et just nüüd kõlab taas hääl, mis soovib Gröönimaad “osta”. See pole pelgalt poliitiline žest – see on tsivilisatsiooni tung hõivata ja kodustada kõik, ka need maailma osad, millel on oma isiklik, pühitsetud vaikus. Sedna ei allu omandile. Ta on vetesügavuse mälu – ja kui tema äratab Uraan, siis ei sünni sellest mitte diil, vaid murrang.
47. Trumpi soov liita Gröönimaa Ameerika Ühendriikidega võib esmapilgul tunduda lihtsalt majanduslik kalkulatsioon, ressurssidejanu või strateegiline manipulatsioon. Kuid kui vaadelda seda Sedna–Uraani valguses, siis kerkib see esile hoopis kui hinge katse haarata midagi, mida pole võimalik haarata. Sedna, kui ta ärkab, ei paku mugavat vastust ega rahumeelset integratsiooni. Ta kisub pinnale kõik, mis on varjatud: rahvaste alateadvuse, koloniaalpoliitika haavad, kliimakriisi vaikivad karjed ja loodusjõudude kättemaksu.
48. Ja kui me mõtleme sellele ühendusele filosoofiliselt – siis mis on Sedna kui mitte meie endi sisemine maailm, mida me oleme aastakümneid eiranud? Mis on Gröönimaa kui mitte maailma süda, mille peale tsivilisatsioon on ehitanud oma ambitsioonid jääle? Uraan ei lase millelgi jääda nii nagu see oli. Ta purustab vormid, et tuua esile tõde. Ja Sedna ei tõuse mitte kättemaksuks, vaid meenutuseks. Et me oleme midagi kaotanud. Midagi, mida ei saa tagasi enne, kui me oleme valmis jääma paigale, kuulama, alistuma loodusjõududele, mille ees meie riigid, rahad ja piirid on naeruväärsed.
49. See konjunktsioon ei ole pelgalt astroloogiline nähtus – see on kutse. Vaadata jää taha. Vaadata haavade alla. Tunnistada, et maailma südames on koht, mille me jätsime kunagi hüljatuks. Ja nüüd, läbi Sedna ja Uraani, nõuab see paik tagasi oma väärikust. Mitte USA-le kuuludes. Mitte Euroopa või Venemaa varjus. Vaid iseendana – müütilise ja majesteetlikuna.
50. Kas me suudame näha Sednat mitte kui “väikeplaneeti”, vaid kui Arhetüüpi, kes räägib jääst, leinast ja väärikusest? Kas me suudame Gröönimaad näha mitte kui maalappi, vaid kui hinge, kes on kaua vaikinud? Sest kui me ei kuula, ei jää vaikust enam alles. Siis tuleb Uraan – ja tõde tuleb tormina. Sedna ei karju, ta tuletab meelde. Aga koos Uraaniga – see võib olla loodusjõudude plahvatus…
51. Gröönimaa ärkamine on meie endi ärkamine. Või meie viimane unustus.” Tekst: Kosmiline Ilm – Astroloogia ja horoskoobid – Vaatlused ja prognoosid

History of Greenland
• Article
• Talk
• Read
• Edit
• View history
Tools
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Appearance
hide
Text
•
Small
Standard
Large
Width
•
Standard
Wide
Color (beta)
•
Automatic
Light
Dark
From Wikipedia, the free encyclopedia
Part of a series on

Scandinavia

Countries
•
•
•
•
• ________________________________________
History
Chronological history
• Prehistory
• Stone Age
• Bronze Age
• Iron Age
• Pre-Roman Iron Age
• Roman Iron Age
• Migration Period
• Vendel Period
• Viking Age
• Norsemen
• Christianization
• Kalmar Union
• Swedish Empire
• Denmark–Norway
• Sweden–Norway
• Denmark–Iceland
• Nordic Council
________________________________________
History by country
• Åland
• Denmark
• Faroe Islands
• Finland
• Greenland
• Iceland
• Norway
• Scotland
• Sweden
________________________________________
Geography
•
•
•
• ________________________________________
Economy
•

•
• ________________________________________
Related
•
•
•
• • •
• Denmark
• Faroe Islands
• Finland
• Iceland
• Norway
• Sweden

• v
• t
• e

Hunting and whaling have always been important ways to make a living on Greenland. One of the animals found here is the polar bear, which is on the coat of arms of the Danish royal family in Greenland.
The history of Greenland is a history of life under extreme Arctic conditions: currently, an ice sheet covers about eighty percent of the island, restricting human activity largely to the coasts. The first humans are thought to have arrived in Greenland around 2500 BCE. Their descendants most likely died out and were replaced and succeeded by several other human groups migrating from continental North America since then. There has been no evidence discovered that Greenland was known to Norsemen until the 9th century CE, when Norse Icelandic explorers settled on its southwestern coast. The ancestors of the Greenlandic Inuit who live there today appear to have migrated there later, around the year 1200, across the Nares Strait from northern Canada.
While Inuit survived in the icy world of the Little Ice Age, the early Norse settlements, known as the Eastern Settlement, along the southwestern coast disappeared, leaving Inuit as the only inhabitants of the island for several centuries. During this time, Denmark–Norway, apparently believing the Norse settlements had survived, continued to claim sovereignty over the island despite the lack of any contact between the Norsemen (specifically Icelanders) installed in Greenland and their Scandinavian brethren. In 1721, aspiring to become a colonial power, Denmark-Norway sent a missionary expedition to Greenland with the stated aim of reinstating Christianity among descendants of the Norse Greenlanders who may have converted back to paganism. When the missionaries found no descendants of the Norse Greenlanders, they baptised the Inuit they found living there instead. Denmark-Norway then developed trading colonies along the coast and imposed a trade monopoly and other colonial privileges on the area.
During World War II, when Nazi Germany invaded Denmark, Greenlanders became socially and economically less connected to Denmark and more, though informally, connected to the United States. It has never been a US territory.[1] After the war, Denmark resumed control of Greenland and in 1953, converted its status from colony to overseas amt (county). Although Greenland is still a part of the Danish Realm, it has enjoyed home rule since 1979. In 1985, the island decided to leave the European Economic Community (EEC), which it had joined as a part of Denmark in 1973.

Why real AI transformation goes far beyond tool access | Daphne Koller
You’ve probably heard that artificial intelligence has untapped potential in today’s workplaces. And sure, many organizations have signed enterprise contracts and deployed different AI tools across all business units. But as insitro CEO and AI expert Daphne Koller stresses, making a tool available is not the same as intentionally leveraging it to transform your organization.
Learning objectives:
• Envision ways AI can support innovative work.
• Establish realistic expectations for physical AI.
• Develop and evaluate AI use cases.
• Choose AI tools based on pragmatics, not promises.
• Cultivate risk-resilient AI practices.
________________________________________
Become a member and continue learning
Learn skills from the world’s top thinkers, entrepreneurs, and experts. Our micro-learning classes help you stay focused on big ideas with practical impact.
By becoming a member, you gain access to lessons from this expert, plus past and future subjects.
Become a Big Think Member
________________________________________
Lessons:
MEMBERS ONLY CLASS

The term “AI” is a catch-all that spans everything from large language models (LLMs) designed to generate text to machine learning aimed at modeling and optimizing real-world outcomes. Not only can the variety be staggering, but the media buzz can make it hard to parse which tools are relevant to which types of work. Fortunately, AI experts like Daphne Koller have been working with this technology for decades and have learned to tune into frequencies that can help you cut through the noise.
In this video lesson, Koller pinpoints when different types of AI can prove most fruitful, and what that looks like in practice.
Watch now →

Before the turn of the 21st century, science fiction speculated that we’d all be getting around with the aid of flying cars or jetpacks by now — but, as you’ve probably noticed, we aren’t quite there yet. The slow pace of some innovations (e.g., robot cars) can frustrate expectations shaped by rapid advances in the virtual world. But Daphne Koller stresses that the pace of AI’s impact in the physical world is a difference, not a hindrance.
In this video lesson, Koller discusses the reasons the rates at which AI can make meaningful change vary, and why it’s smart to adjust our expectations accordingly.
Watch now →

The tech panic of Y2K was a problem of shortsightedness. Computer programmers originally configured systems to represent years in 2 digits, not 4. This brevity was useful — until, of course, 1999 was about to become 2000. It was only then experts realized that computers wouldn’t be able to handle a rollback to the year “00.” To avert worldwide technological disaster, billions were spent reconfiguring systems. The lesson? Not simply to avoid cutting corners, but to design technology with its future use in mind.
In this video lesson, Daphne Koller shares her recommendations for deploying AI thoughtfully.
Watch now →

In the 19th century, Chinese laborers in the United States used snake oil as a joint pain reliever. The practice caught on, and European settlers began selling their own formulations. But consumers were scandalized when an investigation revealed that a popular brand contained no actual “snake oil.” The term became synonymous with grifting.
AI companies, too, can fail to deliver on their promises. In this video lesson, Daphne Koller offers a framework for making informed decisions about which AI products to invest in.
Watch now →

If everything always went according to plan, we wouldn’t need contracts, insurance, or contingency protocols. But the reality is that big investments demand foresight, not just optimism. The same principle applies when deploying AI, according to Daphne Koller. Clear guidelines and thoughtful questions can help businesses plan for a smoother rollout of AI tools.
In this video lesson, Koller emphasizes the need to set robust parameters for successful AI deployment.
Watch now →

When new technologies arrive, people often focus first on what (or who) they might replace. But as Daphne Koller reminds us, history suggests that’s only half the story. For everything that wanes, there’s often something of value gained in return.
In this video lesson, Koller brings hopeful insights to the nuanced conversation about skill atrophy in the face of AI.
Watch now →