Andrus Muld (Hunt): „Kui ma vaatan oma pisikesi sugulasi ja sirguvaid õelapsi ning loen samal ajal härra Margus Tsahkna postitusi, läheb mul ausalt käsi verd täis.
Sa ikka saad aru, mees, millest sa räägid? Kui sa nii hirmsasti tahad kiskuda ja sul on puberteedieas midagi vahele jäänud, tule siia – ma võin sinuga muru peal asjad klaariks teha. Aga meie lapsed, kodud ja riik jäta oma arbuusid kaenla all suhtumisest välja.”
Otsaga juba Hiina kallal. Mis sa arvad, et see info jääbki meie pisikesse Eestisse? Mida te mehed üldse endast arvate? Te olete mitte keegi maailma poliitikas. Te olete kari
Ma olen pikalt öelnud, et see pauk ei lase ennast kaua oodata. Aga sinu sõnade eest maksavad inimesed, kes ei ole milleski süüdi ja tahavad rahus elada ning näha oma lapsi sirgumas, mitte nutmas või suremas. Te üldse aru saate, millest jutt käib? Te teete inimelude ja sõja arvelt endale valimisreklaami. Meie väiksed lapsed on teie postritel. Karu võib jalga longata, aga ühel päeval see jalg paraneb ära. Ei lähe enam kaua. Ükski tüli ei ole norijale endale hästi lõppend. Sa oled nagu ehe töllmökk, kes istub normaalses seltskonnas kõrtsi laua taga ja muudkui möliseb. Aga, kui jamaks läheb oled kadunud.

*
Toomas Mattson: Lugesin seda Reformierakonna täna avaldatud manifesti/visiooni ja seda kokku võtvast failist leidsin väga otseselt enda kui kodaniku kõnetamise ehk ma ei saa kuidagi ette heita, et parteid vaatavad kodanikust mööda, vastupidi, ma tundsin, et keegi tunneb ometigi ka minu pärast muret. Alajaotuses “Reaalsuskontroll: kus on puudujäägid?” on teisel kohal pärast nentimist, et 56% Eesti ühiskonnast elab majandusliku ebakindlustundega, mulle oluline tähelepanek: “Rasvumine pärsib ühiskondlikku kaitsevõimet ja teotahet. Eestis on iga kolmas täisealine inimene ülekaalus ja iga viies on rasvunud.” Ja vaat siin ma tunnen tõeliselt kadedust näiteks Jürgen Ligi tervise ja füüsilise vormi pärast, mis jääb mulle igavesti kättesaamatuks. Täiesti ausalt, tõsiselt ja lugupidavalt.
Teine asi, mis mulle silma hakkas ja tuju tõesti parandas ning andis lootust, oli lause, kus avaldati soovi, “et elu oleks rõõmus ning mitmekesine” igal pool Eestis. Ma loodan, et kui need head mõtted teoks saavad, on tõesti võimalik varsti nentida, et elu on muutunud paremaks, elu on muutunud rõõmsamaks.
Ma siiski olen natuke segaduses, et miks seda tänast materjali oli vaja koostada, sest Reformierakonnal on olemas absoluutselt särav tekst aastast 1995, mille Siim Kallas on kokku pannud – “Kodanike riigi manifest”.

Tänu Heikile Marjele Tõnnile… helista KOHE!
1) Pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud 2) Kirjuta, kellele sina kohe helistaksid, kui teaksid… Millest räägiksid, mis on olulisim, mis on tähtsaim sõnum…
Kellele kohe praegu helistaksid või ilma ja olusid trotsides külla sõidaksid kui teaksid kes on järgmine ega arvaks meil on aega veel kui teame siis seda millegi arvelt laename. Mitte et me iga päevaste lahkumis teadete suhtes päris immuunseks oleksime muutunud ent nonstop nekroloogide ajal avastame nimeka sõbra surmast saame teada meediast ning tundmatumale soovime teadmatult veel aasta hiljem fb õnne sünni päevaks sest ei tea et…
Peame päriselt ka sõpradeks isiksusi kelle viimaste või viimsete aastate pühendumistest midagi ei tea. Oleme nii (sots)meedia kui ligimeste peale solvunud kui meie kohta jagatakse laimu ja lausvalet ilma et meid üldse tuntakski. Inimestega ilmsi silmsi kohtumise kohad tsiteerides „Havanagila“ kaverit „pulmad ja matused“ jäävad samuti paha tihti käimata sest matuseid on nii sageli et seda abonementi kasutades jääks oma elu elamata.
Leiname oma ette omas mullis laulu sõnade kui meie aja parima poeesia sõnadega à la Nublu Kes üldse on Heiki et tuleb vehkima? Kes ütles et üksi ma tantsida ei saa?
Üksinda oma järje kordset surma šokki ja kurbust läbi südame lastes kumiseb kukla taguse kammer toonina vana Kopvillemi „Klunker“: …ja ennast tema tegudega osavasti ühendas.
Mägi Kurel külas
Tegus unistaja oma kätega mehise tööga isa maale armastuse avaldaja Heiki koos kauni kaasa Kristeliga õpetas oma vesi veskis mis kuulus Sangaste lossi juurde kuidas korraldada talguid. Missid Kristel Meier ja Mari Loorens on muide lisaks ilu lintidele üles ehitanud maja pidamisi Põhja Tallinnast Seto maani. Kranichid tõid meid inimene haaval kokku eriline tänu südame sõbra Kersti Loorensi ja vägeva Ivari Padari eest!
Menetlesime refi esi paari vesi veski juures pinnast ja kruusa tüvesid ja kive seinu ja aknaid nii et Rapla lähistele enne pandeemiat noorte stuudiot ja kultuuri keskust talgute kaupa luues ning oma Südame kooliga edasi minnes juba oskan.
Toona ma veel ei teadnud geni-maiheritidži abiga et meist mõlemast saavad Õpetajad ning et minukese isaema Mäe Alma põlvneb krahv von Bergist. Rukki krahvi tori hobuse aretaja järglasena ei oleks õpetaja preili ka seda teades põrganud Mis sina veski mees kamandad mina olen lossi härra lapselapselapselaps!
Meie sega vereliste härras meeste eriline aadellikkus ja elegantne elu jõud on meie kauba märk mida meenutas lugu „Mägi Kure juures talgutel“. Kranich suur pika noka ja kaela ning kõrgete jalgadega lind rahvalikult toone kure kohta. de. Kranich. 1 meessugu. EKI ühend sõnastik 2025.
Tartu Rahust sündinud oma riik natsionaliseeris balti sakslaste maad mis tõttu enamus neist läks siit minema ning karma tõi peagi selle eest nõukogude okupatsiooni. Sitked ja sohi lapsed on jäänud isa maale iga ilmaga. Jah, enamusel arukatel on mõtte sõna või teoga valmis pandud pelgu paik võõrsil kuhu oma kallid viia kui…

Tundmatud sõbrad
Palun ei… Oleme siin oma vahel DNA ja lugudega põimunud. Haapsalust oli pärit nii Kranich kui minu ema poolsed Tohvelmannid. Ja vanema venna Aarne Vasara ema oli Viivika kelle õde Juta oli Hindreku naine kelle vend oli Lennart Meri. Ja see ongi Eesti! Meie Eesti.
Vägevatest hõimlastest jahvatades meenutagem et ette poole sugu puud enam juurde ei tule teadkem ja austagem olnut ent tsiteerigem viker kaare tagust Madis Millingut Oleme nagu sõja veteranid kes aina jahuvad kuidas sai tehtud ja oldud see kõik on ammu sada korda ära räägitud. Uusi tegusid!
Ei ole sellest tolku kui itkeme tänaste parteide pära pees reitingute pärast. Jajah Kranich taas ise seisvunud Eesti kesk konna minister on olnud tegeliku Reformi era konna looja koos Ansipi Kallase ja Seliga kes praegustest reffimistest midagi kuulda ei taha. Ka Heiki lahkus paar aastat tagasi uppuvalt laevalt.
Legendid jäävad ja elu läheb alati edasi nukra austusega naeratades meenutab Alo Murutar On tõsi asi et Kranich läheb Riigi kogu aja lukku ministrina kes on andnud rahva saadiku küsimusele kõige lühema vastuse. Nimelt esitas Riigi kogu liige ministrile küsimuse ning kasutas ära kogu küsimuse esitamiseks lubatud aja. Ei peatunud isegi siis kui juhataja talle kaks korda märkuse oli teinud. Rahva saadiku mööda laskmine oli selles et ta alustas küsimust sõnadega „kas te arvate et…“
Minister Kranichi vastus täispikkuses oli Ei.
Sõbrad palun loogem legende juurde koos nii et ühiste tegude kaudu üks teist tõeliselt tunneksime. Ja tegemist meil ju ometi praegusel maa ilma ümber korraldamise ajal on valede välja tulemine parteide ja seniste riikide lõpp paneb iga ühele meist isikliku vastutuse.
Oled sina jah sina uue ajastu rahva juht või rahva juurde kasvataja? Ühte minu üles ehitatud tallu Liu rannas jäid Kranichite kingitud aknad nende taga kosub ja kasvab inglise hurtade kennel mitte maa oma enda lastega täitjad. Märgiline ja tüüpiline asjade seis siin mail.

Keda leiname?
Vana tõde on see et matustel leiname ise ennast kes heast inimesest ilma jäi. Heiki ning enne ja pärast teda iga päev minejate lahkumine tuletas meelde: MA TAHAN ELADA JA EHITADA LUUA JA ÕPETADA TÕUSTA JA SÄRADA. Kas me tema kopsu tulnud kurjast õppisime? Nojaa… Ent mitte sellest. Me veel rajame ja kajame tähtedeni kulla kirgas Kurg!
Leinakem taipamatust jätta õigel ajal spikerdamata eesti keele õpetajalt vene lastele lahku kirjutatud! Mis meetod see oli millest räägib Jürgen Lig Isiku pärase sisu selge mõtlemise ja ütlemise hea huumori meelega. Iga ühel poliitikas on mõjutajaid kuid Heiki oli esimene kes meenub kui õpetaja. Ta alustas alustajatega tunnustamisest asjades mida too ise ei teaks märgatagi mis on sarnane nende õpetajatega koolis kes seda pidi panevad õpilasele peale kohustuse mitte kehvem olla.
Karja maa põhi kool hüüab järele et Heiki andis eesti keele tunde kasutades uudseid õpetamis meetodeid ja leides igale lapsele individuaalse lähenemise. Ta oskas oma õpilasi innustada toetada ja neisse enese kindlust sisendada.
See on sõbrakäe sirutus mitte eestlaslik vindumine rusikas taskus. Kingitus õpilastele kui tulevastele rahva juhtidele.

Meil on aega veel…
Kursuse vend Tiit „Lennuk“ Pruulit jäi painama sõbra viimne küsimus kes kirjutas Hea sõna võidab võõra väe…
Hea olemise luksust saab endale lubada tugev. Elu jõuline on kohanemis võimeline rahvas, kes võtab teadmiseks parteid on surnud elagu uue ajastu rahva juhid! Varasem generatsioon on põlanud uusi rahva juhte ropp suu röökuriteks ning esmane vastas seis on loomulik.
Ühes telefoni vestluses arutles intelligentne kaitse väelane Kris Kärner kes on ilm selgelt teel parlamenti et Maarja maa kõige karmim teema on noorte lahkumine hirmu äratavalt suur osa kooli noori tatsab kuulekalt selle nimel siinsed (maksumaksja raha eest peetud ja seadusega nõutud) koolid lõpuni et esimesel võimalusel võõrsile kaduda. Juhul kui need noored üldse sündinudki on..
Noored sünnivad ja jäävad kogu riiki täitma siis kui me ei paku neile lage raiest ja rööv majandamisest järele jäänud tööstus parki. No ei peibuta. Meil peaks olema riik nagu rahvus park mida elustab ja asustab offgrid-ökokülade võrgustik.
Energeetiliselt ise seisev üleni rahvastatuna turvaline on nagu siil ja mitte fossiil. Üle piiri eksinud vaenaja ei peaks hämmeldunult ringi vahtima kus inimesed on? Ta peab teadma et ehkki „haja“, ei ole meie inimesed haja meelsed vaid üle riigiliseks kaitseks relvastatud. Tänu sellele võidab ka hea sõna võõra väe.
Ridamisi lahkunud ulatavad meile teate pulga kas me jaksame seda kanda?
Kellele kohe praegu helistaksid kui teaksid et… Oh järsu ütlemisega kunstnik Ervin keda olen alati sõbraks pidanud ning kes on mind oma teoses nunnana kujutlenud saatis just praegu sõnumi Tead ka et me ei ole kümme aastat kohtunud? Vaata seda materjali surma lähedastest kogemustest helistame hiljem… Palun mängime nii et jõuame eks!?!

Margus Pärn: KUULGE, „UNISTAJAD“ TOOMPEAL – KAS TE TEETE NALJA VÕI OLETEGI NII NAHAALSED?
Ma loen neid teie ilusaid arengukavasid ja strateegiaid „Eesti 2035“ ning mul tekib ainult üks küsimus: millist uimanarkootikumi te seal ministeeriumide sügavustes tarbite? Sest see pilt, mida te rahvale maaliksite, ja see reaalsus, kuhu me tänase baasi pealt tegelikult kümne aastaga purjetame, on kaks täiesti eri asja. Te lubate meile „unistuste Eestit“, aga tegelikult ehitate te meile võlavanglat ja sotsiaalset varemetehunnikut.
Vaatame korraks tõele näkku – ilma filtrita, ilma teie bürokraatliku mulli ja PR-jututa. Kuhu me tegelikult teel oleme?
ESITEKS: MEIE RAHANDUSE SURMATANTS.
Te räägite „korras riigirahandusest“? See on sajandi vale! Alles 2017. aastal oli meie riigivõlg alla 10 protsendi SKP-st. Täna kütame me mürinal 24 protsendi poole ja teie enda prognoosid ütlevad, et 2028. aastaks on see juba üle 31 protsendi. See ei ole lihtsalt number paberil. See on laenuspiraal, mis neelab järgmise kümne aastaga meie riigieelarve elusalt alla.
Kas te saate aru, et kümne aasta pärast me ei maksa enam lihtsalt laenu tagasi, vaid me maksame ainuüksi INTRESSIDEKS ligi pool miljardit eurot aastas? 400–500 miljonit eurot puhast raha, mis läheb otse välispankade taskusse, selle asemel et tõsta õpetajate palka või lappida meie lagunevaid maanteid. See on raha, mida meil EI OLE, aga mille me oleme juba ette maha parseldanud. Me elame oma laste ja lastelaste arvelt ja te nimetate seda „strateegiliseks juhtimiseks“? Häbi peaks olema!
TEISEKS: TERVISHOIU KOKKUKUKKUMINE – KUI SUL POLE PAPPI, SIIS SURE JÄRJEKORRAS.
See on kõige hullem osa. Teie enda eksperdid karjuvad, et Tervisekassa reservid ammenduvad aastaks 2030. See on vaid nelja aasta pärast! Ja mis saab kümne aasta pärast, 2035? Defitsiit on siis 900 miljonit eurot AASTAS. Üheksa sada miljonit!
Kust see raha tuleb? Kas te kehtestate veel viis uut maksu? Või ongi teie plaan see, kuhu me praegu mürinal liigume: solidaarne tervishoid sureb välja ja jääb vaid „erameditsiini paradiis“ rikkuritele. Juba praegu katab erakindlustus kümnendikku töötajatest. Kümne aasta pärast on meil süsteem, kus keskklass maksab end lolliks ravikindlustusmaksu eest, mida nad kunagi kasutada ei saa, sest järjekorrad on viis aastat pikad, ja kui tahad päriselt abi saada, siis müü korter maha ja mine erakliinikusse. See ongi teie „hooliv riik“? See on sotsiaalne Darwinism kõige puhtamal kujul.
KOLMANDAKS: ENERGEETIKA-ILLUSIOON JA KALLIS ELEKTER.
Te jaurate oma tuulikutest ja päikeseparkidest, nagu see oleks mingi imerohi. Aga vaadake reaalsust – võrgutasud tõusevad igal aastal, sest keegi peab selle ebastabiilse süsteemi kinni maksma. Te lubate meile Soome hinda, aga tegelikult oleme me kallite energiahindade lõksus veel aastakümneid. Ja tuumaenergia? See on täna vaid jutt paberil. Isegi kui me täna otsustaks, ei näe me seda jaama enne 2030. aastate lõppu.
Senikaua me aga hävitame oma tööstuse konkurentsivõime. Milline ettevõte tahab siia tulla ja investeerida, kui elekter on kallis ja maksukeskkond muutub kiiremini kui ilm märtsikuus? Me ehitame „rohelist Eestit“, aga tulemuseks on see, et meil on küll puhas õhk, aga pole enam ühtegi tehast, mis inimestele tööd annaks ja makse maksaks.
NELJAKS: KAHANEV RAHVAS – KES SELLE BAKHANAALI KINNI MAKSAB?
Aastaks 2030 on meil tööl käivaid inimesi 46 000 võrra VÄHEM. Keskmine eestlane vananeb ja haigestub. Ja teie vastus sellele on… mis? Tehisaru? Digiriik? Tehisintellekt ei maksa sotsiaalmaksu ja algoritmid ei lükka vanadekodus ratastoole. Kui maksumaksjaid jääb vähemaks, aga ülalpeetavaid ja võlakoormust tuleb juurde, siis see võrrand lihtsalt ei klapi. Me kurname oma viimasedki ettevõtlikud inimesed maksudega surnuks, kuni nad lihtsalt asjad pakivad ja Lätti või Leetu kolivad, kus majandus on paindlikum ja riik ei käitu nagu röövkapitalist.
TEGELIKKUS ON SEE:
Kümne aasta pärast on Eesti riik, kus:
* Riigieelarve on võla intresside ja sotsiaalkulude ränga koorma all halvatud.
* Tervishoid on muutunud luksuskaubaks.
* Keskklass on lömastatud „ajutiste“ julgeolekumaksude ja kasvavate võrgutasude vahele.
* Me oleme Euroopa ääremaa, mis on küll „digitaalselt eesrindlik“, aga majanduslikult tühi ja võlgades. See on sama idiootne, kui muretseda nafta puudumise pärast, kui laheriikide s olevate väetise komponentide tootjate tehaste sulgemise ja väetamise puudumisest tingitud madala saagikuse tõttu põldudel inimesed surevad massiliselt nälga. Majanduslikul ääre – ja viletsuse maal ei oma tähtsust, kas ChatGPT-l on parajasti versioon 6 või 6.2
Lõpetage see kuradi unistamine ja tulge maa peale tagasi! Inimesed ei taha kuulda teie visioone aastast 2035, kui nad näevad, et juba täna mureneb vundament iga sammuga. Te ei ole teinud Eestit korda – te olete teinud Eesti kalliks, ebakindlaks ja haavatavaks. Teie „unistus“ on tavalise Eesti inimese jaoks muutumas õudusunenäoks, kus riik on vaid üks suur maksuautomaat, mis vastu ei anna enam mitte midagi peale tühjade lubaduste.
Jagage seda, et need toolisoojendajad seal ministeeriumides saaksid aru: me näeme teie ilusatest slaidišõudest läbi! Me tahame päriselt jätkusuutlikku riiki, mitte seda laenurahal püsivat fassaadi, mis järgmise kümne aastaga meile kõigile kaela kukub.

Nublu, chocolate ninjad ja Anne Veski Eurovisionile…
Eesti Laul 2026
Pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud
Eestlased ei ole kunagi rahul sellega kes valituks osutub meie tahtsime teisiti kindlasti on tegemist kokku mänguga. Olgu jutuks parlamendi või euro laulu valimine igal juhul oleme umb usklikud sest elu on meid selliseks õpetanud.
Tänavuse Eesti Laulu puhul on märgiline et võistlusel osalenud laule kaasa ei laulda. Kontserdil koha peal elati kirglikult kaasa Getter Jaanile kes püsis rahva seas suhtlemas kogu pausi aja. Rahvus vaheline žürii eelistas mitme suguseid meie mehi ning kui viimaks selgusid telefoni hääletuse tulemused lahkus ehmatavalt suur osa publikust vaiksel nohinal. Rõõmu asemel kõneldi veel päevi ja nädalaid eba ausast kokku mängust mille tõttu on saanud haiget ninjad ja nende lähedased.
Unibet Arenal olid härrad abi kaasad vapralt oma kaunitaride selja taga eks Viini karussellini tuleb seda veel ja veel olla ning õigu poolest on hea meelgi et Getter ja tema jumalikud tüdrukud ei sattunud sõimu ja mõnituste ohvriks nagu kõik millegi saavutajad Eestis.
Konna tiigi avalikkus leebus mõne võrra kui vanillade kammbäkile lisandus puuduv pool Lauri Egerti ja Taukari Chocolade Samurai. Samuti on olnud liigutav rahva tegeliku lemmiku Getter Jaani suhtumine. Ta on sooja poole hoiuga laulnud fraasi „Too epic to be true“ samal ajal kui rahul olematud on urisenud Tuuepikk tubituu.
Maestro Sven Lõhmus võitis igal juhul ning jääb loota et mõni tänavune konkursi laul saab ka rahvale armastatuks. Eetris ja eliiti tantsitamas on endiselt Espresso macchiato ning Presidendi vastu võtul olid mõlemad.
Rahvas laulab peast kaasa nn nublukaid ning tekibki küsimus miks ei esitanud kontestile oma laule Nublu, säm, Lemsalu ja Saatpalu? Eks selleks et mitte kooli kiusu mentaliteediga rahvus kaaslastelt igal juhul kambakat saada ning mitte Viini trianglile sattuda.
Võimalik et Strauss keerleb reaalselt hauas ringi kui võidabki Linda ja Pete „Liekinheitin“ nagu praegu prognoositakse.
Meie võitja on igi haljas Anne Veski kõik üle jäänu on ajutine mäng.