Kalle Klandorf: Mul tekkis küsimus, millal sõbraliku riigi droon muutub vaenlaseks? Ma loen iga päev, et ministrid ja sõjaväe taustaga inimesed räägivad: see ju Ukraina droon, ärme pane tähele. Ikka tuleb panna tähele. Kui Ukraina droonil on navigeerimisviga, siis tuleb seda neile öelda. Kui droon satub meie territooriumile Venemaa
vastutegevuse tõttu, siis on nad ju automaatselt mittesõbralikud droonid ja need tuleb hävitada. Seni on meil vedanud. Suurt majanduskahju pole tekitatud ja keegi ei ole ka surma saanud. Kui kaua me veel jälgime neid troone? Täna jõudsid nad juba Kesk-Eestisse ja Harjumaale. Kaugele me laseme neil lennata? Meie kaitseväe troonitõrje võimekusse tõuseks usk siis kui mõni kusagil metsas või põllul alla kukutatakse. Seni ainult sõnad.

Ando Kiviberg – Rainer Saks: Iisraeli armee teatas, et nad on peagu lõpule viinud enne rünnakute algust eesmärgiks seatud Iraani sõjaliste objektide tabamised. Israeli armee teatel on neil riigi juhtkonna uus direktiiv asuda edaspidi ründama Iraani majanduse olulisi sihtmärke. Iraani armee hinnangul on uue direktiivi kohaselt Iraani sõjalised võimed nõrgenenud ning on tekkimas eeldused poliitilise süsteemi lagunemiseks. Uued rünnakud peaksid siis aitama seda stsenaariumi esile kutsuda. Antud teade peaks Iraanile meelde tuletama, et Iisrael kasutab maksimaalselt iga päeva, mil neil on võimalus Iraani rünnata. Seega võiks Iisareli avaldus kaudselt survestada Iraani läbirääkimistele USA-ga.
USA ja Iisraeli viimaste päevade rünnakud on eriti võimasete visuaalsete piltidega, kuid puuduvad selged kinnitused, mida konkreetselt on tabatud. Kui tegemist on Iraani maa aluste raketiarsenalidega, on tagajärjed Iraanile hävitavad. USA presidendi administratsiooni pressiesindaja kinnitas, et USA kavatseb jääda esialgsete tähtaegade juurde, mille kohaselt sõjaline operatsioon kestab 4 kuni 6 nädalat. Selle avaldusega sisuliselt tühistati ähvardused alustada maavägede operatsioone Iraani vastu. Iraanil on ühtlasi motivatsioon selle tähtaja tühistamiseks ning läbirääkimistega manipuleerimiseks.
Iraan süüdistas Ukrainat osalemises rünnakutes Iraani vastu. Vastavasisulise kirja saatis Iraan ÜRO peasekretärile. Võimalik, et Iraan loodab ÜRO peasekretäri reaktsioonile antud küsimuses. Kuid veelgi suuremaks motivaatoriks võiks olla USA presidendi varemalt korratud teade, et Ukraina käest nad abi ei oota ning Ukraina ei ole võimeline ka mingil moel panustama sõjategevusse Iraani vastu. Teisisõnu trollitakse USA presidendi emotsioone. Näide kaasaegsest infosõjast. Iraani jaoks oleks Araabia riikides tõhusam droonitõrje võimekus märkimisväärne tagasilöök, kuna vähendaks oluliselt õhukaitse kulusid nende riikide jaoks odavate Iraani droonide püüdmisel.
USA president on varasemalt viidanud, et võib teatud tingimuste täitmise korral kohtuda Valgevene juhiga. Eile teatas president Turmp, et kohtumine võib toimuda tema initsieeritud Rahunõukogu kogunemise ajal. Valgevene, erinevalt venemaast, on lubanud selle töös osaleda. USA president tänas ka 250 poliitvangi vabastamise eest Valgevenes. Kokku on USA andmetel vabastatud ca 500 poliitvangi ehk ligi pooled poliitvangid on veel vabastamata.
USA lubas venemaa naftatankeri naftalaadungiga Kuubale. USA president arvas ajakirjaniku küsimusele vastates, et Kuuba on niigi lagunemas ja üks laevatäis naftat neid ei päästa. Ootuspäraselt kirjeldas venemaa presidendi administratsiooni kõneski toimuvat, kui USA blokaadi murdmist.
Ukraina kaitseminister teatas, et alustatud on eksperimendiga, kus Ukraina õhukaitse korraldamisse kaasatakse eraettevõtetes moodustatud õhutõrje grupid. Kaitseministri teatel on nende uute üksuste poolt juba hävitatud ka esimesed Iraani „Shahed“ droonid. Kaitseministri info kohaselt saadakse info droonide liikumisest ning vahendid nende hävitamiseks koostöös riigiga ja vajadusel reageerivad need õhutõrje grupid oma piirkonna kaitsmisel. Seega peaks tekkima droonitõrje võrgustik, mis kaitseb kindlat piirkonda siis, kui vajadus selleks tekib ja muidu töötavad grupis osalejad ettevõttes edasi.
Vene armee rünnakud Iraani droonidega on viimastel nädalatel peamiselt koondunud Ida-Ukraina aladele. Sagedasti on rünnatud Sumõ ja Poltava oblasti alasid. Eile korraldati mitukümmend õhurünnakut ka Dnipropetrovski oblasti rindelähedastes piirkondades. Eilses rünnakus Poltava oblastis sai elumaja tabamuses üks inimene surma ning mitmed haavata.
Täna öösel kordus Ukraina droonirünnak Ust – Luga sadamale Läänemeres Peterburi lähedal. Rünnaku täpsed tulemused ei ole seekord teada. Venemaa võimud töötavad tõsiselt, et vähendada postitusi toimuvast sotsiaalmeedias. Venemaa kohalik kuberner esines huvitava avaldusega, kus teatas, et Leningradi oblasti sadamatest hakatakse suuremates kogustes viima naftat Kuubale. Ühtpidi tahetakse avaldusega näidata, et sadamad toimivad ning teisalt võimendada venemaa rahvusvahelist infooperatsiooni.
Rinnetel jäid vene armee rünnakud eilsega võrreldavale tasemele. Intensiivsemad lahingud Kestavad Donbassi lõunaosas, Konstantinovka ja Guljaipolje vahelisel alal.
– Kurski/Sumõ/Belgorodi suunal oli vene armee väheaktiivne
– Harkivi suunal kestavad madalama intensiivsusega positsioonilahingud
– Kupjanski suunal üritab vene armee aktiivsemalt rünnata. On teateid Ukraina armee vasturünnakutest. Olulisi muutusi olukorras ei ole. Lõmani ja Siverski suunal oli vene armee aktiivsus võrdlemisi madal.
– Tsasiv Jari piirkonnas lahinguid ei toimunud. Konstantinovka juures on vene armee surve veidi langenud ja olulisi muutusi olukorras ei ole.
– Pokrovski piirkonnas jätkas vene armee intensiivseid rünnakuid senistes suundades. Ühes punktis on vene armee oma positsioone parandanud. Pokrovske ja Guljaipolje vahelisel rindelõigul kestavad mõlema armee rünnakud ilma suuremate muutusteta olukorras. Guljaipolje piirkonnas jätkuvad lahingud linna lääneküljel, aga vägede paiknemises muutusi ei ole.
– Lõunarindel oli vene armee passiivne.

OSHO PAKUB HARIDUSE 5 MÕÕDET. HARIDUS PEAB LOOMA „MÄSSAJAID“. MEIE PRAEGUNE SÜSTEEM ON KALLUTATUD KAHE MÕÕTME POOLE: TEADUS JA INFORMATSIOON. ISEGI KUNST JA LOOVUS ON JÄÄNUD TAGAPLAANILE.
Osho on rääkinud haridusest sügavuti mitmetes oma loengutes, eriti kahes raamatus – „Revolution in Education (Shiksha main Kranti)“ ja „Education and Religion (Shiksha aur Dharma)“. Siin on üks tsitaat raamatust:
Kuidas saame jätta selle ühiskonna selliseks, nagu see on? See vajab muutust, see vajab ümberkujunemist. Haridus peab looma „mässajaid“ – inimesi, kes on seest rahulikud, vägivallatud, kuid siiski mässajad, revolutsionäärid.
Ta pakkus välja viis hariduse mõõdet.
Meie haridussüsteem on kallutatud kahe mõõtme poole – teadus ja informatsioon. Isegi kunstile ja loovusele on antud madalam prioriteet, samas kui kahte viimast mõõdet peaaegu eiratakse. Elamise ja suremise kunsti ei peeta kunagi esmatähtsaks. Kuigi me anname tohutu tähtsuse informatsioonile ja teadusele, ei pööra me peaaegu üldse tähelepanu sellele, et arendada lastes võimet suhestuda, naerda, armastada ja mediteerida.
Sellise haridusmudeli kaalumiseks, mis keskendub „inimese täielikule arengule“, vajame suurt muutust oma mõtteviisis ja maailmavaates. Peame vastu võtma uusi võimalusi ja loobuma vanadest harjumustest. See ei ole kindlasti lihtne, kuid võib-olla on see ainus viis päästa iseennast ja meie planeeti.
— Osho, „Revolution in Education #1 (Shiksha mein Kranti)“

Timo Kalaus: Neokolonialistlik režiim Eestis kasutab põlisrahvaste maadel elavate inimeste mõjutamiseks lubamatult ja propagandistlikult valetamist, hirmutamist, sõjaõhutamist, pimeda rahvustevahelise vaenu, sh russofoobia seadustamist, talumatu maksukoorma kehtestamist, meile omase traditsioonilise eluviisi hävitamist ning ühiskondlike väärtushinnangute ja moraali väärastamist, millega sunnitakse rahvast loobuma Põhiseaduse preambulis väljendatud aluspõhimõtetest ja eesmärkidest.
Sõjapropaganda lõpetamine ja julgeolekupoliitiliste kaalutlustega arvestamine.
Nõuame vastavalt EV karistusseadustik § 91 ja § 92 sõjapropaganda lõpetamist, mis on suunatud teiste riikide vastu, millega rikutakse rahvusvahelisi kokkuleppeid, osaletakse sõja juhtimises või ettevalmistamises, ähvardatakse agressiivse sõjaga ning õhutatakse sõjategevuse laiendamist, mis kannab rahu vastu suunatud kuriteo tunnuseid ning on vastuolus ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni Artikkel 30’ga, mille kohaselt: “Põlisrahvaste maadel või territooriumidel ei tohi toimuda sõjalist tegevust, kui seda ei õigusta oluline oht asjaomase avaliku huvi vastu või kui see ei ole muudmoodi vabalt asjaomaste põlisrahvastega kokku lepitud või nende taotletud. Riikidel tuleb pidada tõhusaid konsultatsioone asjaomaste põlisrahvastega nende esindusasutuste kaudu, enne kui kasutavad nende maid või territooriume sõjaliseks tegevuseks”.
Viidatud seadustest ja rahvusvahelistest lepetest lähtuvalt nõuame uute sõjaväebaaside ja polügoonide laiendamise kohest lõpetamist põlisrahva maadel, näiteks Nursipalus Võromaal, kus režiim hävitab kohaliku põlisrahva kodud, põlistalud ja selle piirkonna looduslähedase elukeskkonna ning koos sellega rahva ühise kaitsetahte ja lojaalsuse.

Meeme Luks: HAMBUTU KAITSE
Kas Eesti Kaitsejõud on andnud oma hambad bürokraatiale ja on vananenud proteesikandja?
See ei ole provokatsioon.
See on küsimus, mida ei saa enam edasi lükata.
Meid ei testita homme. Meid testitakse täna.
Harjumuseks kujnev droonide saaga valguses pole enam küsimus, kelle droon meie õhuruumi sisenes vaid selles, kas Eesti territooriumist on saanud operatiivne ruum? On selge, et meie reageerimisvõimet hinnatakse reaalajas. See ei ole teooria. See on uus reaalsus.
Kõige selle teema taustal on rahvuslikuks ja riiklikuks ohuks kujunenud süsteem, mis ei suuda otsustada.
Droonid lendavad, meie magame ja unistame, sest Eesti on kindlates kätes ja korda tehtud.
Samas aga otsustusvõimetus jääb.
Ohuks ei ole ainult droonid, on olemas ka raketid ja muud sõjapidamise tehnoloogiad ning vajadusel neid ka kasutatakse.
@@@
RKIK: kiirendaja või pidur?
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus loodi selleks, et muuta süsteem tugevamaks.
Aga ettevõtjad ja kaitsevaldkonna inimesed näevad teist pilti. Kaitsejõud ja selle ala ettevõtjad tajuvad igapäevaselt, ja seda juba aastaid, kuidas hädavajalikud protsessid venivad, otsused lükkuvad edasi ja vastutus hajub.
Kui vahekiht ei kiirenda otsuseid, vaid pidurdab neid siis on see struktuuriprobleem, mitte üksikisiku viga.
@@@
Võimekus teha on olemas.
Suurim probleem on, et otsus puudub.
Eestis on ettevõtted, insenerid ja tehnoloogia droonide tuvastamiseks, neutraliseerimiseks ja kaasaegse lennundustööstuse loomiseks.
Aga otsused ei sünni riikliku bürokraatia ja personalipoliitika tõttu.
Projektid ja investeeringud liiguvad mujale. Eestile hädavajalik, eksporti suurendav, tööhõivet pakkuv tootmine liigub väljapoole Eestit.

@@@
Raha liigub aga kuhu ja kelle huvides?
Eesti panustab kaitsele ~5% SKP-st.
Inimesed maksavad rohkem makse ja neile n lubatud paremat kaitsevõimet.
Aga tekib ebamugav küsimus: “ Miks suunatakse märkimisväärne osa investeeringutest ettevõtetele, kes ei loo põhiväärtust Eestisse vaid rajavad tootmist mujal?”
Kas me arendame Eesti kaitsetööstust või toetame väliseid struktuure Eesti raha eest?
See ei ole süüdistus. See on küsimus kas meie investeeringud teenivad Eesti pikaajalist huvi?
@@@
Vastutus ja otsustus peavad olema samas kohas.
Täna on tekkinud olukord, kus Eesti Kaitsevägi vastutab aga ei otsusta.
Otsustab süsteem. Otsustab protsess. Otsustab vahekiht.
See on ohtlik kombinatsioon.
Sest kui kriis saabub, ei küsi keegi, mitu hankeringi läbiti.
Ebamugavad küsimused, mida ei saa enam vältida on:
1. Milliste kriteeriumite alusel valitakse ja toetatakse Eesti kaitsetööstuse ettevõtteid?
2. Kas need kriteeriumid on võimekuspõhised, kiiruse ja tulemuse põhised või hoopis poliitilised?
Kui ettevõtted näevad, et otsused ei sõltu kompetentsist ja protsess ei ole läbipaistev, tekib usalduskriis.
Ja see ei ole enam majandusküsimus. See on julgeolekuküsimus.
Kui Kaitsejõud ei saa otsustada iseseisvalt, strateegiliselt ja operatiivselt ning investeeringud takerduvad tsiviillogistikute taha siis missugune on meie reaalne kaitsevõime. Kas pole mitte aeg see RKIK- i loogika ajaloo prügikasti visata ja otsustusõigus anda tagasi Kaitseväele?
@@@
Kes peaks juhtima ja kes tegelikult juhib?
Sisuliselt oleme andnud Eesti riigikaitse strateegilise investeerimise ja suunamise nende kätte, kelle tugevus on protsesside haldamine aga mitte operatiivne reaalsus.
Kui otsustamine liigub logistika ja poliitika tasandile, aga vastutus jääb sõdurile tekib ohtlik lõhe.
Riigikaitset ei juhita ainult hangete ja Excelitega.
Riigikaitset juhitakse reaalse ohu tunnetuse ja otsustuskiirusega.
@@@
Julgeoleku tuum ei ole ainult relvades, vananevas rauas.
Riigi julgeolek sõltub sellest, kui kiiresti otsuseid tehakse, kui õiglaselt süsteem toimib ja kui palju usaldust on riigi ja ettevõtjate vahel.
Kui usaldus kaob, kaob ka võimekus.
Lõppsõna.
Eesti ei vaja rohkem analüüse, bürokraatiat ja näilist tegevust.
Eesti vajab otsuseid.
Kas me ehitame süsteemi, mis toetab võimekust?
Või süsteemi, mis seda aeglustab ja on rahvuse säilimise ohuks?
Sõdur ei tohi olla hambutu.
Riik ei tohi olla aeglane.
Ja aega meil ei ole.
Parim kaitse on head suhted.

Alexis Varnum: Jooksvad tendentsid. Praegu on hetki inimese elus, kus ta tunneb, et midagi temas on muutumas. Mitte väliselt, vaid sügaval sees. See ei ole enam lihtsalt mõte või kujutlus, vaid selge tunnetus, et elu hakkab liikuma teisele tasandile. Sellisel perioodil muutub kõigepealt sisemine seisund. Välismaailm võib olla sama rahutu ja kaootiline nagu varem, kuid inimese sees tekib rahu, mida ei ole võimalik seletada. Reaktsioonid muutuvad. Seal, kus varem tekkis ärritus või emotsionaalne vastus, on nüüd vaikus ja selgus. Elu ei tõmba enam kaasa, vaid avaneb nagu kõrvalt vaadates.
Koos sellega muutub ka taju teiste inimeste suhtes. Tekib väga selge arusaam, kes räägib tõtt ja kes mitte. Maskid muutuvad läbipaistvaks ja paljud käitumismustrid, mida varem ei märgatud, on nüüd ilmsed. See ei tekita enam viha ega vajadust kedagi muuta, vaid lihtsalt loomulikku eemaldumist sellest, mis ei sobi. Tasapisi kaob ka soov kanda teiste koormaid. Tekib arusaam, et igaüks vastutab oma elu eest. See ei ole ükskõiksus, vaid sisemine vabadus. Inimene lõpetab võitlemise sellega, mida ta ei saa kontrollida, ja keskendub iseendale.
Hirm hakkab samuti vaikselt taanduma. See, mis varem tundus suur ja oluline, kaotab oma mõju. Tekib usaldus elu vastu ja tunne, et kõik toimub omal ajal ja omas kohas. Ei ole enam vajadust kiirustada ega midagi tõestada. Samas muutub ka suhtumine teadmistesse. Lihtsalt info kogumine ei rahulda enam.
Oluliseks saab see, kuidas inimene elab ja mida ta päriselt oma elus muudab. Teadmised, mida ei rakendata, kaotavad väärtuse.
Keha ja meel hakkavad samuti muutuma. Tekib rohkem energiat, mõtlemine muutub selgemaks ja teravamaks. Elu lihtsustub. Asjad, mis varem tundusid keerulised, lahenevad kergemini. See ei ole mingi eriline seisund või privileeg, vaid loomulik areng. See on hetk, kus inimene hakkab elama rohkem kooskõlas iseendaga. Vähem läbi hirmu ja rohkem läbi teadlikkuse. Ja mida sügavamaks see seisund muutub, seda vähem on vaja kontrollida. Tekib usaldus elu vastu. Ning just selles usalduses avanebki tõeline rahu.

Vishen Lakhiani:

Miks loodus valib naisjuhte (ja miks meie seda ei tee)

Mõni päev tagasi seisin Namiibias kuivas jõesängis.
Elevantide karja liival liikumise jälgimine.
Müra pole.
Konkurents puudub.
Nähtavat võimuvõitlust pole.
Lihtsalt… voola.
Kakskümmend looma liiguvad ühena.
Ja eesosas?
Mitte kõige suurem elevant.
Mitte kõige tugevam.
Mitte kõige agressiivsem.
Vanim naine.

Ja sel hetkel midagi klõpsatas.
Mis siis, kui kõik, mida meile juhtimise kohta õpetatud on, on tagurpidi?

 

Juht, kes ei toimi

Siin on see, mis mind paelus.
Matriarh ei käitunud nagu juht.
Ta ei poseerinud.
Ta ei näidanud üles domineerimist.
Ta ei püüdnud paista võimas.
Ta isegi ei proovinud.
Ta lihtsalt hoidis kõiki elus.
Namiibia kõrbeelevandid on ühed erakordsemad loomad Maal.
Nad jäävad ellu ühes kõige karmimates ettekujutatavates keskkondades.
Nad võivad veeta olla kuni neli päeva. Nad kõnnivad sadu kilomeetreid üle viljatu maa. Nad kaevavad kuivadesse jõesängides kaevusid, et pääseda ligi liiva all peituvale veele.
Ja siin on metsik osa:
Kari jääb ellu, sest üks emane mäletab, kuhu minna .
Veeallikad, mille olemasolust inimesed isegi ei tea.
Rändeteed kanduvad edasi mälu kaudu.
Aastakümnete jooksul kodeeritud mustrid.
Kui matriarh sureb liiga vara…
Kari ei kurvasta ainult.
See läheb kaotsi.
Teadmised surevad koos temaga.

 

Looduse varjatud juhtimismudel

Selgub välja… elevandid pole ainulaadsed.
Loomariigis ilmub midagi põnevat.
Kõige intelligentsemad ja sotsiaalsemad imetajad, kes toetuvad koostööle, mälule ja emotsionaalsetele sidemetele, arenevad naiste juhitavate süsteemide suunas.
Ja inimestel?
See läheb veelgi kaugemale.

 

Looduse haruldasem omadus

Maal elavatest enam kui 5000 imetajaliigist on vaid käputäis välja arenenud menopaus.
Inimesed.
Mõrtsvaalad.
Pilootvaalad.
Belugad.
Narvaalid.
See on kõik.
Mõtle nüüd sellele.
Evolutsioon on halastamatu.
See kõrvaldab kõik, mis ei aita ellujäämist.
Miks peaks see siis välja lülitama paljunemise naisel, kellel on veel aastakümneid elu ees?
Me eeldame, et menopaus on „langus“. Bioloogiline seiskumine.
Aga selgub, et see on uuendus.
Teadlased nimetavad seda vanaema hüpoteesiks .
Teatud liikide puhul muutuvad vanemad emased ellujäämise seisukohast nii väärtuslikuks mitte poegimise, vaid juhendamise kaudu, et evolutsioon on nende bioloogiat teadlikult ümber programmeerinud, et vabastada nad paljunemisest.
Seega said nad juhtida.
Lase sel sisse imbuda.
Evolutsioon ei teinud viga.
See tegi otsuse.
Lõpeta paljunemine. Sinu väärtus on nüüd tarkus.

 

Muster, mida me ei saa ignoreerida

Vaadake liike, kus see esineb:
Elevandid. Vaalad. Inimesed.
Kolm sotsiaalselt kõige keerukamat imetajat Maal.
Nad kõik:
• Elada mitme põlvkonna peredes
• Suhtle distantsilt
• Looge elukestvaid sidemeid
• Leinake oma surnuid
• Ellujäämiseks toetu jagatud teadmistele
Ja kui lasta loomulikul teel areneda…
Nad kõik jõuavad sama vastuseni:
Pane kõige targem naine ette.

 

Mitte allakäik. Edutus.

Nüüd toome selle koju.
Kui naine läbib menopausi…
Me käsitleme seda langusena.
Kaotus.
Lõupeatükk.
Aga bioloogiliselt?
Midagi sügavat on toimumas.
Tema roll ei vähene.
See laieneb.
Ta vabastatakse paljunemisest, et keskenduda millelegi palju olulisemale:
Kaitsmine.
Juhtiv.
Grupi stabiliseerimine.
Ja siin on tõde, mida enamik inimesi kahe silma vahele jätab:
Evolutsioon ei hoia elus midagi, mis pole kasulik.
Seega tõsiasi, et naised elavad 30–40 aastat pärast viljastumist, ütleb meile midagi erakordset:
Need aastakümned ei ole allesjäänud aeg. Need on missioonikriitilised aastad .
Vaalaparvedes, kui menopausijärgne emane sureb, on tema poegade suremise tõenäosus aasta jooksul oluliselt suurem.
Varajastes inimhõimudes olid vanemad naised ellujäämise elavad raamatukogud .
Nad kandsid endas mälestusi.
Ja mälu tähendas elu.
Seega ei, menopaus ei ole lõpp.
See on edutamine juhiks.

 

Mis meiega siis juhtus?

Sest kui me oleme selleks arenenud…
Miks meie maailm nii erinev välja näeb?
Miks me valime juhte järjepidevalt järgmiste aluste põhjal:
Domineerimine, karisma, nähtavus ja tulemuslikkus.
Selle asemel, et:
Tarkus, mälu, emotsionaalne intelligentsus ja pikaajaline mõtlemine.
194 riigist juhivad naised vaid umbes 10%.
Me ei arenenud niimoodi.
Me ehitasime selle.

 

Vale emotsioonide kohta

Ja siin läheb asi ebamugavaks.
Üks levinumaid argumente naisjuhtide vastu on järgmine:
“Naised on liiga emotsionaalsed.”
Vaatame siis andmeid.
Globaalselt:
75% enesetappudest on meeste omad. Mehed surevad enesetapu tagajärjel neli korda sagedamini kui naised.
Mehed panevad toime ~90% mõrvadest.
Üle 95% liiklusraevu intsidentidest on meeste poolt põhjustatud
See pole emotsioon.
See on töötlemata emotsioon
Uuringud näitavad:
Mehed suruvad maha Naiste protsess
Mehed väldivad Naised reguleerivad

Lubage mul esitada teile küsimus:
Kummal sugupoolel on tegelikult rohkem raskusi emotsionaalse kontrolliga?
Oleme loonud maailma, kus:
Gruppi, mis emotsionaalse surve all tõenäolisemalt plahvatab, nimetatakse ratsionaalseks.
Gruppi, mis on emotsioonide töötlemisel parem, nimetatakse “liiga emotsionaalseks”.
See pole loogika. See on tingimine.

 

Kaks operatsioonisüsteemi

See ei puuduta mehi vs naisi.
See on seotud sellega , kuidas sa juhid .
Juhtimiseks on kaks operatsioonisüsteemi:
1. Tulemuspõhine juhtimine
• Kiirus
• Domineerimine
• Võistlus
• Kontroll
See küsib:
Kes võidab? 2. Matriarhne juhtimine
• Tarkus
• Mälu
• Empaatia
• Pikaajaline mõtlemine
See küsib:
Mis hoiab vastu?

Mõlemad eksisteerivad meis kõigis.
Aga vaadake tänapäeva maailma ja küsige endalt ausalt:
Keda me premeerime?

 

Miks see nüüd oluline on

Sest me siseneme teistsugusesse maailma.
Tehisintellekt kujundab tööstusharusid ümber.
Kliima ebastabiilsus kiireneb.
Globaalsed süsteemid muutuvad kiiresti.
See pole enam vallutusmäng.
See on ellujäämismäng.
Ja ellujäämine ei soosi kõige valjemat häält.
See eelistab kõige selgemat.
See, kes mäletab.
See, kes näeb mustreid.
See, kes teab, millal liikuda ja millal oodata.
See ongi matriarh.

 

Hetk, mil see isiklikuks muutub

Sest see ei puuduta ainult valitsusi.
See puudutab sind.
Mingil hetkel sinu elus mäng muutub.
Sa lõpetad tõestamise vajaduse.
Sa lakkad võitmast.
Ja sul tekib vajadus teisi juhendada, kaitsta ja ülendada
See ongi nihe.
Alates:
Esineja → Korrapidaja
Võistleja → Eestkostja
Juht → Matriarhi energia
(Jah, isegi kui sa oled mees.)

 

Küsimus, mis tegelikult loeb

Seisab seal jõesängis…
Vaadates, kuidas kari liigub ühe tervikuna…
Ma ei vaadanud loomi.
Ma vaatasin süsteemi, mis toimis.
Süsteem, mida on miljoneid aastaid testitud.
Ja see osutas ikka ja jälle samale tõele:
Kogemus ego üle
Mälu üle kiiruse
Kollektiivne hoolitsus domineerimise asemel
Seega pole tegelik küsimus: “Kas naised peaksid juhtima?”
Tegelik küsimus on: millist juhtimist me praegu vajame?
Sest loodus on sellele juba vastanud.
Ja tal on iga kord õigus olnud.
Kui see pani sind mõtlema, kahtlema või juhtimist teistmoodi nägema… jaga oma mõtisklusi ja jäta siia kommentaar . Need vestlused on kohad, kust algavad tõelised muutused.
Armastusega,
Vishen

PS Paljud teist on küsinud Mindvalley U kohta: kahe nädala pikkune festival, mida korraldame igal suvel Tallinnas, Eestis ja mis toimub 20. juulist kuni 2. augustini 2026.
Sel aastal nägime piletimüügi tohutut hüpet. Paistab, et inimesed ihkavad tõelist kogukonda rohkem kui kunagi varem. Nüüd on meil veel viimased sooduspakkumised alles, aga ainult 12. aprillini. Pärast seda sooduspakkumiste ostmine lõpeb.
Mindvalley U erineb kõigest muust turul. Algselt loodi see peredele ja on seda siiani, kuid see on samavõrd murranguline nii üksikettevõtjatele kui ka kõigile, kes soovivad kasvada ümbritsetuna inimestest, kes võtavad oma elu tõsiselt.
Kahe nädala jooksul õpid enam kui 50 Mindvalley autorilt, lood ühenduse erakordse ülemaailmse kogukonnaga ja koged seda, mida me nimetame Mindvalley maagiaks – unustamatuid pidusid, ainulaadseid elamusi ja sellist elujõudu, mida on raske sõnadesse panna.
Loe Mindvalley U kohta lähemalt siit ja hangi oma sooduspilet juba täna.

Mindvalley Inc, California avenüü 407,
Sviit nr 2, Palo Alto, CA 94306, Ameerika Ühendriigid