Retilt vanaema Ingale, kelle urnikene sai Asser Murutari kõrvale Raadil: Nagu Valdo ütles oma palves, tema mälestused meis elavad alati edasi!
Ilus ja valus hetk, koos sugulastega.
Teades vanaemat, midagi oleks alati olnud kohendada või muuta.
Lõpuks on kõik hästi! Vanaisa ja vanaema on nüüd koos nii vaimselt kui füüsiliselt.
Meile jääb ilus tänu ja meenutus nii meis kui albumites olev ja vaikus, tühimik ja hetk, mis meenutab teda alati. Olgu selleks puudu olev retsept, pikad kõned, ühised istumised, tundide viisi kuulamist ja muljetamist.
Ühes hetkes palju ängi ja rõõmu ja teadmist,et temal on kergem ja vabadus liikuda ja teha, mis tema soovides.
Aitäh vanaema, olid minu ainus ja parim!

Minult Eesti rahvale:
https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1783-n%C3%B5uame-eesti-%C3%B5huruumi-sulgemist-s%C3%B5jalistele-man%C3%B6%C3%B6vritele

Sel aastal on Maarja Magdaleena väes ülestõusmine.
Galactic Council Of Lightworkers
Shelley Victoria Shelley ·noptdSoesr8i658anti6u17igimlal20ga1th64 8t1a mfutu5f6a2t9tas ·
Honoring Mary Magdalene’s role in the Re-Awakening of Christ light this Easter
The Resurrection through Magdalene’s eyes was not only a story of death and sorrow, but of Sacred Union, Devotion & Awakening.
As we approach Easter, I feel a deep call to honor Mary Magdalene and the crucial role she played at this turning point in the history of Christianity.
When all others fled, She remained.
Mary Magdalene—beloved of Yeshua— held vigil through the darkest hours.
Who remained at the feet of Yeshua upon the cross?
The two Marys—his Great Mother, and his Beloved Companion.
Again and again, across ancient icons, sculptures, and murals, we find them there, at the base of the cross.
This remembrance lives not only in scripture, but in sculptures, in art, in collective memory.
When faced with the fear of the flesh, most of the disciples fled.
But those bound in the deepest devotion remained.
It was Magdalene who witnessed the first light of the Resurrection.
And she did not only witness the miracle, she helped midwife it.
Through sacred anointing rites, prayer, and deep soul communion,
she anchored the Christ Light through her love.
At the Last Supper, she anointed him with a whole bottle of expensive nard oil— and when some disciples criticized the act, Yeshua spoke: “Wherever this gospel is preached throughout the world, what she has done will also be told, in memory of her.” (Mark 14:9)
She was not only witnessing the path—
She was preparing it and Yeshua for what was to come.
Their union was Holy.
A Priestess and her Beloved.
Restoring the balance of the Masculine and Feminine.
She is remembered as Apostola Apostolorum—
the Apostle to the Apostles. Keeper of the Flame.
Embodiment of unwavering devotion in the face of loss.
And the one who reminds us: death is not the end.
Magdalene’s presence through the Passion of Christ reveals her central role in this Great Awakening.
Across the ancient world, we find echoes of these same resurrection mysteries—
from Isis (Auset) of Egypt, the great mother magician who restored her Beloved Osiris, to the living lineages that remember:
Love restores Life, the Feminine tends the threshold between death and rebirth.
We are entering the final days leading to the Paschal Full Moon on April 1— marking Passover (Pesach), a threshold of liberation, remembrance, and rebirth.
This cyclical season has been long honored for devotion and purification across traditions:
Lent, Ramadan, and the sacred window between Purim and Passover— each calling us inward, toward remembrance and return.
With so much division in the world, we are being asked to restore wholeness at the root.
What have we cast into the shadows that has caused us a sense of separation?
What parts of ourselves have we abandoned or silenced?
What is ready now to be gathered back into the heart and anointed in loving awareness?
Magdalene’s ministry did not end with the Resurrection—it began there. And it was carried forward through her devotion, her teachings, and the living legacy she seeded in France.
And now, we are here again, at this point in the turning of the wheel, approaching Easter…
If you’ve been feeling tested, initiated, drawn into the depths: you are not alone.
This is a powerful threshold of resurrection.
The Resurrection is not just a story.
It is a living mystery, waiting to awaken within you.

Diego E. Berman: THE FIELD MAY FEEL HEAVIER TODAY GEOMAGNETIC STORM CONDITIONS HOLY FRIDAY, PASSOVER & A SACRED CROSSING APRIL 3, 2026
Dear friends, today’s energy may feel heavier, slower, quieter, or more inward for some people. We are moving through ongoing G2 geomagnetic storm conditions, and for those who are sensitive, this can make the field feel more charged, more physical, and more demanding of rest and simplicity. At the same time, these are not ordinary days. Tomorrow is Holy Friday, and we are also within Passover. Together, these sacred thresholds can deepen the sense that this is a time of release, surrender, and crossing.
Some may experience this passage as extra sleepiness, temperature fluctuations, head pressure, vivid dreams, body heaviness, or a stronger need for silence and space. These things can show up in different ways, and they do not necessarily mean something is wrong. Sometimes they simply reflect that the system is trying to process, release, and reorganize while the field is more active and the inner atmosphere is asking for something deeper.
Holy Friday carries the mystery of surrender, stillness, and the part of the path where something must be laid down. Passover carries the movement of liberation, release, and crossing out of what has held us for too long. Together, they can make this day feel less like a time for pushing forward and more like a time for allowing something old to loosen, soften, and begin to leave.
That is why this may not be the day to measure yourself by output alone. It may be the day to listen more carefully. To simplify. To pray. To rest. To move more gently. To let the body tell you what it can and cannot carry right now. Not every sacred day asks for action. Some ask for reverence. Some ask for release.
And when the field is more active, old energetic and emotional loads may rise more quickly so they can finally move. What feels heavy may not all be meant to stay. What feels tender may not all be weakness. Some things surface because the soul is preparing to travel lighter into the next chapter.
So if today feels more internal, more solemn, or more slowed down, try not to judge it too quickly. You may be in a moment of deep assimilation rather than delay. Holy Friday reminds us that not all movement looks visible. Passover reminds us that not all crossing begins on the outside. Sometimes the real passage begins within.
If you feel called to support your system more consciously during intensified energetic periods like this, you can explore the Bioenergetic Shielding Activations here:
https://diegoberman.com/the-bioenergetic-shielding…
Sometimes the most important movement is not outward. It is the sacred reorganization happening underneath the surface as your system releases what it no longer needs to carry. Have a peaceful day. Much love
WE ARE ONE ♡
Diego E. Berman ©2026
www.diegoberman.com

Jüri Toomepuu: Trumpi pahameel loob ühtse Euroopa rinde
https://www.ohtuleht.ee/…/nato-on-halvatud-juri…
Euroopa juhid ja kaitseametnikud valmistuvad vaikselt võimaluseks, et Ameerika Ühendriigid võivad NATO-st lahkuda – liidust, mis on olnud Atlandi-ülese julgeoleku nurgakivi alates 1949. aastast.
Donald Trumpi terav kriitika NATO liitlaste suhtes, kes keeldusid toetamast USA operatsioone Iraani sõjas, on andnud ühe selge tulemuse: Euroopa on muutunud ühtsemaks ja valmis vastupanukls.
Eraviisilistel õhtusöökidel, Brüsseli koridorivestlustes ja kinniste kohtumiste kõrval arutavad Euroopa juhid ja ametnikud, kuidas toime tulla USA presidendi ähvardustega NATO-st lahkuda ning mida teha, kui ta selle sammu astub.
Näib, et Euroopa diplomaadid ja ametnikud on ühisel arvamusel, et Trumpi eskaleeruvad rünnakud riikide nagu Suurbritannia, Prantsusmaa ja Hispaania vastu viitavad sügavale, võimalikult parandamatule lõhele Atlandi-üleses suhtes. Kuigi lõplikku plaani veel pole, kiirendavad mitmed riigid alternatiivsete kaitsekoostöö vormide arendamist, et vähendada sõltuvust nõrgestuvast NATO-st.
„NATO on halvatud – nad ei saa korralikult isegi koosolekuid pidada,“ ütles üks Euroopa diplomaat anonüümselt. „On üsna selge, et allianss on juba lagunemas,“ lisas ELi ametnik. „Me ei saa oodata, kuni see täielikult surnud on. Euroopa peab oma kaitset tugevdama juba praegu.“
Kõige sügavam kriis 77 aasta jooksul
Trumpi administratsiooni reaktsioon Euroopa mittesekkumisele Iraani konfliktis on viinud NATO kõige raskemasse kriisi alates selle asutamisest 1949. aastal. President ja tema meeskond on andnud märku, et pärast sõja lõppu vaatavad nad üle – ja võimalikult lõpetavad – USA liikmelisuse NATO-s, karistuseks liitlaste keeldumisele sõjas osalemast.
Trump on avalikult nimetanud NATOt „paberi-tiigriks“, samal ajal kui tema postitused Truth Socialis on muutunud üha kibedamaks. Peamine etteheide: Euroopa suurriigid, sealhulgas Hispaania, Suurbritannia ja Prantsusmaa, keeldusid andmast USA vägedele ligipääsu sõjaväebaasidele ja õhuruumile operatsioonideks Iraani vastu.
Eurooplaste jaoks on küsimus kuidas navigeerida tagajärgedes, kaitstes samal ajal oma huve – energiajulgeolekust kuni pikaajalise heidutuseni Venemaa vastu.
Põhjamaade aus vestlus
Möödunud nädalal kogunesid 10 Euroopa juhti Helsingis eraviisilisele õhtusöögile Mannerheimi muuseumis – Soome Teise maailmasõja aegse juhi endises kodus, mis on sisustatud 1940. aastate interjööride ja jahitrofeede järgi. Suurbritannia, Rootsi, Soome, Norra, Taani, Eesti, Islandi, Läti, Leedu ja Hollandi valitsusjuhid rääkisid avameelselt alliansi halvast seisust.
Nad nõustusid, et Trumpi sotsiaalmeedia tulv on halb ja halveneb, kuid lükkasid ühehäälselt tagasi tema nõudmised liituda Iraani konfliktiga. „Me kõik tahame, et sõda lõpeks, kuid me ei ole USA-ga samal leheküljel,“ ütles üks vestlustest teadlik ametnik. „Enamik eurooplasi ei saanud eelnevat teavet ja Pärsia laht ei ole NATO asi.“
Kriis on paradoksaalselt tugevdanud nende riikide sidemeid. „Nad on alati olnud omavahel lähedased, kuid nüüd on nad veelgi lähedasemad,“ märkis ametnik.
See Põhja-Euroopa konsensus kajab kogu mandril. Euroopa juhid on näidanud harukordset ühtsust sõjalise abi andmisest keeldumisel USA-Iisraeli kampaanias. Üks ELi diplomaat nimetas seda olukorraks, kus Trump „hävitab“ Atlandi-ülese sideme, kuid „ühtlustab“ Euroopat vastuseisu näol. Teine kõrge ametnik ütles otse: ameeriklased peavad nüüd elama koos oma ühepoolse Iraani rünnaku tagajärgedega.
Kontrast 2003. aastaga on terav. Tookord liitusid Suurbritannia ja Poola USA Iraagi invasiooniga. Seekord on mõlemad kindlalt keeldunud osalemast. Hispaania sulges oma õhuruumi USA reaktiivlennukitele ning Prantsusmaa piiras sõjalise lastiga lennukite liikumist.
„Trump on silmitsi oma ühepoolsuse tagajärgedega ja sellega, et ta võttis Euroopat enesestmõistetavana,“ ütles Fabrice Pothier, Rasmussen Globali tegevjuht ja endine NATO poliitika planeerimise direktor. „Euroopa liitlaste jaoks on võtmeküsimus jääda ühtseks.“
Starmer peab vastu
Suurbritannia peaminister Keir Starmer on saanud kõige teravamad isiklikud rünnakud – Trump on teda korduvalt nimetanud „mitte Winston Churchilliks“ selle eest, et ta keeldub toetusest Iraani vastases sõjas. Starmer on selle kõrvale heitnud, rõhutades, et tegutseb „Briti rahvuslike huvide nimel“.
Tema rahandusminister Rachel Reeves oli otsekohesem: „Mind vihastab, et Donald Trump valis sõja Lähis-Idas – sõja, millel pole selget väljumisplaani.“
Sellegipoolest otsib Suurbritannia konstruktiivseid lahendusi. Neljapäeval korraldab London 35 riigi virtuaalse tippkohtumise – sealhulgas kõik G7 riigid USA-ta – et arutada diplomaatilisi ja poliitilisi samme Hormuzi väina navigatsioonivabaduse taastamiseks ning nafta hinna langetamiseks.
Suurbritannia ja teised on avatud ka rollidele rahuvalves või merelise julgeoleku tagamisel, kuid alles pärast sõja lõppu. Mõned loodavad isegi, et kuningas Charles III riigivisiit USA-s sel kuul aitab pinget leevendada, arvestades Trumpi armastust kuningliku vastu.
Siiani pole ükski neist sammudest Trumpi seisukohta pehmendanud.
NATO sisemine mure
NATO peakorteris väljendavad ametnikud eravestlustes muret ning on hämmeldunud, et Washington pole veel ametlikult palunud alliansi abi Pärsia lahes. Pole täiesti selge, mida Trump täpselt tahab, ütlesid ametnikud.
Peasekretär Mark Rutte on „ärritanud“ mõningaid liitlasi sellega, et ta keeldub kindlalt Ameerikat kritiseerimast ja väidab, et NATO-ga pole probleemi, selgus ühe Euroopa diplomaadi sõnul. See on teadlik „madala tooni“ strateegia, et vältida edasist eskaleerumist.
Alliansi tuum on usaldus Artikkel 5 vastu – kollektiivkaitse lubadus. USA korduvad kahtlused selles lubaduses ohustavad NATO heidutusjõudu, eriti Venemaa suhtes. Eurooplastel pole siiski veel ühtset plaani, kuidas taastada NATO usaldusväärsust või luua elujõuline alternatiiv. Kuid probleemi maandamine kiireneb.
Helsingi õhtusöök toimus pärast Briti juhitava Ühise Ekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF), paindliku Põhja-Euroopa rühmituse, tippkohtumist, mis on loodud kiireks kasutuselevõtuks olukordades, kus NATO Artikkel 5 ei rakendu. Soome kaitseminister Antti Häkkänenpah rõhutas, et Artikkel 5 töötab endiselt, kuid tunnistas JEF-i võimalikku varurolli. Ukraina on juba süvendanud sidemeid rühmitusega ja Kanada võib tulevikus järgneda.
Teine võrgustik, mis saab üha suuremat tähtsust, on Põhjamaade Kaitsekoostöö (Nordefco) Taani, Soome, Islandi, Norra ja Rootsi vahel.
Terav proovikivi Eestile.
Asudes NATO idatiiva kõige haavatavamas punktis, Venemaa vahetus naabruses, on Tallinn juba ammu rõhutanud, et ei saa loota üksnes Ameerika pikaajalisele kohal viibimisele. Eesti on üks Euroopa liidreid kaitsekulutuste osas – 2026. aastal plaanitakse kulutada üle 5% SKT-st ning perioodil 2026–2029 ületab kaitse-eelarve 10 miljardit eurot.
NATO võimaliku nõrgenemise valguses kasvab Eesti jaoks JEF-i ja Nordefco tähtsus. Need formaadid võimaldavad kiiremat otsustusprotsessi ja konkreetset sõjalist koostööd ilma täieliku NATO konsensuseta – midagi, mis võib osutuda oluliseks, kui Artikkel 5 garantii peaks kahtluse alla sattuma.
Eesti peab valmistuma igaks stsenaariumiks, sealhulgas USA vägede võimalikuks vähendamiseks Euroopas. Samal ajal hoiatab Eesti välisluure, et kuigi Venemaa ei kavatse lähiaastatel NATOt otse rünnata, ehitab ta aktiivselt oma jõude ja jääb ohtlikuks. Eesti välisminister Margus Tsahkna on rõhutanud, et võimaliku rünnaku korral toob NATO sõja Venemaale – sügavamale Vene territooriumile.
Trumpi Iraani-sõja tagajärg võib osutuda paradoksaalseks. See pidi karistama Euroopat, aga võib hoopis sundida Euroopat – ja eriti haavatavaid Balti riike nagu Eesti – kiiremini üles ehitama oma kaitsevõimet. Tulemusena võib sündida tugevam, iseseisvam Euroopa kaitse, mis on vähem sõltuv Washingtonist, kuid mille hind on kõrgeim just Ida-Euroopa piiririikidele.

https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1783-n%C3%B5uame-eesti-%C3%B5huruumi-sulgemist-s%C3%B5jalistele-man%C3%B6%C3%B6vritele