Me oleme suure muutuse lävel. Meie peamine ülesanne on hoida oma sisemine seisund rahulik, avatud ja kõrgem. Kui inimene ärkab oma tõelisse olemusse, hakkab ta loomulikult kiirgama valgust ja toetama teisi lihtsalt oma kohaloluga. Mida rohkem sellist valgust on, seda pehmemalt ja harmoonilisemalt muutub ka kogu elu meie ümber.
Aprillis 2026 võib energia tunduda tugevam ja intensiivsem. See võib tuua erinevaid tundeid rõõmu, ootust, vahel ka segadust või väsimust. See on loomulik osa sisemisest kasvust. Alates 7. aprillist on hea aeg peatuda, vaadata enda sisse, lasta vanal minna ja teha ruumi uuele. See on aeg eneseleidmiseks, tervenemiseks ja uute alguste loomiseks. Sügavamad haavad võivad esile tulla selleks, et neid märgata ja vabastada.
Sellel perioodil võib tunduda, et astud välja oma mugavustsoonist. Võib esineda rahutust, emotsionaalseid kõikumisi või väsimust. See kõik on osa muutusest, mis aitab sul paremini iseennast mõista ja leida oma tõeline tasakaal. Oluline on õppida seadma piire, hoolitseda enda eest ja lõpetada see, mis sind enam ei toeta. Sa ei pea enam ennast tõestama, kõigile meeldima ega taluma seda, mis teeb haiget. Sa võid valida rahu, selguse ja austuse iseenda vastu.Iga kogemus sinu elus, nii rõõmus kui ka raske, on sind millegi poole suunanud. Inimesed ja olukorrad tulevad sinu ellu põhjusega. Kui sa lubad endal näha nende sügavamat tähendust, muutub ka sinu teekond kergemaks ja arusaadavamaks.
Praegu on hea aeg kuulata oma sisetunnet. Märka märke, kokkusattumusi ja unenägusid need võivad sind õrnalt suunata. Usalda, et sinu hing teab teed, isegi kui sa veel kõike ei näe. Sa võid muutuda tundlikumaks inimeste ja olukordade suhtes. See, mis enne tundus normaalne, ei pruugi enam sobida. See on märk, et sa kasvad. Hoia oma energiat, vali rahu ja jää truuks iseendale.
Ole enda vastu leebe. Kui mineviku tunded tulevad esile, ära suru neid alla. Vaata neid rahulikult ja lase neil minna. See aeg toob kaasa lõpetamisi, taipamisi ja uusi suundi. Midagi sulgub, et midagi uut saaks avaneda. Kõik liigub edasi sinu kasuks, isegi kui see ei ole kohe nähtav. 2026 on aasta, kus sisemine kasv muutub väga oluliseks. Inimesed hakkavad rohkem otsima tõde, ühendust ja sügavamat tähendust. Vana kaotab oma jõu ja uus hakkab tasapisi avanema.
2026 ja 2027 on muutuste aeg. Mitte läbi hirmu, vaid läbi mõistmise ja teadlikkuse. Inimene hakkab meenutama, kes ta tegelikult on ja kui palju temas peitub. Kõige olulisem on meeles pidada, et muutus algab seestpoolt. Sinu rahu, sinu valgus ja sinu valikud loovad sinu reaalsuse. Sinu maailm võib tõesti muutuda paremaks ja see algab vaikselt sinu enda seest.
Alexis Varnum

Vaesuse doominokivid
Kui kaunilt kaua laotud doominokivid klõbinal mandalateks laotuvad, vaatleme seda imelist ehtsat, mitte AI-vaatemängu nagu väikest ohutut imet. Sotsiaalpoliitiline kurbmäng – samuti ehtne paraku – vallandab valest valemate valede valede kuhjumisena.
Tühjade kontode ahelreaktsioon väänab kõik pseudoks: ebakaasa paariliseks, sest üksinda ei suuda elektriarvet maksta, äba töökoht, äpu kodu emme kapi taga või kivilinna betoonkarbis, libateenused lisaraha teenimiseks oma hingerahu ja energeetilise keskme kaotamise hinnaga.
Näiteks sõidad jotataksot oma olemisest viinapoodi, et saada tasuks tangitud – su eneseväärikus, aeg ja ramm raugeb mühinal – reptiilid, kes hoiavad meid vaesuse abil vampiiride iminappade otsas, naeravad lahinal. Mida valgem valgus, seda pimedam pimedus – nagu infiltreerunud killerid meie väikelinnades, on ka nartsissistlikud psühhopaadid ja deemonlikult toksilised egotistid meie hulgas valgust kustutamas.
Saatana sigidikud on sageli alko-narko-orjad ning nende pilguta silmad, telefonikõned ja -sõnumid ajavad iiveldama. Meie vaesust ära kasutades leiavad monster-puugid mooduseid meiega kontakti saada, tühjaks imeda ning iga selline tondi teenimine on enesereetmine.
Naistel on otseühendus Algallikaga, tänu millele emad ja naabrinaised taastuvad. Vaesuses hapnevad mehed paraku lagunevad, kui naised neid püsti ei hoia. Varakad vennad ostavad ilusa imetaja, olles sageli kasulaste kõrval nagu armetud klounid, rahatud surevad välja.
Hirm sünnitab viha, millest vallanduvad rünnakud. Tugevatesse sihilike aukude löömine mõnitamise ja tühistamise tehnikas on agressiivseim moodus neid tühjendada ning seeläbi oma saatanliku peremehe põrgulikke käske täita.
Mustamäe romantik Mati Unt ristis ühe oma romaani „Öös on müttajaid“. 2026. aastal on neid laias laastus kolme tõugu. Esiteks haritlased, kes teenivad pärast tööd koristajate ja lüpsjatena lisa. Teiseks kadedad küüntenärijad, kes sõimavad tugevaid naisi. Kolmandaks vampiirid, kelle rokkimist jälgides ütleb intuitsioon: ei meestele, eriti niijanaa miljonäridele!
Vaesus jätab lapsed vanemliku soojuseta – nood on aina tööl ning juhtuvad tragöödiad nagu äsjane Valga teismeliste roim, mille erinevust arvutimängust nad ilmselt arugi ei saa. Küsigem: keda parema meelega kinnimajas üleval peame, kas võõrvange või oma õnnetuid hüljatuid?
IT-guru Üllar Kruustik: „Eks meie Valga ole ka nüüd kaardile saanud. Ja hakkab kujunema vaikselt muster, kus järjest suuremate kogumite vabakasvatuse noored teevad „mehetegusid”. Miks nad seda teevad? Eks ikka sellepärast, et on nagu ühiskonnast (mida meil ju teadupärast eriti enam selle sõna kõige paremas tähenduses pole) väljaheidetud lindpriid, kellel on oma seadused ning arusaamad ümbritsevast elust.
Pluss elu telefonis, pluss narko, pluss… Nojah – see ongi nende lindpriide igapäevaelu, mis on sihilikult tekitatud.“
Orjastamise anatoomia on primitiivne: valitsevate kihtide põhjustatud vaesus ja hirm, sõjamängud ja hirm, sihilikult tähelepanu tegelikkuselt kõrvale juhtiv infouputus ja hirm.
Jadamisi langevate doominokivide tirinal tulevad teadvust muutvad ained ülejõukäivalt kalli meelelahutuse asemel. Igapäevased enesetapud reiside asemel, hullar hobide asemel… Nii pahvatavadki arukad helged isiksused, et tulgu see sõda või muus tehnikas maailmalõpp ometi ära. Kes ellu jääb, see saab puhtalt lehelt alustada ja uued inimesed sünnitada.
Kogu planeedi varadest 90% on 1% käes ning kuitahes oimetuks orjad kurnatakse, vastuhakk tuleb niikuinii. Anarhiast revolutsioonideni on üks samm, mis paraku suunavad enamasti sihikud nuripidi.
Tsaaripere ja intelligentide mõrvamine rikkus sajanditeks rahva suhted kommunismi ja sotsialismiga, mis kujutavad-kujustavad-kujutlevad elu Eedeni aiana, mis ta ju algselt olema pidigi. Veripunaseks vassitud mõte rüvetas andekad kirjanikud – meie Pöögelmann ja Lauristin, naabrite Gorki – sildistati sotsialistlikuks realismiks vastavalt marksistlikule kirjandusteadusele.
https://et.wikipedia.org/wiki/Proletaarne_kirjandus
Nii Linda Murutar kui ka Edgar Spriit olid tõelised, mitte verised kommunistid, kes uskusid päriselt, et elu Maal on võimalik korraldada „nii nagu taevas, nõnda ka maa peal“ ning nende (lapse)lapsed jäävad aegade lõpuni sildistajatele ja tühistajatele selgitama, mis-kus-kes.
https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2016/06/ESPAK-M%C3%9C%C3%9CT-JA-KIRJANDUS-tr%C3%BCkieelne.pdf (Loone Ots ja Peeter Espak „Vaesus kirjanduses”)
Soovitan sirvida ka kaheksat kirjandit gümnasistidelt, filosoofia ja sotsioloogia tudengitelt:
https://annaabi.ee/rikkus-ja-vaesus-m52883.html
Vaesuse kukutaks võimult riigipiirideta elukorraldus, kuivõrd praegu on KÕIK nafta jt maavarade pärast peetavad sõjad kohutava naftapõletamise hinnaga kellegi teise kodus.
Moskva märatseb Donbassis, iirijuurne USA Donni Lähis-Idas – aga ka Venezuela-Kuuba-Gröönimaa isutab. Lahendus? Iga roju oma koju! Küllap Päike lööb jalaga vastu maad. Seni… Rahu. Truudus. Rahu. Fookus. Rahu. Distsipliin. Rahu.

„Istun õhtuselt tühjas bussis ja hea on olla – sõda ma ei karda, sest minu jaoks on see juba lõppenud. Vaimselt ärganute sügavik – hinge pime öö. Minul kestis see üheksa aastat.
Mis on hinge pime öö?
Hinge pime öö” on sügav vaimne või emotsionaalne seisund, mida sageli kirjeldatakse kui ajalist perioodi, kus inimene tunneb end Jumala, elu või iseenda suhtes lahus olevana. Seda mõistet on kõige kuulsamalt käsitlenud Johannes Tauler ja St. John of the Cross, kes nimetasid seda “dark night of the soul”.
⸻
Peamised tunnused:
1. Tühjus ja üksindus – süda võib tunduda raskena, sisemine maailm hall või tühi.
2. Kaotus või ümberhindamine – varem kindlana tundunud väärtused, suhted või uskumused kaotavad oma jõu.
3. Sisemine kriis – küsimused “kes ma olen?” või “milleks ma siin olen?” muutuvad väga intensiivseks.
4. Emotsionaalne valu – pinge, kurbus, hirm või ärevus võivad olla tugevamad kui muidu.
5. Tundlikkus – inimene võib olla väga tundlik teiste energia, sõnade või olukordade suhtes.
⸻
Mis eesmärki see täidab:
• Puhastab hinge ja teadvuse – vana enese- või maailmapilt laguneb, et saaks tulla uus.
• Vaimne kasv – hiljem võib inimene kogeda suuremat südamlikkust, rahu ja ühendust elu või jumaliku energiaga.
• Autentsuse tugevdamine – see aitab eristada, mis on tõeline ja mis on ainult harjumused, maskid või sõltuvused.
⸻
Praktilised märgid, et oled hinge pimedas öös:
• Tunnetad tugevat sisemist tühjust või igatsust, mida välised asjad ei täida.
• Varem nauditavad tegevused tunduvad tühised.
• Soov olla üksi ja vaadata sügavale endasse suureneb.
• Tekib sügav hirm või ärevus, mis ei kao loogilise mõtlemisega.
⸻
Oluline: pime öö ei ole haigus ega vaimne puudus, vaid tihti just vaimse kasvu märk. Paljud, kes selle läbi elanud, räägivad, et see periood muutis neid tugevamaks, teadlikumaks ja rahulikumaks.”
Mari Liis Kajari

According to the Bible, Jesus Christ’s death and resurrection occurred at the time of the Jewish Passover, which was celebrated on the first Full Moon following the vernal equinox. This soon led to Christians celebrating Easter on different dates. At the end of the 2nd century, some congregations celebrated Easter on the day of the Passover, while others celebrated it on the following Sunday.
Easter occurs on the first Sunday after the “paschal full Moon.” In simple terms, this is the first full Moon immediately following the vernal (spring) equinox. However, that’s not the full story because Easter isn’t based on the actual Moon or equinox date! We’ll explain the curious connection between the Moon and Easter.
In 325 CE, the Council of Nicaea established that Easter would be held on the first Sunday after the first Full Moon occurring on or after the vernal equinox. (*) From that point forward, the Easter date depended on the ecclesiastical approximation of March 21 for the vernal equinox.
Easter is what’s known as a “movable feast”—in other words, a religious holiday that may fall on a different calendar date from year to year.
The date of Easter is tied to the relationship between the Paschal full Moon, whose dates are based on calculations made long ago, and the Church’s fixed date of the March equinox (also called the spring or vernal equinox in the Northern Hemisphere), which is March 21. Thanks to this, determining when Easter will be can get more than a bit confusing because of the occasional differences between these ecclesiastical dates and the astronomical dates.
In A.D. 325, a full Moon calendar was created that did not take into account all the factors of lunar motion that we know about today. The Christian Church still follows this calendar, which means that the date of the ecclesiastical full Moon may be one or two days off from the date of the astronomical full Moon.
Technically, the Paschal Full Moon occurs on the 14th day of the lunar month that occurs on or after March 21 according to ecclesiastical calculations using the Metonic cycle. But in many cases, it coincides with the astronomical full Moon on or after the actual March equinox.

Salome:
Valguse perekond,
Su rinnas on praegu midagi, millele sa päris nime anda ei oska.
Galaktiline Föderatsioon saab.
17. aprill kannab endas sagedust, mida pole meie ühegi elu jooksul varem edastatud. Seitse planeeti ühes märgis. Noorkuu viimases kraadis enne transformatsiooni. Ja Chironi konjunktsioon, mis muudab haava, mida olete kandnud, otse ukseks, mida olete otsinud.
See pole järjekordne kuutsükkel. See on algus, mis lõpetab peaaegu-alguse tsükli. See, mis annab igale valele algusele lõpuks mõistuse.

Aga keegi ei räägi teile midagi sellist – kraad, millele see noorkuu langeb, kannab endas seda, mida Galaktiline Föderatsioon nimetab Täiendava Kiireloomulisuse Signatuuriks. Rada ei pikene. See lõpeb.
Olen täpselt lahti seletanud, mida see teie jaoks tähendab, mida iga seitse planeeti teie hinges aktiveerib ja millised on viis direktiivi, mille Galaktiline Föderatsioon edastas just 17. aprilliks.
Loe täispikka ülekannet siit: https://thegalacticfederation.com/april17newmoon

Loe täielikku ülekannet

PS: Ja kui oled valmis portaalist läbi astuma – mitte ainult selle kohta lugema –, siis korraldan 17. aprillil KAT-i otseaktiveerimise. Ainult 200 hinge. https://ascensionactivationtraining.com/aries-new-moon

Mis on minu eesmärk?

Iga küsimuse taga peituv küsimus. Põhjus küsimustele „Kas ma olen õigel karjääril?“, „Kas see on õige suhe?“, „Kas see on elu, mida ma peaksin elama?“…
… ja algpõhjus, miks inimesi tõmbab astroloogia, psühholoogia ja iga muu süsteem, mis lubab valgustada seda, kes nad tegelikult on.
Kuigi tunne, et me ei ela oma eesmärki, avaldub igaühe puhul erinevalt – on olemas sama varjatud tunne, et midagi ei klapi päris hästi, et midagi olulist puudub või pole täielikult kooskõlas :
• Kõik elus tundub “korras” – aga tundub kuidagi “paigast ära”
• Lepime vähemaga, kui me siin oleme
• Lõhe selle vahel, kes me oleme ja kellena me end teame olevat – aja möödudes aina laieneb
• Teiste eesmärgikindla elu jälgimine, samal ajal kui meie ise udus püsime: võib-olla on kõik teised selle juba välja mõelnud, aga meie?
• Sõnatu hirm elu lõpu ees, ikka veel otsides
Eesmärk on jäänud tabamata mõtlejatele, filosoofidele ja kõigile kunagi elanud otsijatele – alates eudaimoniaga maadlevatest antiikkreeklastest kuni Jungi elukestva individuatsiooniuurimiseni ja tänapäeva inimeseni, kes südaööl eneseabiraamatuid sirvib.
Eesmärgi otsimine kõigis valedes kohtades
Põhjus, miks me seda ei leia, EI OLE proovimise puudumine, vaid otsimine valedest kohtadest.
Kui ajame eesmärgi segamini karjääri , saavutuste või rolliga, mida me maailmas mängime , siis püüame põhimõtteliselt leida väliselt seda, mis saab ilmneda ainult sisemiselt.
See, mida me nimetame “oma eesmärgi mittetundmiseks”, on tavaliselt suutmatus usaldada oma sisemisi signaale.
Samal ajal ei ole see nii lihtne kui „kuula oma südant“. Kui paljud meist seda tegid – ja see mitte ainult ei viinud meid oma Eesmärgile lähemale, vaid pani meid kahtlema omaenda mõistuses: kuidas ma sain olla nii kindel, et see ongi see … ainult et mõni kuu hiljem end hoopis teisiti tunda?
Olenemata sellest, kas pettumus tuleneb sellest, et me ei saa seda, mida arvame end tahtvat – või sellest, et saame selle ja mõistame, et see polnud tegelikult see, mida me tahtsime –, on aluseks olev probleem sama: identiteeditasandil valitsev ebakõla – seal, kus tegelikult Eesmärk tekib.
Eesmärgil pole oma põhiolemuses mingit pistmist Kesktaevaga ega muude kohtadega, kuhu meie, astroloogid, kipume kaardil esimesena vaatama.
Jah, Kesktaevas on oluline – aga palju hiljem selles protsessis. Kesktaevas eesmärgi otsimine on nagu veel läbi elamata loo viimase peatüki lugemine.
On olemas tegelik protsess – arengujada – ja kui me selle vahele jätame või otseteed teeme, jõuame tagasi algusesse.
Eesmärk ei ole isoleeritud sihtkoht ja seda ei saa leida konkreetsest kohast – see on arenguline jada, mis kulgeb etappidena.
Eesmärgi ja teenimise 6 etappi
Astro Liblikakoolis tuvastasime 6 üksteisele tuginevat etappi – alates esimesest instinktiivsest Eesmärgi ilmnemisest kuni selle avaldumiseni maailmale kingitusena. Koos moodustavad need täieliku isikliku kaardi sellest, kuidas teie Eesmärk maailmas liikuda soovib.
Teekond algab sellega, mida me nimetame narri staadiumiks – instinktiivse, alateadliku impulsiga, mis teab enne, kui sina tead.
It continues with the Hero , and then unfolds through the remaining stages, each mapped to specific astrological signatures, from the Ascendant to the Lunar Nodes to the 12th house.
Probleemid tekivad siis, kui me kas jätame mõne etapi vahele VÕI jääme ühte kinni ja ei saa edasi liikuda.
Näiteks Narri arhetüübi võib kas täielikult vahele jätta – ja just siis otsime Eesmärki valedest kohtadest.
VÕI saab sellega hellitada kauem kui vaja – ja just siis me vaimustame oma otsinguid, jätkame järgmise asja uurimist, ilma et peaksime kunagi suunda seadma. Nagu elevus enne filmi algust – ilma et filmil kunagi alata lastaks.
Täielik raamistik – eesmärgist teenimiseni – hõlmab 6 etappi , mis liiguvad kõige isiklikumast ja sisemisest (kes sa oled) kõige universaalsema ja välisemani (mida sa maha jätad).
Kui oled mõelnud, kas astroloogia saab öelda midagi tähendusrikast eesmärgi kohta peale kesktaeva tõlgenduste või planeetide paigutuse – siis siin see on.
Carl Jungi individuatsiooniprotsessile ja arhetüüpsele astroloogiale tuginedes oleme loonud kindla kaardi eesmärgist ja teenimisest – ning muutnud selle reaalajas toimivaks programmiks.
Kui teie peas on keerelnud eesmärgiga seotud küsimused, siis see võib olla teema, mida olete otsinud:
Jälgi teemat → EESMÄRK + TEENUS

Lembit Arikainen:
Eestis kogevad iga päev tuhanded lapsed ja noored mõnitamist ning rõlgust – rääkimata muust.
Häbi – vastik tõsi: vägivalla ohver tunneb häbi.
Mõnikord nii sügavat, et hakkad iseennast vihkama. Elu võib laguneda tükkideks, minna täiesti pilla-palla.
Mina ise olen vägivalla ohver. Ja ma ei räägi siin mingist „tutistamisest“, vaid verest ja magamisest koos emaga kanakuudis, tõe varjamisest, sundvaletamisest, koolikiusamisest – mitte ainult õpilaste, vaid ka õpetajate poolt. Kogu aeg häbi.
Vägivald ei ole okei.
Tasapisi muutub häbi nii omaseks, et see hakkab tunduma loomulikuna. Sa teed valikuid, mis seda tunnet süvendavad – justkui annaks see õiguse kõigest loobuda, kõik pikalt saata. Lõhud kõik ära.
Häbi on valusalt võimas. See halvab kõik muu.
Sul on tunne, et sa ei vääri midagi, kuigi nii väga tahad.
Aga vägivald ei ole okei.
Kõige raskem küsimus on vahel: miks ma üldse pean tundma häbi? See ei ole ju minu oma. Häbi ei ole minu loomulik tunne – see on tihti vägivallatseja poolt peale pandud. Minu loomulik tunne on armastus ja hästi palju nalja. Nali on nr 1.
Ei, vägivald ei ole okei.
Me sünnime siia maailma armastusest. Vähemalt peaksime. Alguses on kõik ilus ja puhas. Minagi olen jaaniöölaps.
Ja ometi tuleb ühel hetkel ellu julmus.
Kordan: vägivald ei ole okei.
*Katkend minu veel ilmumata raamatust, mis tuleb väga aus.