Anna-Liisa Blaubrük: Kaks viimast aastat hariduses….. kummaline on see, et targa inimese ja tarkuse ministeeriumi poolt tulevad kõike muud kui targa sisu ja kaaluga otsused……
HTM andis teada, et eesti keeles rääkivad õpetajad tuleb tööle võtta, sest toimus üleminek eestikeelsele õppele. Ja kui neid direktorid ei leia, on oma probleem, sest need tuleb leida. Tegelikult ei uuritud isegi, kas need, kes vastavad nõuetele ka räägivad eesti keelt, rääkimata neist teistest…. Aga noooo koolid leidku lahendus!
HTM andis teada, et gümna sisseastumiskatsete ühiseks läbiviimiseks polnud valmis koolid, kuigi tegelikult ei saadud valmis süsteemia HTM-i poolt. Aga tehke siis nii vagu varem, on segadust vähem, väitis minister, tegelikult on segadust enam, aga uued määrused kaotasid eelmiste skandaalide kajastuse. Aga koolidel on vaja leida lahendus!
HTM andis teada, et edaspidi algab kool kell 9.00 ja see teeb lapsed õnnelikuks, kuigi tegelikult ei küsi lastelt keegi. Ministeeriumi soovitus oli muuta direktoritel bussivõrku ja leida lahendused, et muudatus toimuks. Koolid leidku lahendus, et muudatus ka toimiks ja lapsed muutuksidki õnnelikuks.
HTM teatas, et koolides hakatakse nüüd tegema e-eksameid. See et süsteemid tegelikutl ei tööta ja koolidel puudub arvuti- ja elektrivõrk, mis lubaks korraga 200-300 abituriendil teha eksamit, on kooli probleem. See, et lapsed seni pole õppinud arvutitel eksameid tegema, on kelle probleem? Koolid, leidke lahendus!
HTM andis teada, et nüüd on kesk- ja kutseharidus kohustuslik, tegelikult on kohustuslik 18-eluaastani süsteemis oma nime hoida. Kui küsitakse kuidas, vastab HTM, et tehke IÕK. Tegelikult üritati leevendada keskealiste vene keelt kõnelevate kodanike tööhõive probleeme. Aga iga kool leidku lahendus!
HTM andis teada, et nüüd saab põhikooli lõpetada ka 1% koolieksamiga. Et siis hakkavad lapsed pingutama, et saada kohe eksamid tehtuks ja ei ole järeleksameid. Tegelikult teavad kooliinimesed, kuidas üks 14-15-aastane mõtleb 1% piirist. Lapsed jagunevad kaheks, kaotavad seejuures mõlemad pooled õpetaja aega. Aga kool leidku lahendus, kuidas motiveerida nõrgemaid ja rahustada tugevamaid.
HTM andis teada, et õpetajate palk tõuseb ja karjäärivõimalused suurenevad tänu karjäärimudelile. Kool ja koolipidajad leidku lihtsalt lahendused, kuidas selleks finantse ja motivatsiooni leida, sest see on hea asi, tegelik õpetajate kurnatuse ja palgaprobleem ülekoormuse läbi, on uppuja päästmise metafoor…..Kuid koolid leidku taas lahendus ja rakendagu oma äranägemise järgi süsteemi!
HTM andis teada, et eksameid korraldab iga gümnaasium ise, sest välisvaatlejate jaoks pole raha. Kuidas koolid tagavad ühtlase eksamikorralduse omavahel, on koolide probleem. Sest nemad korraldavad eksami ja leiavad ka lahenduse.
HTM andis teada, et koolid peavad kirjeldama oma kodukorras, kuidas vähendatakse mobiilsete seadmete kasutamist kuni täieliku keelamiseni koolis. Tegelikkuses on koolil väljakutseid selles osas nii juba sõltlastest laste kui ka õppetöö vahenditega, kuid kui pannakse kirja, siis ministeerium usub, et leitakse ka lahendus!
!!! HTM (kaks tippjuhti prokuratuuri ja prefektuuri taustaga) soovitab koolidele koguda muuhulgas sularahas annetusi. Tegelikult püütakse leevendada olukorda, kus vanem maksab kinni lapse õppekavalist tegevust, sest lapsed saavad ka teatrite ja muude kultuuriasutuste külastamise analüüside eest hindeid, ja lahendada seda musta kassa kaudu. 90´s are back!
Kindlasti on midagi juba uutmiste tuules ka meelest läinud, aga tunne on nagu lappama läinud vurril, kellega üks 3-aastane väike despoot möllab, lootes et see hakkab veel kiiremini ja ilusamini tööle.

Anne Laure Le Cunff:

Edastasid selle e-kirja? Liitu siin, et saada lisateavet

Õhuke piir vastupidavuse ja enesesabotaaži vahel
Pimesi rakendatuna võib vastupanuvõime meie tervisele ja võimele muuta katkiseid süsteeme tõsist kahju tekitada.
SUUR MÕTLE JA ANNE-LAURE LE CUNFF

10. APRILL

LOE RAKENDUSES

Allikas: Ana Kova
Anne-Laure Le Cunffi poolt
Aastaid tundsin uhkust oma vastupidavuse üle. Asutaja ja neuroteadlasena kandsin oma vastupidavusvõimet nagu aumärki. Õppisin ennast rohkem pingutama, kauem tööd tegema ja survet taluma ilma pragusid näitamata. Iga kord, kui vastu seina põrkasin, kohanesin sellega, püüdes tugevamaks muutuda – kuni mu keha lõpetas koostöö.
Google’is töötades tekkis mul käes verehüüve – seisund, mida arstid minuvanusel inimesel kroonilise stressiga seostasid. See sundis mind ebamugavalt küsima: mis siis, kui mu vastupidavus mind ei kaitse, vaid lükkab edasi hetke, mil pean tunnistama, et midagi on valesti?
Kipume suhtuma vastupidavusse kui tingimusteta hüvena. Me ülistame ettevõtjate, hooldajate, õpilaste ja juhtide omadusi. Vastupidavusest on saanud moraalne ettekirjutus – küpsuse ja tugevuse märk. Kuid üha rohkem uuringuid viitab sellele, et pimesi rakendatud vastupidavus võib meie tervisele ja võimele muuta katkiseid süsteeme tõsist kahju teha.

Vastupidavuse paradoks
Psühholoog George Bonanno, üks juhtivaid vastupanuvõime uurijaid, on väitnud , et vastupanuvõime ei ole fikseeritud omadus, vaid regulatiivse paindlikkuse muster – võime valida kontekstist olenevalt erinevaid strateegiaid. Paradoksaalne olukord ilmneb siis, kui vastupanuvõimet aetakse ekslikult ühe strateegiaga: vastu pidada ja edasi minna. See muudab vastupanuvõime jäigaks visaduseks.
Mitmetes uuringutes on näidatud, et suurema visadusega inimesed jätkasid tõenäolisemalt ülesannete kallal, mis olid objektiivselt võimatud. Nad mängisid kauem, pingutasid rohkem ja kaotasid rohkem raha. Sama omadus, mis aitab neil inimestel raskeid asju lõpetada, muudab ka nende võimetusest loobumise aeglasemaks.
Sarnane arusaamatus esineb ka ebaõnne tõlgendamisel. Üks psühholoogias enim tsiteeritud leide on U-kujuline kõver: inimesed, kes on kogenud mõningaid ebaõnne, teatavad paremast pikaajalisest heaolust kui need, kes pole neid kogenud või on neid kogenud palju.
________________________________________

________________________________________
Vastupidavus lakkab olemast positiivne, kui see paneb inimesi taluma seda, mida tuleks parandada.
See nüanss lameneb tihti loosungiks – „mis ei tapa, teeb tugevamaks” –, mis ignoreerib heaolu järsku langust raskete olude korral. Veelgi ohtlikum on see, kui organisatsioonid võtavad kirjeldava leiu ja muudavad selle retseptiks: ebaõnn kujundab iseloomu. Andmed seda ei ütle.
Füsioloogilisel tasandil võivad jäigad raskused olla väga kallid. Tõendite süstemaatiline ülevaade näitab, et kroonilise stressi ja piiratud kontrolli korral on selline toimetulekuviis seotud halvemate kardiovaskulaarsete tulemustega. Süsteemides, mis ei allu pidevale pingutusele, viib pimesi vastu pidamine kulumiseni.
Isegi meie kasvulood võivad ohtlikult mõjutada meie suhet vastupanuvõimega. Uuringud näitavad , et enesest teatatud traumajärgne kasv on sageli liialdatud. Väitmine, et „see tegi mind tugevamaks“, võib aidata meil lühiajaliselt sotsiaalselt ja emotsionaalselt toimida, kuid see võib ka takistada meil oma raskusi tunnistamast.
See ongi vastupanuvõime paradoks: vastupanuvõime lakkab olemast positiivne, kui see paneb inimesi taluma seda, mida tuleks parandada.
Kuidas harjutada teadlikku vastupidavust
Vastupidavus ei ole voorus, vaid strateegia, ja nagu kõigil strateegiatel, on ka sellel omad ebaõnnestumisviisid. Seega, selle asemel, et seda pimesi ja jäigalt rakendada, on siin viis tõenduspõhist viisi, kuidas vastupidavust harjutada ilma, et see tagasilöögi annaks:
1. Erista väljakutseid ja lõkse. Väljakutsed on ajutised takistused, millel on selged edasiliikumise teed; lõksud on olukorrad, kus suurem pingutus annab vähenevat või negatiivset tulu. Enne pingutuse kahekordistamist küsi endalt: „Kui ma nii jätkan, kas olukord tõenäoliselt paraneb?“ Kui vastus on eitav, siis selles olukorras vastupidavus ei ole tugevus – see on inerts.
2. Jälgi oma keha vetoõigust. Krooniline väsimus, püsiv ärevus või korduvad haigused ei ole märgid sellest, et vajad suuremat vastupidavust; need on märgid sellest, et vajad erinevaid strateegiaid. Selle asemel, et edasi pingutada, kuula füüsilisi sümptomeid ja käsitle neid andmetena.
3. Harjuta strateegilist loobumist. Me õpetame inimesi vastu pidama, aga mitte teadma, millal lahkuda. Ometi on emotsionaalse paindlikkuse põhikomponent teekonna muutmine olukorras, kus kulud kaaluvad üles kasu . Mõnikord on kõige vastupidavam asi, mida teha saad, lahkuda.
4. Eralda oma väärtus vastupidavusest. Kui vastupidavusest saab identiteet, võib raskuste tundumine tunduda isikliku läbikukkumisena. Sinu väärtust ei mõõdeta selle järgi, kui palju sa kanda suudad, ja sul on suurem tõenäosus avaldada positiivset pikaajalist mõju, kui sa oma tervise eest hoolitsed.
5. Otsi süsteemseid lahendusi. Võimalusel püüa mitte maksta kollektiivse probleemi eest isiklikku hinda. Mõnikord on kõige tõhusam reageering ebaõnnele pigem selle allika kõrvaldamine kui selle paremini talumise õppimine.
Vastupidavus on võimas inimvõime. Kuid nagu igal tööriistal, on ka sellel oma kasutusulatus. Sellest ulatusest väljaspool võib see muutuda ohtlikuks. Seepärast pole kõige vastupidavamad inimesed need, kes vaikselt kannatavad, vaid need, kes kohanevad kiiresti: need, kes teavad, millal puhata, millal pingutada, millal suunda muuta ja millal lahkuda.
See artikkel on osa Big Thinki igakuisest numbrist ” Vastupanuvõime juured” .

INIMLIKKUSE VASTUVÕTMINE

Vastuseis elule, enda kogemustele ja oma inimlikkusele võib luua aastatepikkuse kannatuste-teekonna. See meditatsioon on siin sulle kui lendav vaip, mis aitab sul ületada kannatustekihid, et saaksid kogeda taas suuremat rahu. Mitte oma inimlikkust eitades või alla surudes, vaid läbi aktsepteerimise ja armastava kohalolu iseenda jaoks.

Mediteerimine on kasulik, sest see toob sind tagasi iseenda juurde – kohta, kus on rohkem selgust, rahu ja kohalolu kui pidevas mõttemüras.
Kui sa mediteerid, siis:
* su närvisüsteem saab rahuneda ja stress väheneda
* mõtted aeglustuvad ning tekib rohkem ruumi selgusele
* emotsioonid muutuvad kergemini hoitavaks, mitte sind üleujutavaks
* kontakt iseenda sisemise tarkusega süveneb
* suureneb teadlikkus, mis aitab sul teha valikuid, mitte reageerida automaatselt
Sügavamal tasandil aitab meditatsioon sul märgata, et sa ei ole oma mõtted ega tunded – sa oled see, kes neid kogeb. See äratundmine aitab luua sisemise vabaduse, lõdvestuda enda täiuslikkuse mäletamisse.

Mis on inimlikkus?�Inimlikkus on kogemus olla kehastunud – tunda, eksida, igatseda, armastada, karta, luua ja vabaneda. See on elu elamine läbi piiratud vormi, kus iga emotsioon ja iga reaktsioon on osa suuremast õppeprotsessist elukoolis nimega Maa. Inimlikkus ei ole viga ega kõrvalekalle – see on teekond iseenda sügavamasse mõistmisse.

Sageli püüame oma inimlikkust parandada, ületada või isegi vältida. Me tahame olla “paremad”, rahulikumad, valgustunumad. Kuid selle püüdluse all peitub tihti vaikne vastupanu sellele, mis juba on – meie tõelistele tunnetele, ebatäiuslikkusele ja sügavale tundlikkusele.

Siin tuleb abiks meile meie jumaliku algolemuse mäletamine.

Kui sa mäletad, kes sa tegelikult oled – piiritu teadvus, puhas kohalolu, tingimusteta armastus –, siis muutub suhe inimlikkusega. Sa ei pea enam oma kogemusi kartma ega parandama. Sa saad tõusta kõrgemale samastumisest illusoorsega ja näha selgemalt, näha läbi kõigist hirmumängudest ja ka selguse, kuidas olukordi lahendada suuri sasipusasid juurde loomata.

Jumalik olemus sinus ei ole vastand sinu inimlikkusele. See on ruum, milles inimlikkus saab vabalt eksisteerida.

Kui sa mäletad oma tõelist olemust, siis:
* emotsioonid ei ole enam tajutavad ohtlikena, “minuga ongi alati nii”, vaid kogemused sinu teadvuses, mis on muutuvad ja saavad hakata toimima abistavatena, kui neid kuulama õpid
* vead ei ole enam läbikukkumised, vaid õppetundide tarkuse varamu
* hele-tumedused ei ole nõrkused, mille eest põgeneda, vaid avatus elule ja sinu tõelise tugevuse äratundmine.

Selle kõige taas-mäletamise kaudu sünnib rahu. Mitte sellepärast, et inimlikkus kaob, vaid sellepärast, et vastupanu kaob.

Inimlikkuse vastuvõtmine tähendab lubada endal olla täielikult inimene – samal ajal teades, et sa oled alati olnud midagi enamat kui ükski kogemus.

See meditatsioon kutsub sind kohtuma enda tõelise olemuse mäletamisega –�kogemusse, kus sinu inimlikkus ja sinu jumalikkus ei ole eraldi, vaid üks.
Seal ei ole midagi parandada.
�Seal on ainult mäletamine… ja armastav lubamine endal olla päris ja ehe.

Meditatsioon on salvestatud 2026 a. Sri Lankal.
Leiad MP3 koos mini-harjutusega enda kiireks tasakaalustamiseks siitkaudu:
https://www.stellashakti.com/meditatsioon

Õnnistusega
Stella Shakti