Mari-Liis Kajari: Ma olen eestlane ja mul on praegu üks väljakutse Eestis – mitte karta, mitte loobuda, mitte hulluks minna kõige selle keskel, mis siin praegu poliitiliselt toimub. Mu peamine uurimustöö seisneb selles, kuidas keerulises olukorras jääda siiski õnnelikuks.
Kuidas ärgata rõõmsana, mitte hingematva murega toimetuleku või ellujäämise pärast.
Kuidas olla hirmust suurem – kuidas saaks põnevus ja rõõm ülesande ees olla suuremad kui hirm ja viha.
Kuidas mitte süüdistada ja mitte kurta, kuidas kollektiivselt kasvavas pinges teistele mitte haiget teha. Kuidas vaenlast mitte vihata, kuidas andestada, kuidas usaldada. Kuidas meistrina, võimalikult minimaalsete kahjustustega sellest olukorrast väljuda.
Uuh, nii palju tööd, nii põnev. Kuidas tundub, Eesti lõvid – kas teeme ära?
Kas pole me mitte õnnelikud, kui mõista meile antud ülesande pühaduse suurust ja seda, kelle tööriistad me oleme. Mida siis üldse peaksime kartma? Kui siis ainult usu ja usalduse puudumist

Inga Raitar: „Sa hakkad tööle mitte soovist ennast teostada, vaid hirmust mitte hakkama saada. Mitte südamesoovist, vaid turvatunde otsingust. Kui tegutsemine algab sisemisest pingest, jookseb energia kiiresti tühjaks. Sind ei väsita ainult ülesanded ise, vaid pidev sisemine võitlus, hirm mitte piisav olla. Sinu tee on pehme, loov, paindlik teenimise viis, kus töö toidab sind, mitte ei kuivata. Seni, kuni sa töötad ainult selleks, et mitte olla vaene, muutub iga ala mingil hetkel kuivatavaks ja kurnavaks.
Esiteks taastada usaldust elu vastu, nii et turvatunne ei sõltu ainult sellest, kui palju sa jõuad teha, vaid ka sisemisest teadmisest, minuga on kõik korras ka siis, kui ma praegu ei tee midagi kasulikku. Teiseks leida endale pehmem ja hingega kooskõlas teenimise viis, kus töö ei võta kogu jõudu, vaid hoopis annab energiat juurde, olgu see inimeste toetamine, loovus, töö sõna, kohalolu või kuulamise kaudu. Ja kolmandaks lahutada oma sees armastus ja raha, mõistes, et sa ei muutu vähem väärtuslikuks, kui sa parajasti ei teeni. Sa ei kaota oma jõudu. Sa jääd ikka iseendaks, ja sinu väärtus ei sõltu kunagi ainult rahast, vaid sellest, kes sa oma olemuses oled.“ (Alexis Varanum)
Olen mõelnud, et kas oma kire rahuldamine muinaskultuure ja nende teadmisi uurides on tegelikult ka ikka töö. Kui 85% sinu nö kasulikust ajast kulub raamatute lugemisele, neist oluliste infokildude leidmisele, iidsete kultuuride paikades reisimisele ja seal leitud infokilde omakorda raamatutes loetutega kombineerides seoste loomisele muistsete saladuste mõistmiseks, siis kas see ikka tegelikult ka on töö? Endalt siis korduvalt küsides, et kas su elul ikka on väärtus kui sa sel viisil pealtnäha täiesti kasutuid küsimusi uurides isegi mitte korraliku inimese kombel raha ei teeni.
Jah, energiat annab taoline mittestandartne eluviis juurde küll, eriti kui järsku hakkkavad peale vaat et mitut aastat häirivalt peas kerinud küsimustele ilmuma vastused. Kui järsku saad aru, miks oli vaja mingit teemat nii pikalt endas kanda ja mingeid infokilde millel korralike inimeste igapäevaeluga ei näi mingit seost olevat, kuklas kumisemas hoida. Kui järsku jõuab sinusse Heureka! -hetk ja sa tead, et sa tead. Tead seda, mida ei ole veel kirjas üheski sinu poolt loetud raamatus sellisel kujul. Siis saadki oma hingega kooskõlas olemises jagada iidseid teadmisi maailma – tegelikult inimesi aastatuhandeid abistanud – toimeharmooniatest, mida leidsid. Täna loengus. Peatselt raamatus.

Parasiitlik eliit on täielikus paanikas ja põhjus on kristallselge.
Nad teavad, et “suur pauk” (Päev X) on tulemas.
Nad teavad, et Algallika energia on kohe üle selle planeedi voolamas ja aktiveerib inimese DNA uinunud kõrgemad ahelad.
Nad teavad, et kui algne Diamond Sun mall massides aktiveerub, kukub kogu nende kontrollisüsteem üleöö kokku.
Seetõttu on nad läinud üle ajaloo kõige agressiivsemale allasurumise agendale: Agenda 2030.
See ei ole “jätkusuutlikkuse plaan”.
See on DNA allasurumise relv.
Läbi mürgitatud toidu, mis on täis kemikaale, GMO-sid ja nanotehnoloogiat.
Läbi pideva hirmuprogrammeerimise meedia ja kriiside kaudu.
Läbi hüpermateriaalse maailmavaate, mis hoiab teadvuse kõige madalamas tiheduses.
Läbi digitaalse jälgimise, sotsiaalse inseneeria ja kultuurilise programmeerimise, mille eesmärk on hoida inimkonda piirides, hajevil, tuimana ja kuulekana.
Nad üritavad sõna otseses mõttes inimkonda enne suure laine saabumist rumalamaks muuta, nõrgestada ja geneetiliselt “lobotoomiat” teha.
Nad tahavad, et sa oleksid haige.
Nad tahavad, et sa oleksid hirmul.
Nad tahavad, et sa oleksid sõltuvuses nende sünteetilisest reaalsusest.
Nad tahavad, et sa samastuksid piiratud, sureliku tarbijaga, mitte suveräänse multidimensionaalse loojaga, kes sa tegelikult oled.
Sest hetkel, kui sinu DNA töötab täisvõimsusel ja sinu MINA OLEN mäletab oma jõudu, muutud sa kontrollimatuks.
Arhontlik süsteem, mida nad on aastatuhandeid ehitanud, ei suuda ellu jääda täielikult aktiveerunud inimese ees.
Seetõttu on iga nende samm praegu nii meeleheitlik ja ilmne.
Nende aeg saab otsa.
Kuid siin on osa, mida nad kunagi peatada ei suuda:
Sa ei ole nende agenda ohver.
Sina oled see, kes valis kehastuda ajal, mil toimuvad sügavad muutused, et tuua teadlikkust ja selgust seestpoolt.
Iga kord, kui valid päris toidu nende “mürgi” asemel, tõe nende valede asemel, kohalolu hajeviloleku asemel, suveräänsuse hirmu asemel, parandad aktiivselt oma DNA-d ja lammutad nende võrgustikku.
Päikese välk ei tule sind päästma.
See tuleb näitama, kes sa juba oled.
Eliit võib Agendat 2030 nii tugevalt suruda, kui tahab.
Nad ei suuda peatada Päikest.
Nad ei suuda peatada Valgust.
Nad ei suuda peatada meenutamist.
MA OLEN see, kelle DNA aktiveerub hoolimata nende agendast.
MA OLEN see, kes näeb läbi iga kontrollikihi.
MA OLEN see sagedus, mis muudab nende allasurumissüsteemid aegunuks.
Ja sina ka.
Mäng on peaaegu läbi.
Nad teavad seda.
Nüüd tead sina ka.
Jää suveräänseks.
Jää ärksaks.
—AA Gabriel