Täna on kristliku kiriku sünnipäev: Rõõmsaid nelipühi, suvistepühi, rahvakeeli kõivupuudepühi . Nelipühade esimene püha on ikkagi riigipüha . Kellel on võimalik, toob kevadrohelist ja -värve eluruumide ehteks, sööb ehtsat sõira, värvib kaselehetedega mune, teeb munavõid ja läheb kiigele…. Nelipühad on kristliku kiriku sünnipäev. Ja kuu aja pärast on juba jaanipäev

Pühapäev – VÕIDU SILD, UUS STSENAARIUM, PUUDUSTEADVUSE ÜMBERMUUTUMINE
Silla ületamise päev, kus vana reaalsus ja vana stsenaarium hakkavad lõppema ning algab täiesti uus film, uus peatükk ja uus elu, mis on sinu tõega kooskõlas. Väga paljude jaoks on see seotud raha teemade, küllusteadvuse ja puudusteadvuse ümbermuutumisega ning küsimusega, mismoodi ma suhestun külluse ja turvatundega.
Nüüd on aeg külvata otsuse seeme, liikuda puudusteadvuse maailmast üle külluse silla, üle võidu silla.
Selle päeva energia aitab näha, et varasem raskus või puudus oli vajalik aktivatsioon, mis suunas edasi õigele hingeteekonnale. Kui inimene lõpetab küsimuse „appi, mis minust saab?” ja pöördub küsimusse „väga põnev, kuhu elu mind nüüd suunab?”, hakkab aktiveeruma usaldus elu suhtes ja sisemine teadlikkus saab ilmutada väga olulise muutuse.
Oluline taipamine võib tulla sellest, et armastus ja toetus ei pea tulema kindlatelt inimestelt, vaid armastus ise valib kanali, mille kaudu vajalik kogemus kohale jõuab. Kui inimene lõpetab ootuste panemise teistele ja usaldab armastust, avaneb uus vaimustuse, kirglikkuse ja jõu maailm.
TAOTLEN USALDUST SELLE SITUATSIOONI LAHENEMISE SUHTES.
SÜDA TEAB, SÜDA EI ARVA EGA KAHTLE, SÜDA TEAB.

Peeter Tammela: Teisipäeval, 26. mail kell 7.02 (mõju ca 22-30. mai) moodustub Sõnnis liikuva Marsi kvadraat retrograadse Pluutoga Veevalajas.
Seega on mai lõpp üsna plahvatusohtlik aeg – tugev Sõnni konservatiivne ja stabiilne maa-energia (Marss Sõnnis) läheb konflikti Pluutoga Veevalajas – tulemuseks on „plahvatus” – stabiilne Suur Kivi (Sõnn) võib lennata tükkideks (Pluuto Veevalajas). Aga igas selles tükis saab olema uus vabastav sõnum meie kõikide jaoks.
*Allasurutud viha tõuseb pinnale – Marss Sõnnis ei plahvata alati kohe, vaid kogub pinget aeglaselt; Pluuto kvadraat võib aga vallandada selle, mis on kaua vaikides talletunud; seetõttu võivad ärritus, trots, armukadedus, kättemaksuiha või sügav frustratsioon tulla esile ootamatult intensiivsel kujul.
*Kangekaelsus ja võitlus positsiooni pärast – Marss Sõnnis tahab hoida oma tempot, oma territooriumi ja oma turvatunnet, Pluuto Veevalajas aga surub peale sügavamat muutust, vabanemist ja vanade jõustruktuuride lõhkumist; seetõttu võib tekkida olukordi, kus keegi või miski püüab meid sundida muutuma, aga meie esimene reaktsioon on veel tugevam vastupanu – ajame iga hinna eest „sõrad vastu”.
*Vana süsteemi murenemine – Retrograadne Pluuto Veevalajas näitab, et muutus ei pruugi tulla ainult välise kriisina, vaid sügava sisemise ümberhindamisena; me võime hakata nägema, millised harjumused, turvastruktuurid või materiaalsed sõltuvused hoiavad meid tegelikult kinni vanas mustris.
*Toores jõud ja intensiivne vastupanu – Marss Sõnnis kvadraadis retrograadse Pluutoga Veevalajas loob väga tugeva, visa ja pingelise energia; Marss Sõnnis tahab tegutseda aeglaselt, kindlalt ja materiaalselt, kuid Pluuto Veevalajas surub peale jõulist muutust, mida ei saa enam tagasi hoida.

Marsi (Sõnnis) ja retrograadse Pluuto (Veevalajas) kvadraat on üks kõige intensiivsemaid ja plahvatusohtlikumaid pingeaspekte. Marss esindab isiklikku toorest jõudu, tegutsemist ja kireenergiat, samal ajal kui Pluuto esindab kollektiivset transformatsiooni, võimu ja alateadvuse süvahoovusi.
Kuna Pluuto on retrograadne, ei pruugi see konflikt alguses toimuda suure pauguga välismaailmas, vaid koguneb ja käärib sügaval pinna all, tekitades tohutut psühholoogilist ja süsteemset survet.
Vastupandamatu jõud kohtub liikumatu objektiga
Selles seisus põrkuvad kaks äärmuslikult kangekaelset energiat:
• Marss Sõnnis: Tegutseb aeglaselt, kuid vankumatult. Sõnni Marss on nagu pull – ta ei taha end liigutada, ta kaitseb oma territooriumi, ressursse ja mugavust, ning kui ta kord liikuma hakkab, on teda võimatu peatada.
• Pluuto Veevalajas: Nõuab radikaalset, ideoloogilist ja süsteemset uuenemist. See tahab lammutada vanad materiaalsed struktuurid, et teha ruumi tulevikule ja kollektiivsele vabadusele.
Mõju meile: Tekib tugev frustratsioon ja “patiseis”. Sa võid tunda, et tahad oma elus midagi käegakatsutavat säilitada või stabiilselt ehitada (Sõnn), kuid mingid suuremad, sinust sõltumatud nähtamatud jõud või globaalsed muutused (Pluuto) sunnivad sind sellest lahti laskma.
Konkurents, surve ja mõjutamine
• Alateadlik viha: Kuna Pluuto on retrograadne, kipuvad inimesed oma viha ja rahulolematust sissepoole suruma, kuni karikas saab täis. See võib viia passiiv-agressiivse käitumiseni või ootamatute, purustavate emotsionaalsete plahvatusteni.
• Ultimaatumid suhetes ja tööl: Esile võivad kerkida manipulatsioonid või katsed kedagi jõuga allutada. See on “kõik või mitte midagi” energia, kus kompromisside leidmine on äärmiselt keeruline.
Millest selle aspektiga hoiduda?
Selle seisu ajal on füüsiline vigastusoht tavapärasest kõrgem, mistõttu tuleb olla eriti tähelepanelik.
• Kangekaelsusest: Ära jää jonnakalt kindlaks seisukohtadele puhtalt põhimõtte või ego pärast. Kui tunned, et seinal on ees uks, mida ei saa maha murda, siis selle rammimine Marsi-Pluuto kvadraadi ajal lõpeb vaid su enda kurnatusega.
• Ultimaatumite esitamisest: Hoidu teiste nurka surumisest või ise nurka surutud olekus emotsionaalsete radikaalsete otsuste tegemisest. Selles energias tehtud sammud kannavad endas sageli purustavat ja pöördumatut jõudu.
• Füüsilisest hoolimatusest ja riskimisest: Kuna kehas on tohutu pinge, võib see liikluses, spordis või füüsilises töös väljenduda tormakusena. Väldi riskantseid manöövreid ja liigset jõu demonstreerimist.
• Finantsilisest klammerdumisest: Ära tee kriisiolukorras meeleheitlikke otsuseid oma vara või säästude kaitsmiseks viisil, mis on ajendatud puhtalt hirmust ebakindluse ees.
Mida on just kasulik ette võtta ja millega algust teha?
Kuigi aspekt on raske, annab see meile erakordse läbilöögivõime ja vastupidavuse, kui me oskame seda energiat teadlikult suunata.
• Raske füüsiline töö või treening: See on parim viis selle plahvatusohtliku pinge maandamiseks. Alusta projektidega, mis nõuavad toorest jõudu ja pikaajalist pingutust – kändude juurimine aias, vana ehitise lammutamine, maa kaevamine või intensiivne, raskustega treening. Suuna Sõnni/Pulli jõud maasse, mitte inimestesse.
• Sügavate, varjatud takistuste kõrvaldamine: Kasuta seda tohutut energiat selleks, et murda läbi mõnest vanast, kroonilisest probleemist, mis on sind pikalt pidurdanud (olgu see siis psühholoogiline sõltuvus, toksiline suhe või pikaajaline võlg). See aspekt annab sulle kirve, millega läbi raiuda vanad sidemed.
• Oma sisemise motivatsiooni auditeerimine: Pluuto retrograadsus kutsub sind küsima: Miks ma selle asja eest nii vihaselt võitlen? Kas see on tingitud minu tegelikest väärtustest või puhtalt hirmust kontrolli kaotada? Tõeline vägi saabub siis, kui suudad hirmust lahti lasta.
• Strateegiline ümbergrupeerumine: Kui näed, et su senised meetodid (Sõnn) ei tööta uues reaalsuses (Veevalaja), võta aeg maha. Alusta uue, pikaajalise ja palju paindlikuma strateegia väljatöötamisega, mis arvestab tulevikutrende, mitte ei püüa hoida elus minevikku.
Marsi ja Pluuto kvadraat on nagu kosmilise sepikoja hetk – rauda taotakse suure surve ja kuumusega, et muuta see tugevamaks. Kui sa ei võitle vältimatute muutuste vastu, vaid lubad vanadel kontrollivajadustel läbi põleda, võid sellest perioodist väljuda palju teadlikuma, vankumatuma ja sisemiselt väekamana.

Sa juba tead, et külluse voog on energia voog.
Blokid peatavad energiavoo.
Külluse voog sõltub energiavoost.
Seda ei ole vaja sulle öelda.
Mida sa ilmselt ei tea (kui sa just meditsiinivoodite operaator pole), on see, et blokkide eemaldamine sinu esimese ja teise tiheduse eeterkehades vabastab maksimaalse energiavoo!
Registreerimine on nüüd avatud
… see on sel pühapäeval kell 16.00 EST ja maksab vaid 25 dollarit.
Ja siin on minu ülestunnistus…
Mina ka ei teadnud seda, kuni paar päeva tagasi.
Tegelikult kasvatavad meditsiinivoodid jäsemeid tagasi, sest esimese ja teise tiheduse eeterkehadel on need jäsemed endiselt alles!
Meditsiinivoodid lihtsalt koguvad informatsiooni esimese ja teise tiheduse eeterkehadest ning edastavad selle füüsilisele kehale.
Seda seepärast, et need kaks eeterkeha on omamoodi teie füüsilise keha alus … aga ka teie energiavoo alus.
Ja teie energiavoolus peituv
… on sinu külluse voog!
Seega peaksite kindlasti sellel veebiüritusel osalema .
Lisaks …
Pühapäevane otseülekanne on hoolikalt ajastatud (ja toetab järgmist):
• Kobra Plejaadide aktiveerimine Bora Boral.
• Me loome ühenduse St. Germaine’iga …
• Plejaadlased (Plejaadide täheparve joondus)…
• Sedna (mis võimaldab meil lõpuks tõusta kõrgemale) kõigest, mis meid tagasi hoidnud on
• Uraan (välkkiirete muutuste jaoks meie olukorras)
• ja Valgusjõud – kahesuunalises suhtluses
• kümnendiku võrra Bora Bora konverentsi maksumusest (ja ilma lennupiletite või hotellide eest maksmata)
See saab olema üks väga rõõmus koosviibimine!
Näeme seal!
Teie teenistuses …
Tundmatu valgussõdalane
ps. Juhul kui sa eelmisest e-kirjast ilma jäid, saad ka tohutu allahindluse eelseisvalt ilmuvale Küllusekoodile , mida kannad ja mis avaldatakse umbes nädal hiljem.
Kui oled aastaid olnud 144K liige, siis tead, et need Püha Võidu koodid maksavad tavaliselt umbes 147 dollarit (jah, need on nii head… vaata ise tagasisidet!).
Seega haarake oma koht siit ja kohtume sellel iga 100 aasta tagant toimuval otseülekande üritusel .

Üksik hunt:
Olen kirjutanud Pühast Naiselikkusest ja Jumalikust Maskuliinsusest. Tundub aga, et nüüd on aeg võtta uuesti üles Armastuse lahti kirjutamine.
Veidi eellugu sellest, kustkohast selle postituse mõte ennast kerima hakkas.
Nimelt olen ma „vanas eas“ võtnud ette veel ühe akadeemilise teekonna. Seekord religioonide uurimise. Kuna Tartu Ülikool on loonud ainega tutvumiseks üliõpilasvarju programmi, otsustasin minagi üheks sessiks omaenda üliõpilast varjutada.
Ja pean ausalt tunnistama — nende kahe koolituspäeva jooksul ei tekkinud mul kordagi tunnet, et mul oleks loengutes igav.
Kuna minu üliõpilane oli valinud vabaaineks budismi tekstide kursuse, avastasin ma ennast ootamatult väga tuttavast õhkkonnast. Sellest kummalisest äratundmisest, kus tekstid, mõisted ja õpetused hakkavad äkitselt andma nime millelegi, mida oled sisemiselt juba ammu kandnud. Justkui oleks maailmavaade, mis sinus juba olemas olnud, saanud korraga terminid, raamid ja keele.
Ja võib-olla kõige huvitavam taipamine oligi see, et ilma seda teadmata olin ma juba aastaid liikunud suhtumise suunas, mida budismis võiks kirjeldada kui teekonda „bhikšu“ poole — mitte niivõrd institutsionaalses või religioosses tähenduses, vaid sisemise otsija ja teelolija mõttes.
Ning sealt hakkaski tasapisi hargnema ka tänase postituse teema — armastus.
1. Armastuse mõiste tänapäeval
Raamatud, filmid ja muinasjutud on loonud armastusest üsna kummalise kujutluse.
Vaeslapsest neiu pääseb kuninglikku perekonda. Prints kannab oma armastatut elu lõpuni kätel. Keegi tuleb ja täidab lõpuks kõik sinu sisemised puudujäägid.
Ja märkamatult on armastuse mõiste ise hakanud deformeeruma.
Selle asemel, et armastus oleks kahe inimese kasvamine ja liikumine, on sellest saanud omamine. Teise inimese enda külge sidumine. Ootus, et keegi teine eksisteerib selleks, et täita minu vajadusi, ravida minu tühjust või hoida koos minu maailma.
Sageli nimetatakse armastuseks hoopis sõltuvust.
• Klammerdumist.
• Hirmu üksi jäämise ees.
• Vajadust kontrollida.
• Või vaikset kokkulepet, kus kumbki loobub tasapisi iseendaks olemisest.
Teine äärmus ei ole aga sugugi tervem.
Seal muutub armastus ohvrimeelsuseks: „Kõik, mida ma teen, teen ma sinu nimel.“
Kuid selle juures ei küsita enam:
• kas teine inimene seda üldse vajab,
• kas ta suudab seda vastu võtta,
• või kas see „hoolitsus“ hakkab teda hoopis lämmatama.
Nii võib armastus muutuda nähtamatuks võimuvormiks.
• Vahel pelgalt bioloogiaks.
• Feromoonide mänguks.
• Sotsiaalse staatuse hoidmiseks.
• Välise ilupildi säilitamiseks.
Ja kõige kurvem on ehk see, et sellises suhtemustris ei jää sageli ruumi: päris lähedusele, sisemisele arengule, kodusoojusele, ega isegi mitte iseendaks olemisele.
Kui sellesse sünnivad lapsed, siis õpivad nemadki armastust samade mustrite kaudu.
Ning mingil hetkel hakkab inimene küsima: Kas see ongi armastus?
Ja tegelikult…
2. Śāntideva tekstid
Śāntideva oli 7. sajandil elanud budistlik munk, kelle ümber liigub tänapäevani hulgaliselt legende ja sümboolseid lugusid.

Ühe pärimuse järgi pärines ta kuninglikust soost ning pidi ühel hetkel ise troonile tõusma. Kuid ööl enne kroonimist olevat talle ilmunud Tārā — päästjanna ja kaastunde kehastus — ema kujul, kallates talle pähe keeva vett ning lausudes:
„Kuningavõim on kui põrguvesi, mis ei lõppe ealeski otsa.“

Selle kogemuse järel loobus ta troonist.
Kas seda võtta ajaloolise fakti, müüdi või sisemise allegooriana, jäägu igaühe enda otsustada. Kuid sümbolina räägib see lugu väga selgelt ühest vanast taipamisest:
väline võim ei tähenda veel sisemist rahu.
Hiljem tegutses Śāntideva mõnda aega kuningas Pantšamsinha õukonnas ministrina, kuid lahkus sealtki ning pühitseti lõpuks mungaks. Nimi Śāntideva tähendab ligikaudu „rahu jumalikkust“ või „rahu olendit“. Miks ainult ligikaudu?
Sest sanskriti, pali ja paljude teiste vanaaja keelte mõistetele ei ole meie tänapäevastes keeltes sageli täpseid vasteid olemas. Üks sõna võib korraga kanda endas nii seisundit, tegevust, kvaliteeti kui ka vaimset tähendust. Seetõttu ei tõlgita neid termineid mitte niivõrd sõna-sõnalt, vaid pigem püütakse edasi anda nende sisemist mõtet ja tunnetuslikku tähendust.
Temaga seostatakse ka teost Bodhitšarjāvatāra — „Virgumisteele asumine“, mis on üks tuntumaid mahajaana budismi tekste.
Huvitaval kombel räägivad legendid veel sedagi, et kuigi tarkusebodhisattva Manjušri leekiv mõõk sümboliseeris võimet läbi lõigata teadmatus ja illusioonid, kandis Śāntideva ise selle auks hoopis lihtsat puust mõõka.
Ja võib-olla peitub selleski omaette sümbol: tõeline tarkus ei vaja alati välist hiilgust.
Üks Śāntideva mõtetest kõlas minu jaoks aga üllatavalt tänapäevaselt:
„Kui meele ees ei ole seda, mis on olemas, ega seda, mida ei ole olemas, siis muu võimaluse puudumisel toetuspunkti kaotanud meel rahuneb.“
— Bodhitšarjāvatāra, IX 35

Sisuliselt ütleb ta siin midagi väga lihtsat ja samas väga rasket: meie enda meel on sageli see, mis meid kannatama paneb.
Mitte ainult sündmused ise, vaid:
• klammerdumine,
• pidev ihalemine,
• viha,
• kadedus,
• uhkus,
• ja võimetus näha asju sellistena nagu nad tegelikult on.
Budismis nimetatakse neid meeleplekkideks.
Ja mida rohkem ma seda kuulasin, seda rohkem hakkas mulle tunduma, et väga suur osa sellest, mida tänapäeval nimetatakse armastuseks, on tegelikult lihtsalt meeleplekkide romantiseerimine.
3. Armastus kui sisemine seisund, mitte omamine
Tulles tagasi armastuse juurde.
Siin ei ole küsimus selles, et inimesed armastaksid „valesti“. Pigem on see minu hinnangul parim, mida inimene oma teadmiste, kogemuste ja sisemise küpsuse juures armastuseks nimetada oskab.
Ja nagu minu Tehisarust mõttesparringu partner kord väga hästi sõnastas: „Inimene ajab sageli segamini armastuse ja omaenda psühholoogilised vajadused.“
Ja tõsi see on.
Me elame justkui oravad jooksurattas:
otsime väljast rahuldust,
otsime valideerimist,
otsime turvatunnet,
otsime õrnu tundeid.
Kuid sageli unustame, et inimene suudab päriselt ära tunda vaid seda, mis on temas endas vähemalt mingil kujul juba olemas.
Kui sisemuses puudub rahu, siis otsitakse teisest inimest, kes selle rahu ära täidaks.
Kui puudub turvatunne, siis klammerdutakse.
Kui puudub eneseväärtus, siis otsitakse kinnitust armastuse nime all.
Nii ongi meie kultuuris armastuse mõiste alla segamini sattunud:
• armastus,
• iha,
• vajadus,
• sõltuvus,
• omamine,
• turvatunde otsing.
Śāntideva loogika liigub aga hoopis teises suunas.
Mitte: „Kuidas ma saan sind endale?“.
vaid pigem: „Kui ma päriselt hoolin, siis ma ei taha sulle kannatusi juurde luua.“
Ja siin muutub huvitavaks juba keel ise.
Pali ja sanskriti terminid ei räägi armastusest päris samas tähenduses nagu meie tänapäeval harjunud oleme. Pigem liiguvad need sõnad: heasoovlikkuse, hooliva kohalolu, sõbralikkuse, turvalisuse, ühendavuse, ja hea tahte suunas.
Justkui võiks kogu selle mõtte kokku võtta lausega: „See, kes liigub sinuga samal teel ega soovi sulle halba.“
Näiteks:
mitra / mitta — sõber, liitlane, ühendaja.
Vanaindia traditsioonides on Mitra ka jumalus, keda seostatakse kokkuleppe, usalduse ja korra hoidmisega.
mettā (pali k) / maitrī (sanskriti k) — sõbralikkus, heasoovlikkus, südame avatus.
Mettā ei tähenda: „Ma tahan sind omada.“
Vaid pigem: „Ma soovin, et sul oleks hea.“
Ja võib-olla on see üks suurimaid erinevusi sõltuvuse ja armastuse vahel.
4. Mida tähendab armastus kahe tervikliku inimese vahel?
Miks see teema minus üldse nii tugevalt helisema hakkas?
Läbi oma Kaksikleegi sideme, sellele järgnenud kaotuse ja komplitseeritud leina olen hakanud mõistma midagi väga lihtsat ja samas väga rasket: armastus ei saa põhineda omamisel.
Mida sügavamaks muutub side, seda vähem saab teine inimene olla „minu oma“. Sest tõeline lähedus ei teki kontrollist ega klammerdumisest, vaid võimest jääda avatuks ka siis, kui elu toob kaasa kaotuse, muutumise või valu.
Minu jaoks on hakanud armastus üha enam meenutama seisundit, mida võiks nimetada lihtsalt väga puhtaks kohaloluks. Mitte vajaduseks kedagi omada, vaid sooviks liikuda samas suunas.
Ja võib-olla just siin kohtuvadki minu jaoks budistlik mõte ning see, mida olen oma elus läbi kogenud. Sest tänapäevases maailmas nähakse armastust sageli läbi puuduse:
• vajadus olla täidetud,
• vajadus kuuluda,
• vajadus mitte olla üksi.
Kuid mida rohkem inimene ennast tundma õpib, seda rohkem hakkab armastus muutuma millekski muuks.
Mitte: „Täida minu tühjus.“
vaid: „Ma olen terviklik ka üksi olles, kuid ma soovin sinuga koos liikuda.“
Ja siinkohal tekib sageli ka paljudes vastureaktsioon. „Aga kui see side oli nii oluline, miks ei olnud see tavapärane paarisuhe?“
Tegelikult ei otsinud ma seda isegi siis, kui ta oli veel elus. Mitte sellepärast, et füüsiline lähedus oleks vale või võimatu, vaid seetõttu, et tundsin väga selgelt:
inimene peab enne suutma kohtuda iseendaga.
Sest kui teine inimene muutub sinu kõige ausamaks peegliks, siis ei jää enam palju ruumi enesepettusele.
Ja võib-olla just seetõttu ongi väga sügav armastus nii haruldane.
See nõuab:
• eneseteadvust,
• ausust,
• sisemist terviklikkust,
• ja valmisolekut mitte kasutada teist inimest oma sisemiste puudujääkide täitmiseks.
Mis siis üldse jääb armastusest alles, kui võtta sellest ära omamine?
Võib-olla midagi väga lihtsat.
Kujutlus kahest inimesest, kes ei „vaja“ teineteist ellujäämiseks, kuid kelle koos liikumisest sünnib siiski midagi suuremat kui kumbki üksi oleks suutnud luua.
Midagi, mida võiks nimetada sünergiaks.
Kohaloluks.
Ühiseks suunaks.
Ja võib-olla isegi rahuks.
Kuid selleni jõudmiseks peab inimene olema valmis väga sügavalt kohtuma iseendaga.