09. juuni 2026

Maria Indira Linda Minni Mandira Indi Murutar 20 đ
Evald: E i ole taevas kunagi lihtsalt taevas. Ta rÀÀgib nendega, kes oskavad vaadata mitte ainult silmade, vaid ka hingega.
Kui PĂ€ikese ĂŒmber ilmub valgusring on Universum hetkeks avanud oma pĂŒha vĂ€rava. Ring on ĂŒks vanimaid sĂŒmboleid . Sellel pole algust ega lĂ”ppu. Ta meenutab igavikku, hinge teekonda ja kĂ”ike ĂŒhendavat Suurt RingkĂ€iku.
See on hetk, kus PÀike rÀÀgib Maa rahavale :
âPeatu hetkeks. Vaata hetkeks. Sa oled osa millestki palju suuremast kui sinu tĂ€nased mured, hirmud vĂ”i kĂŒsimused.â
Valgusring ei ĂŒmbritse ainult PĂ€ikest. Ta ĂŒmbritseb kogu elu. KĂ”ik, mis sĂŒnnib, kasvab, armastab ja lahkub, liigub samas pĂŒhas ringis. Nii nagu PĂ€ike tĂ”useb ja loojub, sĂŒnnivad hinged siia maailma ning lahkuvad jĂ€lle tĂ€htede poole.
Selle keskel on ere valgus â allikas. Ring selle ĂŒmber meenutab, et ĂŒkskĂ”ik kui kaugele me oma teel rĂ€ndame, jÀÀb meis alati alles side algallikaga. Universum ei ole meist eemal. Me kanname teda endas.
Ć amaani sĂ”num
âKui nĂ€ed taevas valgusringi, siis tea, et Universum meenutab sulle sinu tĂ”elist olemust. Sa ei kĂ”nni oma teed ĂŒksi. NĂ€htavad ja nĂ€htamatud jĂ”ud liiguvad koos sinuga. Ole nagu PĂ€ike ringi keskel â rahulik, sĂ€rav ja teadlik oma valgusest.â
Avastasin hea kĂŒsimuse Wordi keskkonna nn igapĂ€evase kirjutamise voost. Ja paistab, et eesti keelselt polegi keegi nendele vastanud, siis teeks seda kohe pĂ€riselt postitusena. Pikk jutt s**t jutt, nagu vanarahvas ĂŒtleb. Niisiis teeme lĂŒhidalt.
Mis siis on sĂ”na âself-confidenceâ taga peidus. OtsetĂ”lkes on see just see, mis on pealkirjas â enesekindlus. Samas vĂ”ib see olla ka eneseteadlikus, mis annab juba vastuse sellele, kuidas endas seda kasvatada.
SĂŒndides siia maailma ei kĂŒsi me, kas oleme piisavad. VĂ€ike laps ei mĂ”tle: âKas ma sobin?â, âKas ma olen piisavalt tark?â, âKas ma olen piisavalt ilus?â. Need kĂŒsimused Ă”pitakse hiljem. Me Ă”pime vaatama ennast teiste silmade kaudu. Ăpime kohanema. Ăpime sobituma.
Ja sageli juhtub nii, et mida paremini me teistele sobime, seda kaugemale jÀÀme iseendast.
Kas ma sobin neile? Kas minu olemasolek on neile sobiv? Mida ma pean endas muutma, et teistele sobida? Need on kĂŒsimused, mid tegelikult on konstrueeritud selleks, et iseenesest eemalduda ja lihvida elukogenud ja suurte teadmistega hing vĂ€ikeseks doomino nupuks, millel on vaid vĂ€ike vĂ”imalus kasutuseks. Enesekindlus ei kao sellepĂ€rast, et meis oleks midagi puudu. Ta kaob siis, kui me Ă”pime ennast vaatama ainult teiste pilgu lĂ€bi.
Ja kuidas me siis saame ennast tagasi? Enese teadvusega. Me hakkame pĂ€riselt iseennast nĂ€gema. PĂ€riselt mĂ”istma, mis on see osa, mida me oleme Ă”ppinud teistele sobimiseks ja mis on meis alati olemas olnud, et pĂ€riselt olla see âsĂ€rav teemantâ millena me siia maailma kehastusime. Enamik inimesi arvab, et enesekindlus tekib siis, kui me muutume paremaks. Minu kogemus ĂŒtleb vastupidist.
Enesekindlus hakkab kasvama siis, kui me lÔpetame lÔputu parandamise ja hakkame ennast pÀriselt tundma Ôppima.
Kas see ongi niisama kiire ja lihtne nagu see on siia kirjutatud? EI! See teadmine vajadusest on alles esimene samm vĂ”imaliku arenemise ja pĂ€rise eneseteadlikkuse ja lĂ€bi selle ka enesekindluse poole. VĂ”in öelda, et maailma kĂ”ige raskem ĂŒlesanne, on vaadata PĂRISELT ausalt otsa iseenesele. Sest meie elu, sellest Ă”rnast hingeanumast alates on olnud julm programmeerimine, et olla teistele sobiv. Et meil oleks Ă”igus olla olemas.
Olen siinsamas wordpressi keskkonnas jaganud oma teekonda iseenesesse. Alustuseks, aastal 2008, kui hakkasin juba tervenema, hakkasin tegema esimesi kohmakaid postitusi oma sammudest, et muutuda âhallist hiirekesestâ maailmas, iseseisvaks iseenesega rahu sĂ”lminud ja iseenese seltskonda nautivaks tegelaseks. See teekond ei ole olnud ei lihtne ega kiire. Korduvad lĂ€bipĂ”lemised, depressioonid ja leinaprotsess on aga andnud mulle tĂ€naseks kĂ€tte tööriistad, mida olen ka huvilistele jaganud.
Kas ma saan öelda, et ma olen nĂŒĂŒd pĂ€riselt see Ă”ige Mina? Ohh ei, see kus ma olen praegu, on vaid ĂŒks vahekokkuvĂ”te, kus ma tunnen, et ma olen endaga rahul ja valmis edasi arenema. Enesekindlus ei ole usk sellesse, et ma saan kĂ”igega hakkama.
Enesekindlus on teadmine, et ma jÀÀn iseendaks ka siis, kui ma ei saa.
Elle Vihman
Raivo KĂŒtt: Meie vaimupimedusse mĂ€hkunud maailm ei saa lubada meile tĂ€iuslikku Ă”nne. Ta ei sisalda endas Taevaseid kĂ”rgusi ega Jumalikku teadvust, aga temas ei ole ka pimedust, valu ja lootusetust, mis suudaks vĂ”tta meilt usu Valguse olemasolusse. KĂ”igil on vĂ”imalus Valguse poole minna, kuid tee sinna on igaĂŒhel oma ja erisugune. See vĂ”ib ajutiselt ĂŒhtida meie lĂ€hedaste, sĂ”pradega ja saatusekaaslastega, vĂ”i liidritega, kes hoiavad koos samas suunas liikuvaid teelisi, aga mitte rohkem. Iga abinĂ”u, kui vajalik ta teatud eluetapil ka ei ole, ammendab end kunagi. Siis on aeg ta kĂ”rvale panna. SĂ”brad ja liidrid surevad. Siis tuleb nad matta ja jĂ€tta. Vastasel juhul saab meist möödunu ori (igavene leinaja).
Me ei pea muretsema selle pĂ€rast, mis saab meie lĂ€hedastest, loomadest, taimedest ja planeedist ilma meieta. Kohalolek iga hinna eest ainult pikendaks igavikujĂ€lgedes kĂ”ndimise kestust. Meie missioon on (taas)ĂŒhendada endas inimlikkus Jumalikkusega â siis jĂ€rgneb meile kĂ”ik see, mida oleme siin armastanud ja oma sĂŒdames elavana hoidnud. Me ei hĂŒljanud oma vana, me viisime ta uude. Seal on meie kohtumispaik.
See ei ole kohustus, see on vĂ”imalus, nagu ka vĂ”imalus jÀÀda ja olla, tundes rÔÔmu sellest, mis on â valguse ja pimeduse piiripealsest ilust. Ja kui sedagi ei ole, tunda rÔÔmu pimedusest, kui seda valgustab usk Valguse olemasolusse.
R.K.
KolmapĂ€eval, 10. juunil kell 3:48 (mĂ”ju ca 7-13. juuni) moodustab Kaksikutes liikuv PĂ€ike opositsiooni Amburis oleva Lilitiga (âMust Kuuâ, Kuu apogeepunkt)
*Vaimne rahutus ja dogmade murdmine â See aspekt ei talu piiratud arvamusi, moraalset ĂŒleolekut ega valmis vastuseid; meis vĂ”ib tekkida tugev soov lĂ”hkuda vanu uskumusi, naeruvÀÀristada silmakirjalikkust vĂ”i astuda vastu Ă”petajatele, autoriteetidele ja ideoloogiatele, mis tunduvad vĂ”ltsid.
*SĂ”nad vĂ”ivad muutuda provokatiivseks â PĂ€ike Kaksikutes tahab rÀÀkida, seletada ja arutleda, Lilit Amburis ei talu aga liigset keerutamist ega vaimset silmakirjalikkust; seetĂ”ttu vĂ”ivad vĂ€ljaĂŒtlemised muutuda teravaks, mĂ€ssumeelseks vĂ”i tahtlikult piire kompavaks.
*âSĂŒĂŒdimatuâ enesevĂ€ljendus â PĂ€ikese opositsioon Lilitiga vĂ”ib anda tugeva magnetismi, vaimse julguse ja soovi öelda vĂ€lja see, mida teised pigem varjavad; siin on palju karismat, aga ka oht minna ĂŒle bravuuriks, liialduseks vĂ”i vajaduseks iga hinna eest ĆĄokeerida.
*Kaksikute kergus vs Amburi fanatism â PĂ€ike Kaksikutes tahab jÀÀda liikuvaks ja paindlikuks, Lilit Amburis aga vĂ”ib muutuda fanaatiliseks: kas kĂ”ik vĂ”i mitte midagi, kas vabadus vĂ”i vangistus, kas tĂ”de vĂ”i vale – see vĂ”ib tekitada olukordi, kus vĂ€ike vestlus paisub suureks maailmavaateliseks konfliktiks.
*Varjatud ĂŒlbus ja tĂ”earmastus â Lilit Amburis vĂ”ib anda julgust lĂ”hkuda intellektuaalseid valesid, kuid ka kalduvust pidada oma tĂ”de ainuĂ”igeks; PĂ€ike Kaksikutes aitab seda pehmendada, kui sĂ€ilib uudishimu ja valmisolek kuulata ka teist poolt.
*TĂ”e ja arvamuse konflikt â See opositsioon vĂ”ib panna meid pidama oma seisukohta ainuĂ”igeks, kuigi tegelikult vĂ”ib tegemist olla ainult ĂŒhe vaatenurgaga; oht on muutuda Ă”petlikuks, ĂŒleolevaks vĂ”i vaimselt sĂ”jakaks.
PĂ€ikese (Kaksikutes) ja Liliti (Amburis) opositsioon seab meid silmitsi sĂŒgava ideoloogilise ja intellektuaalse tĂ”ekriisiga. Kui meie teadvus ja ratsionaalne mĂ”istus (PĂ€ike Kaksikutes) valivad Kaksikute kerge, faktipĂ”hise ja intellektuaalselt muganduva tee, siis opositsioonis olev Lilit Amburis toob pinnale taltsutamatu, metsiku igatsuse absoluutse tĂ”e, vabaduse ja sĂŒgavama tĂ€henduse jĂ€rele.
See telg esitab meile vĂ€ljakutse leida tasakaal igapĂ€evase infomĂŒra ja suure elufilosoofia vahel.
Peamised mÔjud meie elule
âą Faktid vs. pime usk: Meis tekib tugev rebimine pinnapealsete detailide (Kaksikud) ja suure pildi (Ambur) vahel. VĂ”ime mĂ€rgata ĂŒhiskonnas ja isiklikus elus tuliseid vaidlusi, kus ratsionaalsed argumendid pĂ”rkuvad fanaatiliste veendumuste vĂ”i allasurutud moraalsete tĂ”dedega.
âą Maskide langemine kommunikatsioonis: Lilit Amburis pĂ”lgab “valgeid valesid”, intellektuaalset edevust ja tĂŒhja juttu, mida Kaksikute PĂ€ike vĂ”ib mugavusest toota. See opositsioon suunab halastamatult valgust peale igasugusele silmakirjalikkusele, meediamanipulatsioonidele ja valeprohvetitele.
Millest peaksime hoiduda?
âą Fanaatilisest Ă”igustamisest ja dogmatismist: Hoidugem kiusatusest oma tĂ”de teistele vĂ€gisi peale suruda vĂ”i langeda “minul on Ă”igus, sina eksid” lĂ”ksu, mida Liliti vari Amburis tugevalt toidab.
âą Pealiskaudsest laveerimisest: Ărgem pĂŒĂŒdkem tĂ”siseid maailmavaatelisi, filosoofilisi vĂ”i eetilisi konflikte tĂŒhja jutu, naljaks pööramise vĂ”i teema vahetamisega siluda. Need probleemid nĂ”uavad praegu sisulist lahendamist.
Mida saame ette vÔtta?
âą Oma uskumuste kriitiline auditeerimine: Kasutagem Kaksikute PĂ€ikese uudishimu, et uurida objektiivselt omaenese sĂŒgavaid veendumusi ja moraalset kompassi (Lilit). Julgegem esitada ausaid kĂŒsimusi seal, kus seni oleme vaid pimesi uskunud.
âą SĂ”nade ja visiooni kooskĂ”lla viimine: Viigem oma igapĂ€evane suhtlus, Ă”ppimine ja infovahetus vastavusse oma tegelike, sĂŒgavamate moraalsete ja maailmavaateliste vÀÀrtustega. See on suurepĂ€rane aeg kirjutada vĂ”i rÀÀkida teemadel, mis nĂ”uavad suurt julgust ja ĂŒhiskondlike tabude murdmist.
Facebook



















