Pesamuna Maria Indira Murutar käivitas oma Youtube’i kanali – esimesed postitused on profilt ja põhjalikult teostatud tütarlapselikult maitsekad jäädvustused. No ei ole järgmine millimallikas ega bshuuu 😉
Uus vlog
https://www.youtube.com/@mariamurutar
Kersti Kracht mõtiskles, mis inimestega juhtunud on – skrollivad kinos telefoni, mölisevad ja tülitsevad kogu piletiraha eest. Just sedasi läheb ühismeedia kommentaarium järjest kurjemaks – nüüd on juba täiesti kindel, et mis iganes teemal oma mõtte sõnastad – molli sina saad. Absoluutselt garanteeritud. Kusjuures eelkõige just neilt, kes on justkui mõttekaaslased olnud. Eriti toksilised – tivoliviikna-brüsselimassa-rujanõka-jt olen tohutu kahjutundega ära blokkinud. Mis juhtunud on? Eks nemakesed minu kohta sama jäid juurdlema. Või siis mitte.

Nii, nagu meid küüditatakse ja kostitatakse genotsiidiga aine uute meetoditega, on ka tühistamine-vihkamine-mõistmatu tallamine ja kaklemine enneolematul tasemel.
Loeme sama raamatut ja näeme sama filmi igal uuel ringil uutmoodi. „Pretty Woman“ tundus kunagi tuttavliku melodraamana, siis programmeeritud pisarapigistajana, järgmiseks turvaliselt läbipaistva algoritmiga häpiendijana – nüüd näitab ta end kui väärikuse ülemlaul – nii ärimees, kurtisaan, konkurent kui teised lõbuinimesed sutenööridest diileriteni on ses filmis NII PAIGAS – kogu lugu kulgeb üheainsa afekti ja löömaga – see on ju lausa stoitsismi ja külgetõmbeseaduse, enesekehtestamise ja keskmes-kohal-teadveloleku õpik!

Samavõrd kui mitmekihiliste raamatute ja filmide mõistmine kristalliseerub – olgu laual Tammsaare või Hemingway – ei saa eestlased üksteisest enam üldse aru. Rahvuskaaslane loeb kaasteelise tekstist – mis on pihtimus ja puhastus – välja solvangu. Samast asjast erinevas eesti keeles kõnelejat tituleeritakse trolliks ja võõr-ruuporiks.
Olen sellest, kuis katkine kasvatab katkise, kirjutanud mitu raamatut ja näidendit – ning katkisuse kinnitusena sain küüditamise aastapäeval selle traumeerituse sõnastamise eest sildiks hästi dresseeritud nõukogude noor. Aitäh. Olen harjunud siltidega rebel-anarhist-nõid-hipster – täpselt teistpidi hinnangut ligi 60 a ei olegi kogenud.

Mu isa – oma aja superstaar Harri Vasar (Vatmann) – kasvas lastekodus, läks 14aastasena sõtta ning unistas oma nukuteatris Marionet nukke luues ja nendega lugusid esitades kogu elu Kuldajastust. Ka seda on hõlbus kommunistlikuks ilmavaateks tühistada. Seda enam, et esimene armastaja laulis „Tuisku“ vene keeles… nojaa, „Sulikot“ soome keeles ka… Raisk.

Üllar Kruustik: Nagu eelnevalt lubatud, püüan selgitada oma ristisõda ristiusu vastu. Õigemini kogu religiooni kui sellise vastu. Mitte usu ja lootuse vastu. Religioon ja usk on ühteaegu nii sünonüümid kui ka täiesti eemalseisvad. Nad tekitavad teineteist ja see protsess ongi see, miks mina olen kriitiline religiooni suhtes, sest religioon ei ole moraalsus, religioon on allutamine, religioon on loogilise mõtlemise surm.
Alljärgnev kirjatükk on leid internetist, mille tõlkisin inglise keelest ja mille sisule võin kahe käega alla kirjutada. Samas ei kajasta see kirjatükk veel kõiki religiooniga seotud probleeme. Suurimat neist – inimliku rumaluse vohamist, puudutab ta vaid õrnalt. Aga ega siis liiga palju korraga pole ka hea. Pisikeste sammude haaval liikudes kogeb rohkem, kui sprintides või maratoni joostes. Alljärgnev siis tekst, mis püüab lahti seletada lisatud pildi tagamaid ja selle pildi loonud kunstniku nägemust:
====================================
RELIGIOON ON HAIGUS MIS TAPAB MEIE PLANEEDI
Muistsed religioonid tekkisid maailmas, kus inimesed ei teadnud universumist peaaegu midagi. Nad ei teadnud, et Maa tiirleb ümber Päikese. Nad ei teadnud, mis on tähed. Nad ei teadnud evolutsioonist, laamtektoonikast, geneetikast, mustadest aukudest ega miljarditest galaktikatest.
Tänapäeval teame, et meie planeet on pisike täpp, mis tiirleb ümber tavalise tähe ühes sadadest miljarditest galaktikatest.
Ometi tõlgendavad paljud inimesed reaalsust jätkuvalt pronksiaja ja rauaaja kultuuride välja töötatud narratiivide kaudu.
Lisatud pildil olevad kosmilised silmad näivad küsivat:
Kuidas saab inimkond vaadata miljardite valgusaastate laiusesse universumisse ja ikkagi ette kujutada end jumaliku draama keskse tegelasena?
Astronoom Carl Sagan (1994) täheldas, et teadus paljastab universumi, mis on palju suurem ja kummalisem, kui iidsed müüdid eales ette kujutasid. Pilt tabab visuaalselt seda pinget kosmilise reaalsuse ja päritud uskumuste vahel.
Galaktikad ei ole pelgalt dekoratsioonid.
Nad on tõendid.
RELIGIOON KUI VEENDUMUSE VIIRUS
Religiooni nimetamine “haiguseks” on tahtlikult provokatiivne. Haigused levivad. Nad paljunevad. Nad ei allu kergelt parandustele.
Religioonikriitikud on sageli väitnud, et teatud usuvormid käituvad sarnaselt.
Ideed võivad levida vanemalt lapsele olenemata tõenditest. Nad võivad muutuda kriitikale vastupidavaks. Nad saavad ellu jääda skeptitsismi pärssimisega.
Richard Dawkins (2006) väitis, et usulised veendumused saavutavad sageli immuunsuse teistele väidetele rakendatavate tõendusstandardite suhtes.
Kujutage ette kedagi, kes väidab:
Nähtamatud draakonid kontrollivad ilma.
Muistsed vaimud määravad haigusi.
Üleloomulik olend kuulab iga mõtet.
Enamik inimesi nõuaks tõendeid.
Ometi asendage “draakon” “jumalaga” ja paljud ühiskonnad õpetavad, et skeptitsism ise saab probleemiks.
Miks?
Miks peaksid erakordsed väited saama vähem tähelepanu lihtsalt seetõttu, et nad on vanad?
Kas vanus muudab mütoloogia tõeks?
Kui uskumus vajab küsimuste eest kaitset? Mida see usu kohta ütleb?
AJALOO VEREPLEKILISED ALLMÄRKUSED
Usklikud osutavad sageli heategevusele, kunstile, arhitektuurile ja kogukonnale.
Need panused on reaalsed.
Kuid see pilt keskendub raamatupidamise teisele poolele.
Ajalugu sisaldab ristisõdasid, inkvisitsioone, nõiajahti, ususõdu, sunniviisilist pöördumist, usuterrorismi, jumalateotuse seadusi ja teadusliku uurimise mahasurumist.
Ükski tõsine ajaloolane ei väidaks, et ainult religioon põhjustas need sündmused. Inimeste ahnus, hõimuühiskond, võim ja natsionalism olid sageli sama olulised.
Ometi andis religioon sageli moraalse vabaduse.
Kui inimesed panevad rikkuse nimel toime julmusi, võivad nad tunda end süüdi.
Kui inimesed panevad Jumala nimel toime julmusi, võivad nad tunda end õiglasena.
See erinevus on oluline.
Nagu filosoof Bertrand Russell (1957) väitis, võib tõenditeta veendumusest saada ohtlik jõud, kui see kombineeritakse poliitilise võimuga.
Pildil olev kolju võib sümboliseerida seda kogunenud ajaloolist hinda.
Mitte ainult üksikisikute surma.
Vaid uudishimu surma.
Teisitimõtlemise surma.
Iseseisva mõtte surma.
KESKKONNAKÜSIMUS
Pilt väidab, et religioon “tapab meie planeedi”.
See süüdistus väärib uurimist.
Religioon ei ole kliimamuutuste eest otseselt vastutav. Domineerivat rolli mängivad fossiilkütused, tööstussüsteemid, majanduslikud stiimulid ja poliitilised ebaõnnestumised.
Siiski väidavad mõned kriitikud, et teatud religioossed maailmavaated aitavad kaasa kaudselt.
Ajaloolane Lynn White Jr. (1967) pakkus vastuoluliselt välja, et mõned juudi-kristliku teoloogia tõlgendused julgustavad loodust vaatama kui midagi, mida inimkonnal on õigus domineerida.
Kas White’i tees on täiesti õige, on endiselt vaieldav.
Siiski jääb alles oluline küsimus:
Kui inimesed usuvad, et maailm loodi spetsiaalselt nende jaoks, kas nad siis tõenäolisemalt kasutavad seda ära?
Kui hauatagune elu on lõpmatult olulisem kui Maa, siis mis on stiimul Maa kaitsmiseks?
Muidugi ei arva kõik usklikud nii. Paljud usukogukonnad toetavad aktiivselt keskkonnakaitset.
Sellegipoolest küsib pilt, kas üleloomulik mõtlemine võib inimkonna tähelepanu materiaalse reaalsusega silmitsi seismiselt kõrvale juhtida.
MUGAVUSTÖÖSTUS
Religiooni suurim tugevus võib olla ka selle suurim nõrkus.
See pakub leevendust.
Surmast saab uks.
Kannatustest saab osa plaanist.
Ebaõiglusest saab ajutine.
Küsimustest saavad vastused.
Kuid lohutus ja tõde ei ole sünonüümid.
Morfiin leevendab patsientide vaevusi.
See ei tähenda, et nende haigus kaob.
Pildi kolju näib küsivat:
Kas inimkond eelistaks ebamugavaid tõdesid või lohutavaid/leevendavaid lugusid?
Kui uskumus paneb meid end paremini tundma, kas see teeb selle tõeks?
See küsimus on ateistliku kriitika keskmes.
Teadus ei luba lohutust.
Teadus lubab parandust.
Religioon lubab sageli kindlust.
Teadus premeerib kahtlust.
Üks küsib usku.
Teine küsib tõendeid.
LÕPPIROONIA
Võib-olla on selles pildis peituv suurim iroonia see, et religioon ja teadus tekkisid samast inimajust.
Inimesed lõid jumalad.
Inimesed lõid teleskoobid.
Inimesed kirjutasid pühakirju.
Inimesed kaardistasid genoome.
Inimesed kujutasid ette paradiise ja põrguid.
Inimesed avastasid galaktikaid.
Võitlus ei käi jumalate ja ateistide vahel.
See käib kahe erineva reaalsusele lähenemise viisi vahel.
Üks algab vastustest.
Teine algab küsimustega.
Kolju Maa võib seega sümboliseerida midagi suuremat kui religioon.
See võib sümboliseerida intellektuaalse alandlikkuse surma.
Sest alati, kui mõni ideoloogia – religioosne, poliitiline või filosoofiline – väidab end olevat absoluutselt kindel, saab esimeseks ohvriks kriitiline mõtlemine.
See pilt jätab meile väljakutse:
Mis juhtuks, kui iga uskumus peaks oma koha tõendite kaudu välja teenima?
Millised ideed jääksid ellu?
Millised ideed kaoksid?
Ja kui uskumus ei suuda kontrollile vastu panna, kas see peaks üldse ellu jääma?
Galaktikad vaatavad vastu sureva maailma silmakoobastest.
Ei paku käske.
Ei nõua kummardamist.
Kutsudes inimkonda ainult vaatama, küsitlema, uurima ja järgima tõendeid kõikjal, kuhu need viivad.
See kutse võib olla kõige püham asi, mis meil on…
VIITED
Dawkins, R. (2006). The God delusion. Bantam Press.
Russell, B. (1957). Why I am not a Christian and other essays on religion and related subjects. George Allen & Unwin.
Sagan, C. (1994). Pale blue dot: A vision of the human future in space. Random House.
White, L. Jr. (1967). The historical roots of our ecologic crisis. Science, 155(3767), 1203–1207.
Dennett, D. C. (2006). Breaking the spell: Religion as a natural phenomenon. Viking.
Hitchens, C. (2007). God is not great: How religion poisons everything. Twelve Books.
Coyne, J. A. (2015). Faith versus fact: Why science and religion are incompatible. Viking.
https://www.youtube.com/@mariamurutar