Kui ma kinnisvarasse investeerima hakkasin, pidin saama aadressile autoga sõita. Pidin nägema seal seisvat maja. Pidin teadma, et mu raha polnud lihtsalt ekraanil numbriks kadunud.

See tunne – vajadus millegi käegakatsutava järele – kujundas minu portfoolio loomise viisi.

Alustasime garaažiboksidega. Väikesed, ebaglamuursed, mitte midagi sellist nagu suured kinnisvaratehingud, mida internetis näeb. Aga me alustasime ikkagi, õppisime käigu pealt ja mõistsime midagi, mida raamatutest lihtsalt ei õpi: mis tunne on päriselus oma rahaga töötada.

Aja jooksul lisasin füüsilist kulda ja hõbedat – neid hoitakse seifis teises riigis, neile pääseb ligi veebiplatvormi kaudu, aga need on päris. Münte ja kange sain vajadusel koguda.

Seejärel Bitcoin, mitte sellepärast, et see oleks käegakatsutav, vaid hoopis millegi muu pärast: tõeline nappus. 21 miljonit münti. Mitte enam, mitte kunagi. Selline piiratud omandiõigus on maailmas ainulaadne.

Olen õppinud, et igal varaklassil on erinev eesmärk. Mõned kasvatavad teie rikkust. Mõned säilitavad seda. Mõned genereerivad iga kuu rahavoogu. Hea portfell teeb kõiki kolme – ja õige tasakaal on täiesti isiklik.

Ma ei kirjutanud seda postitust mitte plaanina, vaid ausa ülevaatena sellest, kuidas ma sellest asjast arvan ja miks. Kui proovite aru saada, kust alustada – või kuidas olemasolevat struktureerida –, arvan, et see on kasulik.

Loe seda siit →

Sinu vabaduse nimel,

Patrick

PS Kõik, mida ma siin jagan, põhineb reaalsel kogemusel, mitte teoorial. Kui tahad teada, kes ma olen ja miks ma sellega alustasin, siis alusta siit lehelt →