03. juuli 2026

Teen väikese kokkuvõtte sellest, mida eile kuulsime, kogudes allkirju “presidendi otsevalimiste kampaanias”.
Noored, kusjuures väga paljud, on hirmul, et siia tuleb midagi sellist, mis on täna Inglismaal – pagulaste terror. Tartusse moslemist vangide toomine hirmutab paljusid inimesi, sellest räägiti ja mõeldi ka edasi, et kui nad vabaks lastakse mingil ajal ja tahavad siia elama jääda, mis siis….
Mis oli huvitav, et inimesed ei saa aru, mida tähendab presidendi otsevalimine, küsiti, et kes hakkab kandidaate esitama, kuidas see protsess toimub? Kas siis ei ole võimalik, et rahvas on lihtsalt loll ja valitakse president, kes hukatus eestimaalastele? Seda “rahvas on loll” juttu kuulsime päris tihti.
Oli paar huvitavat seika, kus üks härrasmees väitis, et ta valib alati uusi, et las proovivad. Eelmine kord valis E200, mis sest, et nüüd põhja läheb, järgmine kord valib Parempoolsed. Küsisin, et kas ta ikka teab, mida endast proua Perling kujutab? Sellest ei teadnud midagi. Nii, need hääled tulevad, et uus ja huvitav. See, et see viib demograafilise kriisini või rahva maksejõuetuseni, see ei huvitanud.
Ühel härral, kes andis ka allkirja, ei olnud mobiili ega e-maili aadressi, mõtlesin hiljem, et huvitav, kuidas riik temaga suhtleb.
Noored olid uudishimulikud, küsisid igasuguseid asju ka mõne poliitiku iseloomu kohta, kes pidavat naaber olema
Aga oli huvitav rahvaga rääkida ja täna oleme jälle Lauluväljakul allkirju kogumas presidendi otsevalmisteks!
Kes tahab allkirja kohe panna siis rahvatahe.ee
Kersti Kracht
Juuli 2026 võib kujuneda üheks selle aasta kõige aktiivsemaks ja positiivsemaks kuuks. See ei pruugi tähendada, et kõik liigub kohe kiiresti ja takistusteta, kuid üldine suund on siiski stabiliseerumise, kohanemise ja sisemise selguse poole. Iga päevaga võib tekkida tunne, et olukorrad muutuvad arusaadavamaks, inimesed leiavad paremini oma koha ning ühiskond kohaneb uute tingimuste ja väljakutsetega.
Kuu alguses võib õhus olla rohkem närvilisust, kiirustamist ja impulsiivsust. Seetõttu tasub olla ettevaatlik konfliktide, läbimõtlemata otsuste ja liigse tormamisega. Eriti oluline on hoida rahu olukordades, kus on vaja täpsust, tehnilist tähelepanu või füüsilist pingutust.
Samas annab see periood palju energiat tegutsemiseks, sportimiseks, töö tegemiseks ja nende ülesannete lahendamiseks, mis vajavad julgust ja tahtejõudu.
Juuli ei ole parim aeg täiesti uute ja väga suurte alguste jaoks, eriti kuu esimeses pooles. Küll aga sobib see suurepäraselt selleks, et jätkata juba alustatud asjadega, vaadata üle vanad projektid, teha parandusi, uuendusi ja muuta midagi senisest paremaks. Just tuttavates teemades võib avaneda uus suund, värske idee või võimalus, mis aitab edaspidi palju laiemalt edasi liikuda.See kuu soosib läbimõeldud ja loomingulist tegutsemist. Edu ei tule ainult kiiruse kaudu, vaid pigem läbi keskendumise, koostöö ja teadlike valikute. Juuli nõuab inimestelt tahtejõudu, kannatlikkust ja valmisolekut teha nii iseseisvat kui ka kollektiivset tööd. Selle töö tulemused võivad käivitada protsesse, mis mõjutavad elu veel pikalt pärast juulit.
Emotsionaalselt muutub kuu jooksul õhkkond tasapisi rahulikumaks ja praktilisemaks. Inimesed võivad hakata rohkem hindama stabiilsust, ausust, taktitunnet ja konkreetseid tegusid. Suhetes on oluline kuulata teist poolt, mitte reageerida ainult esimese emotsiooni pealt. See on hea aeg, et rääkida rahulikult läbi olulised teemad, korrastada oma tundeid ja luua rohkem usaldust.Juuli energia võib tunduda nagu avatud teede aeg. Justkui oleks jõutud kõrgele mäele, kust on näha mitu võimalikku suunda. Oluline on mitte kiirustada järeldustega, et üks tee on kindlasti halb ja teine kindlasti hea. Praegu võib samast olukorrast välja kasvada väga erinevaid tulemusi. Palju sõltub sellest, kuhu inimene ise oma tähelepanu, otsuse ja sisemise jõu suunab.
See kuu tuletab meelde, et me ei pea alati ootama väliseid sündmusi, teiste inimeste otsuseid või “õiget hetke”. Mõnikord tuleb lihtsalt teha oma samm ja valida, millisesse reaalsusesse me ise tahame liikuda. See ei tähenda, et peaksime kedagi päästma, muutma või endaga kaasa sundima. Igaühel on oma tee ja oma valik. Meie ülesanne on teha teadlik otsus enda jaoks ja lubada ka teistel liikuda omas tempos.
Kuu teises pooles võivad mõned ametlikud asjad, dokumendid või bürokraatlikud protsessid liikuda aeglasemalt. Seetõttu on parem olulised paberid, lepingud või formaalsused võimalusel ette planeerida ning mitte jätta kõike viimasele hetkele. Ka suuremate ostude ja oluliste rahaliste otsustega tasub kuu esimeses pooles olla ettevaatlikum. Pärast 25. juulit muutub üldine liikumine vabamaks ja selgemaks.
Juuli lõpp toob esile teema “mina ja teised”. Ühelt poolt võib tekkida soov ennast tugevamalt näidata, oma arvamust kaitsta ja oma kohta võtta. Teiselt poolt näitab see aeg väga selgelt, et tõelised tulemused sünnivad koostöös, mitte surve või vastandumise kaudu. Kui tegutseda võrdsuse, austuse ja ühise eesmärgi nimel, võib saavutada väga häid tulemusi. Kokkuvõttes on juuli 2026 aktiivne, avardav ja sisemiselt oluline kuu. See annab võimaluse korrastada vanu teemasid, teha teadlikke valikuid ja liikuda edasi uude etappi. Peamine sõnum on: ära oota, et elu sinu eest otsustaks. Tee oma valik, vali oma suund ja astu sinna rahulikult, aga kindlalt.
Alexis Varnum
Mis teeb inimesest vaimuliku?
Kas amet?
Kas riietus?
Kas pühitsemine?
Kas tiitel?
Või on vaimulikkus midagi, mis sünnib inimese sees?
Selle küsimuseni jõudsin töötades läbi paalikeelset Dhammapadat. Täpsemalt, olen jõudnud paali keelse Dhammapada teksti lõppu.
Alustame siis Dhammapada lühikese tutvustamisega. Dhammapada ei ole budistlik “piibel”. Ta on kogumik Buddha õpetussõnu ja elamise põhimõtteid, mis pandi kirja sajandeid pärast Buddha elu. Mind ei paelunud seal niivõrd religioon, kuivõrd inimese kirjeldus. Mis teeb inimesest küpse inimese?
Budism pole usund kui selline vaid elamise printsiip. Võta asju nagu need on ja millal nad on. Ära muuda neid suuremaks kui nad on. Sest Buddha ise ei kirjutanud ridagi. Esimesed kirjutised on väidetavalt tehtud alles 400 aastat peale Buddha surma. Kes oli Buddha ja millisesse klikki ta kuulus, on räägitud palju legendides ja leida ka interneti avaruses. Meile on täna huvitavam hoopis need elufilosoofiad, mida ta oma järgijatele maha jättis, et see on veel praegugi väga aktuaalne.
Dhammapada on 423 salmist koosnev elufilosoofia, mis on jagatud 26 peatükiks või osaks. Sõna vagga mis on igas pealkirjas tähistab paali keelses versioonis osa, isegi mitte peatükki vaid kogumit, sarnaseid mõtteid. Kui nüüd need kogumid mõttega läbi “närida” Siis viimaste ridadeni jõudmisel tekib omamoodi taipamine päriselt inimelu väärtusest.
Pali keele fenomen seisneb ka selles, et seal on ühel sõnal väga palju tähendusi. Paar näidet
DAṆḌAVAGGA – Kogumi pealkiri, siis siin näete juba sedasama sõnaosa vagga. Sõna esimene pool daṇḍa saab tõlkida kui kepp vits, karistus, vägivald, sund. Alles tervet peatükki lugedes mõistad, et jutt ei ole vägivallast. Jutt on inimese tegude tagajärgedest. Inimese käitumismustrite tulemused, mis “annab põlvega viiendasse punkti” sest kunagine tegu on ringiga tagasi jõudnud. Nagu Bumerang või nan-tšuki, hoiad ühte otsa, kuid kui ei tea mida teed, saad selle sama asjaga ise pihta.
Veel üks väga tugevalt minu enda isikliku teekonna peegel on peatükk XII ATTAVAGGA – Ise.
attā hi attano nātho ko hi nātho paro siyā. -> “Ise on inimene iseenda tugi. Kes muu võiks olla tema tugi?” Ja see ei tähenda, et me ei vaja kedagi teist oma ellu, see ütleb pigem, et mitte keegi ei saa sinu eest sinu elu ära elada. Seega – Terapeudid, spetsialistid, lähedased, isegi poliitikud – ei saa elada meie elu. Meil tuleb olukordadest õppida välja tulema ja võtta neist parim. Nagu minu “kasuema” andis mulle eluteele moto “Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab”. Selles kogumis on palju häid mõtteid. Kuid lõpetan selle kogumi sõnadega “Lollused tulevad meil niigi hästi välja, kuid tarkuseks tuleb vaeva näha”. See ei kutsu inimest üksindusse. See kutsub inimest vastutusse. Vastutusse omaenese mõtete, sõnade ja tegude eest.
Uhh Selles tekstis on nii palju häid kohti, kuid pidin ju võtma ette teema “Vaimulik – tiitel või sisemine seadmus.”
Nii kristluses, kui ka paljudes teistes usundites on vaimulik keegi kes teenid pühadust. Kuid olles läbi töötanud Dhammapada ladinatranskriptsiooni, kus vahest jõudis sõnade tähendus kehasse enne kui aju seda ümber suutis tõlkida, siis tekkis selle kujundi osas väga tugev kahtlus. Eriti, kui kõrged vaimulikud käituvad vastupidiselt oma sõnadele ja on SAANUD nii oma positsiooni kui ka tiitli. Olgu siis nn klanni või kuuluvuse järgi kuskile fraktsiooni – olgu usulisse, hariduslikku või poliitilisse.
Dhammapada peatükk Vaimulik Brāhmaṇa räägib meile sellest, mis tegelikult on muutunud inimese sees. Hea mõte selle kokku võtmiseks on:
“Inimene, kes elab inimese kogemust, kuid on ületanud inimeseks olemise võrgud ja lõksud ja meeleplekid.”
See on minu meelest väga lähedal sellele, mida Buddha selles peatükis teeb. Sest kui lugeda neid salme järjest, siis märkame midagi huvitavat. Ta ei kirjelda kordagi: riideid, rituaale, ohverdamisi, päritolu, suguvõsa. Ta kirjeldab ainult seisundit. Näiteks:
virajam – plekkideta, kireta.
anāsavaṃ – vaba meelemürkidest.
visaṃyuttaṃ – lahti seotud.
akataññū – tundnud tingimatut, mittetekkinut (akata).
katakiccaṃ – see, kelle ülesanne on täidetud.
Ükski neist sõnadest ei kirjelda ametit. Kõik nad kirjeldavad seisundit. See kirjeldab teadvuse kvaliteeti.
Ja siis jõuabki ta salmini 388. Kus ütleb sisuliselt:
Teda ei nimetata braahmaniks sellepärast, et ta sündis braahmanina. Vaid: “Ta on braahman, sest temas pole enam seda, mis inimest seob.” See on päris radikaalne mõte tolle aja India jaoks.
ja võib mõelda, et see ei ole minu kirjutatud, sest see Elle erineb aastate tagusest, kuid siin on erinev vaid sõnakasutus. Me õpime iga hetk midagi, meie areng käib märkamatult, kui me ise sellel lubame toimuda.
Siit tekkis minus küsimus. Kui vaimulikkus on sisemine kvaliteet, siis kas teda üldse saab kellelegi anda?
Kas teda saab ordineerida?
Kas teda saab valida?
Või saab inimene üksnes kasvada selliseks, et tema elu hakkab peegeldama seda, mida sõna “vaimulik” tegelikult tähendab?
Mida rohkem ma Dhammapadat lugesin, seda vähem hakkasin mõtlema budismist kui usundist. Ja seda rohkem hakkasin mõtlema inimese sisemisest kvaliteedist. Võib-olla ei olegi vaimulik eelkõige see, kellele on antud tiitel.
Võib-olla on vaimulik inimene, kelle elu peegeldab seda, mida ta õpetab. Sellisel juhul ei ole vaimulikkus amet.
See on seisund.
Üksik Hunt
Facebook



















