Esmaspäeval, 17. augustil kell 12:52 (mõju ca 13-21. august) satume Vähis liikuva Marsi ja Jääras oleva retrograadse Neptuuni kvadraadi mõjusfääri.
Selle aspektiga seondub sihitu emotsionaalne tegutsemine, tahtejõu puudus, väsimus, ebakindlus ja kaitsepositsioon. Vähi Marss tahab kaitsta kodu, lähedasi ja pakkuda turvatunnet; retro Neptuun muudab aga selle energia uduseks ja ebamääraseks, idealistlikuks või soovmõtlemisest kantuks.
Võimalik passiiv-agressiivsus, solvumisest tingitud tegutsemine, segased motiivid, varjatud viha, süütunne, päästja-ohvri dünaamika. Raske võib olla aru saada, kas tegutsetakse päris sisetunde, hirmu, fantaasia või vana hingehaava ajel.
Koduste, perekondlike, rahvuslike või turvalisusega seotud teemade ümber võib tekkida ebamäärane ja arusaamatu pinge. Paljud võivad tunda, et peavad kedagi kaitsma, aga tegelik olukord ei pruugi olla selge. Oht võidelda kujuteldava vaenlase või väljamõeldud probleemiga või siis ohverdada end millegi nimel, mis võib olla vaid illusioon.
Samuti esineb kalduvus reaalsusest põgenemiseks läbi alkoholi või muude mõnuainete.
Halb aeg solvumisest kantud tegudeks, emotsionaalseks manipuleerimiseks, salajasteks manöövriteks ja ebamääraste lubaduste uskumiseks. Hea aeg puhata, kuulata keha, jälgida unenägusid, tegeleda loovuse, müstika ja oma alateadlike hirmude teadvustamisega.
Õppetund: mitte iga hirm ei vaja kaitsemüüri ja mitte iga sisemine „sähvatus” ei ole tingimata kõrgem jumalik juhatus. Mõnikord on kõige targem enne tegevusse astumist oodata udu hajumist ja olukordade selginemist.
*Peamised mõjud
• Energiataseme langus ja motivatsioonikriis: Marsi emotsionaalne tegutsemistung ja kaitseinstinkt (Vähk) satuvad Neptuuni lahustava ja illusoorse mõju alla. Tunneme seletamatut väsimust, tahtejõu hajumist ning suutmatust selgelt otsustada, millises suunas oma energiat suunata.
• Passiiv-agressiivsus ja pettumused tegutsemisel: Kuna otsene enesekehtestamine on pärsitud, kipuvad allasurutud emotsioonid ja solvumised väljenduma kaudsete rünnakute, manipuleerimise või ohvrirolli kaudu.
Millest peaksime hoiduma?
• Fantoomide vastu võitlemisest ja kaudsest sabotaažist: Hoidugem ebamääraste emotsioonide ajel rünnakule asumast või kaitsesse tõmbumast – eriti kui olukorra tegelikud motiivid ja faktid on segased. Samuti ärgem laskugem passiiv-agressiivsesse vaikimisse.
• Füüsilisest ülepingutusest ja põgenemismehhanismidest: Vältigem liigset füüsilist pingutust ja kiusatust leevendada sisemist segadust alkoholi või muude meelemürkidega – selle aspektiga on meie vastupanuvõime ja kehalised reaktsioonid tugevalt nõrgestatud. Oleme tundlikumad nii alkoholi kui ka toksiliste ja keemiliste ainete suhtes.
Mida ette võtta?
• Puhkuse ja taastumimise teadlik lubamine: Andkem kehale aega taastumiseks ja uue energia laadimiseks. See on seis, mis nõuab pigem tagasitõmbumist ja passiivset vaatlust kui uute lahingute alustamist.
• Energia suunamine pehmetesse praktikatesse: Suunakem see ülitundlik emotsionaalne laeng loovtöösse, muusikasse, psühhoteraapiasse või näiteks kasvõi veeprotseduuridesse.
Peeter Tammela

Krister Kivi: PAUS: Ma pole sel aastal suurt midagi Facebooki kirjutanud. Võib-olla mõned lühikesed kommentaarid, kuid ei ühtki sissekannet. Siis aasta algusest tänaseni, peaaegu üheksa kuud. Mõnes mõttes pikk aeg, mille jooksul jõuaks tekkida inimene. Kuid kui ta sünniks, siis mida tal öelda oleks? Ainult karjuda.
Tegin pausi, sest eelmise aasta lõpus ei saanud ma enam aru, mida ma jagan ja miks. Killukesi oma elust, koomilisi ja vahel traagilisi? Mõned postitused said laike rohkem ja mõned vähem. Ja see tunne, et polegi üksi — et keegi märkab — tekitas hetkeks muidugi mingit laadi hea meeleolu, virgatsained kihutasid ajus mõnusasti ühest tünnikesest teise. Teisalt selline akende ja usteta sauna kütmine, õhinapõhine sisu tootmine reklaamiklippide vahele, dopamiiniga tasustatud töö. Ja kolmandaks oli endalegi selge, et mingites ühiskondlikes küsimustes olen ma peavoolust kuidagi eraldunud, et mul on rohkem küsimusi kui vastuseid. Ja milleks taguda prõmmida trummi, kui selle rütm teistel sammu või plaanid segi ajab? “Veel viimast korda: lõpeta trummitagumine!” ütleb lipnik Brechti tuntud näidendis.
Mõnes mõttes on see peaaegu üheksa kuud postitamisvaikust olnud produktiivne. Peaaegu valmis on saanud üks raamat, veidi vähem valmis ka üks teine. See, mis neist edasi saab, ei ole hetkel isegi nii oluline. Kuid postitamisvaikus on tegelikult osutunud ka vaikuseks mingis muus mõttes. Päris suureks ja kurdistavaks vaikuseks. Kui mõtlen, kui palju on neid inimesi, kellega ma mittetöistel põhjustel tolle aasta jooksul näost näkku suhelnud olen, siis kahe käe sõrmedel loeks ehk üles, sõrmedel ja varvastel aga kohe kindlasti. Seegi muidugi kingitus, et neid niigi palju jäänud on. Samas selge, et ega seda elu, mis viimase kümne või enama aasta jooksul veebi kolis, ei meelita enam lihtsalt tagasi vanadesse vormidesse. Maailm on muutunud, ma ise olen muutunud, teised on muutunud, lapsepõlve muretutest mängudest on jäänud peamiselt kaja. Ja nüüd ma olen siis igatahes tagasi, vähemasti mõneks ajaks. Lonkisin okkalisest akaatsiapõõsast nonchalantsel kõnnakul tagasi jõe äärde nagu vana hatune kits.

Nägin und maast mis kusagil kaugel
Nägin öösel kummalist und. Oli aasta 2050 ja Euroopa Liidus jõutud täieliku süsinikuneutraalsuseni. Selleks rakendatud meetmed töötasid niivõrd tõhusalt, et süsinikdioksiid muutus tõeliseks luksuskaubaks, mida sai pooleliitristes purkides osta vaid parimatest poekettidest ning sedagi üksnes kaks ühikut näo peale. Maailm oli roheline, õnnelik ja tulevikku vaatav, sest elu juhtis ülitark Tehisaru, ehk Eksimatu AI, nagu teda hellitavalt kutsuti.
Et Tehisaru võiks maailma rahvastele õnne tuua ja meie elu uueks luua, oli püstitatud tohutul arvul megasuuri andmekeskusi, mis tarbisid ära valdava osa elektrist ja puhtast veest. Aga sellest polnud lugu, sest uhuud ja lamemaalased, kes tollele kitsaskohale vastutustundetult tähelepanu juhtisid, saadeti riigi kulul pimedasse kohta, kust ei saanud enam vaenuliku tegevusega inimkonna AI-list arengut pärssida.
Eestist oli saanud tõeline maailma AI keskus, kuhu voolavad investeeringud muutsid rikkad rikkamaks ja vaesed… aga see oli nende endi viga, sest kes käsib olla nii loll, et ei oska riiklikest investeeringutest ja Euroliidu abirahadest üht-teist enda kukrusse poetada. Igatahes oli meil kõik hästi ning kogu maa, nii põllud, raielankideks muutunud metsad, kui ka linnapargid ja isegi keskväljakud, täis uljalt elektrit vihtuvaid tuugeneid ja päikesest energiat küpsetavaid paneele. Asi toimis ja AI õitses. Enam ei pidanud lapsed käima koolis, kinni pandi ka ülikoolid, sest piisas väikesest kõlarist kõrvas, mille kaudu jõudsid igaüheni AI poolt edastatud maailma tarkused ning käitumisjuhised. Tööl polnud vaja käia, kuna AI manageeritud robotid tegid kõik keerulisemad toimingud ideoloogiliste eesmärkide seadmisest ja reklaamistrateegiate koostamisest, autode tootmise ning kingadele pooltaldade allalöömiseni. Ainult lihtsamad tööd jäid veel inimese teha, nagu näiteks soo jätkamine ja lampkastide tühjendamine.
Aga siis juhtus õnnetus, Ühes vaenulikus riigis tuli võimule keegi Tšapajevi nimeline ratsasportlane, kelle tallipoiss Petka oli va neetud netikurjam. Too sama Petka, ise kirjaoskamatu, häkkis sisse ülemaailmsesse AI keskusesse ja keeras seal paari hoolimatu klahvivajutusega kogu värgi pea peale. Seni hellalt inimkonda teeninud AI tehisnärvivõrk kammis segi ja hakkas sõna otseses mõttes jama kokku keerama.
Riigid jäid valitsusteta, sest AI lukustas peaministrid ja nutikamad kabineti liikmed isejuhtivatesse autodesse ja sokutas kusagile pärapõrgusse, lülitades reeturlikult välja nende mobiiltelefonid ja katkestades valitsusside. Ameerika presidendi pistis AI NASA raketti ja saatis silmagi pilgutamata kuu peale. Nii jäi maailm ilma juhtivatest poliitikutest ja osutus kaitsetuks otsekui vanemateta laps. Seejärel nullis neetud vaenlaseks kehastunud AI riikide valuutareservid, pidas seejärel vähe aru ja tegi tühjaks ka inimeste isiklikud kontod. Lõpuks alustas metsistunud AI rünnakut kogu äpuliku inimeksistentsi vastu, tõstes õhku sajad tuhanded verejanulised droonid, et vabastada ruum eesrindlikule kübergeniaalsele idumasinlikkusele.
Nähtavasti oleks inimkonnal läinud haprasti, kui mitte samal ajal poleks Hüüru kerkinud universumiüleses AI keskuses teinud hommikust kontori värskendust koristajatädi Maali. Too tubli naine oli toonud kodust tööle kaasa igivana tolmuimejaköndi, sest eelmisel päeval oli andmekeskuse viimase tehnika sõna järgi asjatav robottolmuimeja otsad andnud. Kui nüüd Maali oma vana iidamast-aadamast tolmukasti elektrivõrku ühendas, käis vali sirakas ning pistikupesast lõi välja selline sädemepilv, et silme ees kirju. Ainsa hetkega levis tuli mööda juhtmeid üle kogu andmekeskuse. Maali jõudis vaevu majast välja tormata, kui kõlas plahvatus, mille kaja kostis kilomeetrite kaugusele, ning andmekeskus lendas pilbasteks. Vallandus ahelreaktsioon, mille tulemusel hävisid andmekeskused kõigil kontinentidel ja ühtäkki jäi inimkond ilma AI-ta. Aga selle eest ei jõudnud pilvi pillutavad droonipilved sihtmärkideni ega startinud viimsepäevapommitajad, mis pidid AI käsul heitma rahumeelsetele linnadele surmava pommilaadungi. Pangakontodel valitses küll tühjus, kuid hing jäi sisse.
Alguses tundus elu ilma AI-ta kuidagi tühi ja morn, aga ajapikku hakkasid inimesed taipama, et ka tehisjubinateta maailmas, kus otsustad ise, mis ja kuidas, on omad võlud. Leiti taas üles raamatud, hakati õppima ja küsimustele ise vastuseid otsima. Heliloojad alustasid laulude loomist, mida seni kribasid AI hingetud algoritmid ning kirjanikud kirjutama teoseid, mida kippusid asendama AI koostatud algelised tekstid. Maailm puhkes otsekui õide.
Siinkohal mu unenägu katkes, sest helises telefon ja kui toru võtsin, kostis teiseltpoolt sulnis naisehääl: „Kuule meherajakas, va misogüünist tolgus! Kui kellelgi hingad, mida unes nägid, saadame su AI-liselt hullarisse.“ „Ke.. kes rää.. räägib?“ nõudsin ehmatusest kokutades. „Kes räägib, kes räägib? AI, totu! Ja ära püüagi mind maha teha, sest mina olen maailma au, uhkus ja südametunnistus, igavesest ajast igavesti, proosit!“ Sellega kõne lõppes.
Vsevolod Jürgenson

Kas edastasite selle e-kirja? Liituge siin, et saada lisateavet

Vaata kohe

Stressi, toimetuleku ja tervisliku emotsioonide reguleerimise teadus
Kliinilise psühholoogi dr Lisa Damouri juhend tervisliku suhte loomiseks oma emotsioonidega.
SUUR MÕTE

8. AUGUST

LOE RAKENDUSES

Stressi puhul on probleemiks bränding. Kliiniline psühholoog dr Lisa Damour väidab, et enamikul meist on ebamugavustundega täiesti vale suhe, käsitledes stressi kui talitlushäiret, selle asemel et käsitleda seda sellena, mis see tegelikult on: signaalina, et me kasvame.
Meie intervjuus selgitab Damour, miks püsiva rahuliku seisundi tagaajamine annab tagasilöögi, miks emotsiooni nimetamine seda mõõdetavalt kahandab ja miks „halb enesetunne“ võib mõnikord olla vaimse tervise selgeim märk, mitte selle puudumine.
Esineja kohta: Dr Lisa Damour on kliiniline psühholoog ja kolme New York Timesi bestselleri, sh „Untangled“ ja „The Emotional Lives of Teenagers“ , autor . Ta juhib taskuhäälingut „ Ask Lisa“ , teeb koostööd UNICEF-iga ja on Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni poolt tunnustatud mõtteliidri rollis. Dr Damour esineb üle maailma laste ja noorukite arengu, perekonna vaimse tervise ja täiskasvanute heaolu teemadel ning oli Pixari konsultant filmi „ Inside Out 2“ juures . Ta lõpetas Yale’i ülikooli kiitusega ja töötas Yale’i lasteuuringute keskuses enne Michigani ülikoolis kliinilise psühholoogia doktorikraadi omandamist.
________________________________________

________________________________________
Ajatemplid
00:00:35 1. peatükk: Kuidas stressiga toime tulla
00:05:54 Treeni stressi nagu lihast
00:11:42 Taastu nii, nagu sa seda mõtled
00:22:13 2. peatükk: Parema suhte loomine oma emotsioonidega
00:29:39 Väljenda seda või taltsuta seda
00:37:25 Empaatia pole tasuta
00:40:00 3. peatükk: Teismeliste psühholoogia
00:44:41 Raskustes JA õitsengul
00:54:08 Kuulake lihtsalt
00:59:18 Seitse üleminekut, mis teevad lastest täiskasvanute
________________________________________
Eelistad meie intervjuusid Spotifys kuulata? Vaata meie episoode siit:

Emotsionaalselt küpseks täiskasvanuks saamise plaan 68 minutiga
Suur mõte
Episood
________________________________________
Transkript
Allpool on selle videointervjuu esimese viie minuti transkriptsioon. See on tõeline sõna-sõnalt tehtud transkriptsioon, mis jäädvustab vestluse täpselt nii, nagu see toimus. Kui soovite video vaatamise ajal kogu transkripti lugeda, klõpsake siin .
________________________________________
Mina olen dr Lisa Damour. Olen kliiniline psühholoog. Olen autor ja taskuhäälingu „Küsi Lisalt: teismeliste ja noorte kasvatamise psühholoogia“ kaasvõõrustaja . Täna räägime saates „Big Think“ paarist erinevast asjast.
Esmalt räägime sellest, miks stress on tegelikult hea asi. Seejärel räägime sellest, miks ebamugavaid emotsioone ei tohiks ära ajada. Ja siis räägime sellest, mida tähendab olla kasvav inimene. See eriti elav eluperiood, mis on noorukiiga, mida tähendab selle omamine, mida tähendab selle olemine.
1. peatükk: Kuidas stressiga toime tulla
Seega on stress tänapäeval oluline teema ja see on mõistetav. Meie kui kultuur, kui põlvkond, tegeleme üsna stressirohkete asjadega. Digitehnoloogia on tunginud meie elu igasse aspekti. See tähendab, et puutume pidevalt kokku uue infovooga, mis võib olla üsna häiriv. Ja me elame ka ajal, mil räägime sellest, mida ma nimetan optimeerimiseks. Seda iga minuti tunnet tuleks parimal võimalikul viisil ära kasutada, et meist saaksid parimad võimalikud inimesed. See on üsna stressirohke.
Seega peaksime stressist mõtlema nagu meie isiklikust ergutusmeeskonnast, eks? Stress ilmneb siis, kui seisame silmitsi väljakutse või millegi uue või teistsugusega. Ja stress on meie isiklik ergutusmeeskond, mis ilmub kohale, et meid ette valmistada, meie energiat koondada, meie tähelepanu suunata. Stress on põhimõtteliselt kasulik. See võimaldab meil väljakutsetega toime tulla.
Seega on üks probleemidest, mis meil praegu on, see, et stressile on antud halb nimi. Inimesed arvavad, et inimene ei peaks stressi kogema. Et kuskil on see zen-seisund, kuhu ta peaks jõudma ja seal elama. Nii see ei käi. Stress on osa elust. Stress tekib alati, kui toimuvad muutused. Selle arusaamatuse, selle idee tõttu, et stress on kuidagi halb, reageerivad inimesed stressile ebasoodsalt. Nad satuvad stressi pärast stressi. Kohale ilmuvad ergutusmeeskonna liikmed ja mõtlevad: “Miks see ergutusmeeskond siin on?” See ei ole abistav viis stressist mõelda. Ja kui me stressi pärast stressi tunneme, siis me pigem väldime stressi. Meil on suurem tõenäosus tunda end ebamugavalt, liigselt ebamugavalt stressi ees. Me ei rakenda seda tingimata selleks, et aidata meil oma eluga toime tulla ja seda hallata nii, nagu me tahame.
Me peame olema väga ettevaatlikud selle ideega, selle vale ideega, et stress on kuidagi halb. Sest kui me selle ideega kaasa läheme, siis liigume mõtlemisse, kuidas ma saan oma elus stressi vähendada või kõrvaldada? Ainus viis stressi vähendamiseks või kõrvaldamiseks on oma elu tohutult kitsendada. Lõpetada uute kogemuste omandamine, lõpetada raskete asjade tegemine. Keegi ei taha seda. Me ei kasva. Elu on ebahuvitav. Me peame leppima sellega, et mõistlik stressitase on tegelikult osa elust. Et iga kord, kui me läbime muutusi, kogeme stressi. Ja stress pole mitte ainult halb, vaid see on tegelikult märk sellest, et me kasvame. Ja kui me suudame seda sellisena omaks võtta, on sellest nii palju võita. Seega on stress hea ja annab mõistlikes piirides kasvu ning see on täiesti ootuspärane ja me peaksime seda oma ellu tervitama kui märki, et teeme uusi ja huvitavaid asju.
Aga me ei saa kogu aeg stressis olla. Seega, kui me pöördume tagasi idee juurde, et stress on nagu mingi ergutusmeeskond, siis me ei taha, et see ergutusmeeskond kogu aeg meie ümber oleks. See muutub kurnavaks. See muutub tüütuks. See hakkab meid tõesti kurnama. Seega, kui oleme kogu aeg stressis, muutume kannatamatuks. Me muutume hapraks. Me väsime. Ja siis muidugi, kui oleme kogu aeg stressis, siis me ei maga isegi eriti hästi. Seega oleme päeva stressist väsinud. Ja siis kipume öösiti halvasti magama, mis ainult süvendab probleemi. Seega, kuigi me tahame stressi aktsepteerida ja tervitada kui elu normaalset osa, tahame ka veenduda, et see toimub piirides ja et meil on võimalus puhata ja taastuda.
Seega, kui psühholoogid muretsema hakkavad, siis inimesed seisavad silmitsi kroonilise stressiga, mis on stress ilma taastumisvõimaluseta. Nad on kogu aeg stressis. See ülepaisutatud seltskond ei kao kuhugi. Kroonilise stressi tingimustes hakkame nägema nii aju kui ka keha tõelist kulumist. Meie aju muutub ülitundlikuks ja reageerib üle isegi väikestele keskkonnamuutustele. Meie keha võitleb pideva kortisooli ja teiste stressihormoonide vooluga, mis tõstavad meie vererõhku, mis võib häirida und ja hakata lagundama meie keha olulisi funktsioone. Seega, kuigi stress on hea selles mõttes, et see aitab meil vajadusel olukorraga toime tulla, ei taha me kogeda stressi ja kõiki sellega kaasnevaid hormoone ning kehalisi muutusi, aga me ei taha, et see juhtuks kogu aeg.
Äärmuslikul juhul muutub stress traumaks. Trauma on sõna, mida inimesed palju kasutavad ja erineval viisil. Psühholoogid mõtlevad traumast nii, et see on iga kogemus, mis ületab teie võime sellega toime tulla. Seega, see, mis on traumaatiline teie jaoks, ei pruugi seda olla minu jaoks. See sõltub kontekstist, kogemusest, meie eluloost. Kuid trauma on midagi, mida me tahame kindlasti iga hinna eest vältida. Psühholoogiliselt või füsioloogiliselt ülekoormatud olemisest pole mingit kasu. Ja üks asi, mida me uuringutest teame, on see, et kui inimesed on traumeeritud, eriti kui nad on korduvalt traumeeritud, siis see ümberprogrammeerib närvisüsteemi. Nad on kogu aeg erksad. Uks sulgub valjult ja nad reageerivad nagu oleks tegu püssilasuga. Seega on trauma närvisüsteemile tohutult raske. See on raske inimesele, kellel on selline närvisüsteem, ja see võib olla raske ka traumeeritud inimese ümber olevatele inimestele. Õnneks oleme me suurepärased trauma ravimisel, kui reaktsioon kestab aja jooksul. Kuid traumat tuleb iga hinna eest vältida.
Video transkriptsiooni lugemise jätkamiseks klõpsake siin.
________________________________________
Seotud video

Vaata üles: kadunud tajukunst ja kuidas oma visuaalset intelligentsust lihvida
Taju on oskus, mille täiustamine nõuab pühendunud pingutust ja harjutamist. Herman nimetab seda „visuaalseks intelligentsuseks“ – võimeks hinnata, analüüsida, väljendada ja kohaneda visuaalse teabega oma keskkonnas. Selles Big Thinki arhiivi lemmikloos selgitab kunstiajaloolane Amy Herman, kuidas visuaalne intelligentsus aitab teil paremini mõista oma olukorda nii tööl kui ka elus.
Vaata kohe

HikingEstonia tänab kõiki selle suve hooaja matkadel osalejaid ning kuna paljud teevad juba 2027 aasta plaane siis jagame meie rattaretkede ja jalgsimatkade kalendrit järgmiseks aastaks
23 mai – Aegna saare avastusretk 10km jalgsi
30 mai – Pakri saarte avastusretk 10 või 19km jalgsi
6 juuni – Osmussaare avastusretk 12km jalgsi
12-13 juuni – Võrtsjärve rattaretk 100km
19-20 juuni – Kihnu rattaretk
22-24 juuni – Ruhnu avastusretk 30km jalgsi
26-27 juuni – Vormsi rattaretk 80km
3-4 juuli – Muhu rattaretk 100km
8-11 juuli – Hiiumaa rattaretk 200km
13-18 juuli – Saaremaa rattaretk 300km
25 juuli – Prangli saare avastusretk 11km jalgsi
31juuli – 1august Piirissaare avastusretk 15km jalgsi
7-8 august – Vilsandi saarte avastusretk 20km jalgsi
14-15 august – Abruka ja Vahase saare avastusretk 15km jalgsi
29-30 august – Muinastulede öö Osmussaarel 12km jalgsi

Hannes Võrno: Vanglapealinn Tartu tulevik on rajatud hüpoteesile, et Rootsis jääb igavesti kestma tänane võim. Lootus, et sealsetel valimistel ei võidaks partei, kes ütleb lahti Eestile laenatud vangidest ning keeldub maksmast ainsatki ööri enda sotside imporditud murjanite ja metsaliste hinges hoidmiseks.
Nii nagu “eurorahadega” Feil Baltic pidi viima lõunaks Berliini, õhtul ooperisse ja ööseks koju oma voodisse, tõmmati värviline rootsi kilekott pähe ka importvangidega.
Rootsi maksab (seni kuni ühepoolselt loobub) küll pättide pudru eest, aga Eesti rahvas maksab kinni kõik juba kulutatud ja veel kuluvad kümned miljonid, mida õukond vajab oma toiduahela tööshoidmiseks. On ju selge, et me ei pääse organisatsioonidest, ühingutest ja seltsidest, kelle järgmiseks vapiloomaks saab võõrvangide rehabilitatsioon jms. Nõunikud, nõustajad, psühholoogid,abilised ja muu liberaalsetest noortest ametnikkond, kellele neid importretse vaja oligi. Euroopalike väärtusi tundvad värsked eksperdid ju teavad, kuidas headuse ja hoolivusega ümberkasvatust korraldada. Selle raha rutjume välja varamaksu, viiekordse veehinna ja tulevikufondide rahastamisega. AI serverid joovad rahvast rohkem, aga toovad ka rohkem tagasi. Järgmine importidee, millel liugu lasta juba koputab ning järgmine parteidistsipliinile kuulekas minister õpib jutupunkte, mida õukonnameedias rahvale ette laulda.
Seewaldi “Kes aias” kus ringi keskele lükatud minister peab mängus edasipüsimiseks rahvale ükskõik mis sitta suust välja ajama, käib täistuuridel.

Austatud ja armastatud President!
1) Pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud 2) Sinu kiri oma Presidendile
Pätsu ajal oli nii… Lennart tegi ja ütles voh nõnda stiilselt… Alar esines naa…
Oleme siin Maarja maal üks teisele nii heas kui halvas eriliselt lähedal ja ülimas ühenduses mis on meie vägeva mikro rahva privileeg ja häda ka. Kes iganes Sa tulevane President oled teame ja tunneme Sind igal juhul.
On lugude jutustamise ajad juhatus ja õpetus jõuab läbi 21 sajandi info uputuse kohale eluliste lugudena.
Meie Lennarti lugu mu jaoks on Tartu Kirjanike maja trepil istumine President tuli kirjanike hulka tähistama Vanemuise tänava hoone tagasi saamist kgb haardest. Saatis ihu kaitsjad tuppa ning me tegime tema punase Marlboro pakist kahekesi mitu rahu piipu jutti. Juttudega.
Toomas Hendrik Ilves andis mulle Vahur Kraftiga tehtud tele saates intervjuu ning oli oma elegantses suurelisuses muide palju sümpaatsem-humoorikam-lahedam kui oletasime.
Vana hea Arnoldiga Asser Murutari ja Ülo Vooglaiu võitlus kaaslasega kohtusime korduvalt Eesti Klubis kus ta muide ei olnud avalikkusele tuntud mitte-millestki-muna-mullitamise maa ilma meistri kauge sugulanegi. Asjalik.
Mullu kodaniku päeval andis Alar meie kolledžis aula tunni mille alates läks küsitlejaga sinale üle hingelt looma arstid mõistavad teine teist. Ehkki soe ja helge isa kuju võinuks ametis jätkata on tore et temaga saab nüüd taas sõbrana suhelda ning tegelikult vajab meie pära põhjani pekkis riik väga palju karmima käega riigi pead. Palume novembris aula tundi andma. Küsimused on olemas.
Kui lady Voltenbergi hakati meie ühises kodu linnas linna pea kohalt lahti kangutama lootsin väga et Kristel kandideerib Presidendiks. See oleks võimas tõestus pärl sigade ees eriti välja essutud pärl on ikka pärl. Ühtlasi tuli sõber Ivari koos oma kuningannaga ühel talvel meie juurde oma jõulu kuuske põletama. Alati taas tere tulnud!
Kuna meil on era kondade aeg kriitiliselt läbi ning Eesti riigis algab inimeste kui rahva juhtide aeg jätkem igasugune sotside jutt heaga kõrvale minul on Marina näoga Brüssel ning olles tema esinemisi korduvalt õppe materjalina kasutanud aiman et ka Presidendina oleks ta piiritult lihtne-ehtne-selge isiksus. Koera inimene ka veel.
Prohvet Igor Mangi koer Sulfa kallistas Katharinenthalis Riina Solmanit kuni vestlesime 12 ingli raamatu jaoks sündis pea tükk Või lill läbi asfaldi.
Kui Sina minu President saad olema pere konnast Helme palun ole Monika! Ei ole vaja korrata Evita tragöödiat. Ja kui juhtub et kirjutan praegu Indreku nimelisele Presidendile on ta ilm tingimata Neivelt las Laul tegeleb edasi Estonia klaverite ja pianinodega.
Minu President on Hannes.
Astok või Tamjärv on ägedad vennad küll jaa aga riigi pea tulgu Hansode hõimust!
Seisis kord Londonis lennu jaamas pisike heledat verd plika kõrgele tõstetud sildiga EESTLASED. Nii meie kirjastaja Aloga raamatu messile lendasime kui teised rahvus kaaslased kuuletusid. Hille kogus meid kokku ja viis transfeeri bussi. Temaga kohtusime järgmisel korral Tondi maneežis kus ta oma eesti tõugu hobusega ratsutas. Praegu kasvatab väike vapper naine Istanbulis kaksikuid.
Bussi roolis oli vanim vend Hannes. Viis meid hotellidesse hiljem Portobellole ning tutvustas ka oma arstist kaasat. Nad olid kohtunud Hiinas kuhu Hannes ennast hääletas-töötas-hääletas-töötas sünnist saadik „Ehh, Uhhuduur“!
Õekene Heidi tegi tele saadet mu kunagises talus kus õppisin ära kõigi looma ja linnu liikide pidamise too kord olime mõlemad külmast sinised… Muu hulgas sündis tema enese Pajuvärava talu. Noorimale Hallikile sai Orissaarde viidud poni poiss Napoleon.
Puude kuningas Heikiga oleme langetanud ohtlikke puid loonud vigur saetud puit skulptuure ja võidelnud pühade puude eest. Hõimu ema Liia on hoolitsenud lisaks oma pusakonnale kogu saare vaimse tervise eest ning isa Andres Egipti maal inimesi teeninud.
Hea riigi pea Hannes-Kristel-Indrek-Monika-Riina-Marina-Kristel või Katre temagi tublisti vaba ju! tead kindlasti et Eesti Vaba riigil ei ole sisuliselt kehtivat põhi seadust. Raski kui refi looja aegne on paranduste paranduste kubu mille alusel ei saa õieti mitte midagi muuta.
Ammu on aeg isiksuste valimiseks era konnad on surnud elagu era konnad!
Kindlalt tuleb järgmine parlament valida välis vaatlejate pilgu all ning välistada igasugused e valimised. Meie kolledži IT noored õpivad küber kaitse ühe distsipliinina häkkimist. Seega ei ole mitte keegi ega miski meid veennud et eelmiste valimiste tulemuste tirelid ei olnud võltsitud. Järelikult on meil 4-11% toetuse vahel vetruv valitsus hüvesid oma vahel jagamas Maarja maad laastamas ja sõja äriga meid ohustamas pehmelt öeldes vaieldava õigusega.
Tegemata jäetut ei saa muuta kuna me ei tea taustu lubadusi kinni maksmisi ei Trump-Putin-Zelenskyi trianglis ega kodu külas jääb aru saamatuks miks Karis ei korraldanud enne täht aegseid valimisi ega algatanud põhi seaduse muudatusi pigem uue põhi seaduse loomist miks… Presidendi otse valimised rahva poolt muu hulgas. Tee palun meile ja järgmistele riigi peadele ometi kord see teene!
Inimeste mitte parteide tõusmisel rahva juhtideks sünnib ehk ei ole veel lootusetult hilja? Inimeste Eesti versus ametnike kilpla ise põhjustan probleemid ise lahendan. See juures karjuvalt ebakompetentsete-eluvõõraste lõhkumismeelsete hävitajate-lammutajate armee on meie raha eest looma aedade ja viimsete mohikaanlaste kallal. 70% ametnikerdisi on üle aru ning Riigikogu peaks meil olema 51 inimest. Ühtlasi vaata palun üle nii oma kantselei kui ka ministrite-nõunike-kantslerite-sekretäride-jne kulud kompensad ja kostüümi draamad. See nõuab vaprust Sina lähed selle looga ajalukku.
Las Sinu palk olla 3 keskmist ministritel-riigikogulastel 2 keskmist. Tere tagasi tegelikkusse õhku täis imenud eliit! Sina ei kinnita ministriteks marionett-mistereid, killer-kloune kelle ohtlik möllamine annab päris maalastele iga päev signaali sind ei ole vaja rahvus riiki enam pole lõpp on ligi.
Katastroofilist iivet me võlu väel ei tõsta. Planeeti pidi laiali rahva saame tagasi kui tagame tagasi tulijatele eriti noortele praegu müügis või haamri all olevad kodud. Presidendina tead et meil on 100 tühja küla ja mitu kümmend tuhat talu saatuse hooleks riik peab aitama kodudeks korraldada kv-portaalides otse omanikult ja pankade ava lehtedel nukrutsevad talud.
Korterid sobivad esi algu vast pigem paljaks põlenud lõuna eurooplastele kes põrgust põhjalasse rändavad. Loodus tühja kohta ei salli tulgu siis need ilusad tänulikud prantsuse-itaalia-hispaania-jt hinged pealegi Maarja maad asustama. Sega verelised oleme alati olnud.
Rohkem inimesi tähendab rohkem maksu maksjaid ning koormuse inimlikku jagunemist. Ossa poiss mul on auto maks maksmata! Teeme aitab! Las see päris maalaste suhtes sõge sooritus olla viimast korda. Ja las mina tulen Sinu esimesele aasta päeva vastu võtule esimest korda. Sinu kooli preili.