Lugupeetud siinviibijad, vabariikide presidendid!
Kui Arno isaga koolimajja jõudis
oli süsteem õpetajad juba läbi põletanud
õpetaja peab olema missioonitundeline kõiketegev olend, kes on suuteline elama – ei, mitte õhust ja armastusest –, vaid pidevast kahtluse alla seadmisest ja enesetõestamisest
rõhutatakse vajadust õpilasi suunata ise mõtlema, justkui varem poleks keegi sellega tegelenud
rõhutatakse vajadust arendada õpilaste pädevusi, justkui varem poleks keegi sellega tegelenud
on need, kes teavad, mis on õige, ja ülejäänud on õpetajad
tehakse uus visioon, uus kava, mida väljendatakse sõnadega „me“
me peame tegema, aitama, suunama
ent lõpuks see, kes teeb ja aitab, on õpetaja
ta püüab aidata kõik õpilased paadile, et nad ei upuks
ent kas ta kaardistas vee omadused ja paadi asukoha
kas ta tegi kindlaks, millest on paat tehtud ja kuidas reageerib see vee, tuule ja päikesega
kas ta selgitas välja õpilaste individuaalsed vajadused
kas ta arvestas sellega, et kõik ei tahagi olla paadis
ega vees
kõne pidamine roosiaias
on paljuski nagu ühe kontakttunni andmine
ja minu roll on olla inspireeriv ja motiveeriv kõigi jaoks korraga
vajadusel peaksin lihtsustama või just natuke keerulisemalt rääkima
kindlasti jõudma iga indiviidini
tegema seda särasilmselt ja lootusrikkalt
hoidke siis teiegi särasilmsust
juhend palub ühendada liitsõna kaarega, õpilane ringitab sõnu
nimi Kolumbus kirjutatakse ümber nimena Klombus
Aavik on kolme a-ga
koma rea alguses
õpilane ei tea ka kevadel oma paroole, et arvutisse sisse logida
kas õpetaja motiveeris teda ikka piisavalt? selgitas, et paroolid on õpilasele vajalikud?
demokraatia definitsiooniks kirjutatakse „kurb lugu“
samasuguse definitsiooni võiks anda ka meie haridussüsteemile
praegu loevad õpetajad õigeks ka järgmised vastused:
kirjanik Tammsarapuu ja jõgi Missipissi
põhikooli eksamitöös kirjutab õpilane Triinu ja Taavi asemel Tihemets ja Tiina, siis tuleb see õigeks lugeda, sest vähemalt leidis ta õige koha üles, sai aru, et mõlemad nimed algavad T-tähe pealt – hinnata õpilase kasuks
jah, on ka toredaid hetki, inspireerivaid hetki, ent pinnal püsimiseks sellest ei piisa
ja üleüldse ei tohiks ükski õpetaja märkusi panna, sest kodus tuvastasid vanemad, et nende laps pole võimeline ühegi rikkumisega hakkama saama
palun võtta see märkus maha
tõenäoliselt on samasugune tagasiside ka minu tänasele kõnele
palun võtta see märkus maha
selgub, et haridussüsteemi suurim probleem on õpetaja
palun võtta see õpetaja maha
täna ei ole õpetajate päev
aga mure ei küsi tähtpäeva
selle kõige taustal teadvustan ma ka positiivset:
meil on vaba Eesti riik, elujõuline eesti keel ja eestikeelne haridus, mitmekesine kirjandusmaastik
õpetajad, kes usuvad endiselt, et olukord läheb paremaks, kes panustavad jätkuvalt oma energiat noortesse
ärme jätame neid üksi
aga täna on roosiaia pidu – seega nautigem
Head Eesti vabariigi taasiseseisvumispäeva!
https://www.err.ee/1610115130/aliis-aalmann-slammluuletus-iseseisvuse-taastamise-aastapaevaks
Lugupeetud härra President!
Minu nimi on Nik3310. Olen 16-aastane programmeerija, õpin Kehtnas IT-erialal ja otsustan järgmisel õppeaastal, kas keskendun Raplamaa Rakenduslikus Kolledžis serverite hooldaja või veebi arendaja fookusele, küberturvalisus niikuinii.
Elan Järvakandis ega kavatse vähemalt esialgu Eestist kuhugi edasi minna. Tulin siia Ukrainast nelja aasta eest sõja tõttu. Minu kodu põles rünnakute tõttu ära. Eesti on saanud mu uueks ja ainsaks koduks.
Kirjutan alla koolivenna kirjale: „Minu nimi on Mykhailo. Olen elanud Eestis pagulasena juba neli aastat. Soovin südamest tänada Teie riiki uskumatu toetuse eest. Ukraina ja Eesti on tõeliselt ägedad sõbrad ja kindlad liitlased. Eesti on erakordselt suurepärane, mugav ja rahulik riik, millel on suurepärased tulevikuväljavaated. Usun, et meie partnerlus muutub tulevikus veelgi tugevamaks.“
Ma ei kirjuta praegu selleks, et lihtsalt kurta, vaid et öelda otse: süsteem ei pane tähele neid, kes tahavad nullist tulevikku luua. See kehtib ka noorte eestlaste kohta.
Minu projekt on kohalik raadio NikRadofem. Tahan seda arendada, edastada ja proovida uusi asju. Kuid millega ma kokku puutun?
Väikestes kohtades, nagu Järvakandi, pole füüsiliselt ei infrastruktuuri ega võimalusi. Ei ole õieti kogu Raplamaalgi.
Koos pankade esindustega pandi kinni ka populaarne TRE-raadio. FM-sagedusele pääsemine on noorele entusiastile ette kaotatud missioon, mis põrkub bürokraatia ja eelarve finantsi võimaluste puudumise taha.
President on põhiseaduse ja tuleviku garant. Millist tulevikku me aga ehitame, kui: Linux ja avatud lähtekoodiga tarkvara (open source) lükatakse riigiasutustes ja hariduses endiselt kommertsmonopolide varju?
Andke roheline tuli Linuxile ja vabale tarkvarale, selle asemel et sundida kõiki hiiglaste lõa otsas istuma. On küll väljend, et meedia on kolmas võim, aga hästi juhitud riigis ei tohiks see niimoodi olla.
Noored ettevõtjad on riigi jaoks nähtamatud. Olen 16-aastane. Ma tahan luua, käivitada raadiot, kirjutada ettevõtte jaoks koodi ja tulevikus makse maksta. Kuid bürokraatlik masinavärk on ehitatud nii, nagu poleks alla 18-aastasel inimesel õigust oma algatusele, kui tal pole selja taga rikkaid vanemaid või valmis fondi. Siin riigis on nii vähe inimesi, aga silma paista ja oma andeid varakult näitama ja rakendama saavad hakata vaid need lapsed ja noorukid, kellel on mõjukad sugulased või sentimentaalne protežee – friends, fools and family. Mina olen pagulane.
Seadusi kirjutavad inimesed, kes on tegelikust tehnoloogiast ja elust sellistes piirkondades nagu Järvakandi kaugel. Siin on väga lihtne muutuda nähtamatuks ja selleks jäädagi, kui riigipea ei hakka viimaseid allesolevaid noori avalikkuse ja eneseteostuse poole aitama.
Härra President, kuulake neid, kes on nooremad ja kes on tulnud siia, et seda riiki nullist üles ehitada. Kinnitan, et jään just Eestit looma ega lähe siit šveitsidesse vms.
Me ei vaja halastust ega kingitusi. Me vajame võimalusi: kättesaadavaid ressursse, odavat võrku idufirmadele ja seadusi, mis ei peta ega suru maha ja ei suukorvista algatust enne, kui inimene saab 18-aastaseks.
Jah, ma olen naiivne – aga ma usun paremasse tulevikku. Usu Sina ka!
Lugupidamisega, Mykita Minayev

https://www.ohtuleht.ee/1164225/kiri-minu-presidendile-noor-ukraina-sojapogenik-kuulake-neid-kes-on-tulnud-siia-eesti-on-saanud-mu-uueks-ja-ainsaks-koduks

Kasutaja Fraud Free Estonia MTÜ postitus
________________________________________
Fraud Free Estonia MTÜ
Published byBecky Schmit ·r͏S͏e͏d͏o͏p͏n͏s͏t͏o͏0͏6͏m͏2͏i͏3͏9͏i͏n͏s͏4͏a͏f͏a͏2͏0͏4͏8͏9͏3͏a͏t͏ ͏ ͏m͏3͏t͏1͏4͏h͏8͏g͏i͏7͏5͏t͏6͏7͏6͏c͏g͏7͏0͏u͏c͏4͏i͏9͏h͏f͏ ·

Business · Eminem ·
TEA SEDA…
Pettusekontoreid pannakse järjest kinni: suurejooneline jaht scam’iäri tegijatele kogub hoogu.
Viimasel ajal on järjest rohkem tulnud uudiseid sellest, kuidas eri riikides pannakse kinni niinimetatud scam-office’eid ehk kontoreid, kus inimesed päevast päeva teistele helistavad, kirjutavad ja üritavad neilt raha välja petta.
See ei ole enam mingi paari tüübi tegevus kuskil korteris. Tegemist on päris suure tööstusega, kus on omad kõnekeskused, töötajad, juhid, tehniline pool, rahapesijad, kontod, krüpto ja kogu ülejäänud süsteem.
Ja nüüd tundub, et õiguskaitsjad on seda päriselt suuremalt ette võtnud.
Pettused ei alanud eile.
Paljud seostavad scam-office’eid Ukraina, Venemaa või mõne muu konkreetse piirkonnaga, aga tegelikult on internetipettused palju vanem teema.
Juba 1990ndatel, kui internet tavainimesteni jõudma hakkas, levisid massiliselt igasugused e-kirjad stiilis „sa oled saanud päranduse“, „Aafrika prints tahab sulle raha saata“ või „maksa väike komisjon ja saad suure summa kätte“.
Tol ajal tundusid need skeemid paljudele täiesti uskumatud, aga inimesed jäid ikkagi õnge.
Aastatega läks asi ainult professionaalsemaks.
Tänaseks ei saadeta enam lihtsalt vigases inglise keeles kirju. Inimestele helistatakse, kirjutatakse WhatsAppis ja Telegramis, tehakse võltsitud investeerimisplatvorme, esinetakse pankade ja politseina ning kasutatakse järjest rohkem ka krüptot.
Ja nüüd tuleb mängu veel tehisintellekt, millega saab teha järjest usutavamaid tekste, pilte ja isegi hääli.
Scam-office on sisuliselt tavaline kontor – ainult töö on inimeste petmine
Kõige jaburam kogu asja juures on see, kui organiseeritud selline tegevus võib olla.
Ühes kontoris võivad olla kümned või isegi sajad inimesed. Ühed helistavad, teised otsivad uusi ohvreid, kolmandad tegelevad maksetega ja neljandad aitavad raha edasi liigutada.
Lisaks võivad süsteemis olla nn rahamuulad, variisikud, administraatorid, tehnikud, krüptoga tegelejad ja inimesed, kelle ülesanne on varastatud raha puhtaks pesta.
Ehk see töötab põhimõtteliselt nagu normaalne ettevõte. Vahe on ainult selles, et kogu äri põhineb teiste inimeste petmisel.
Väidetavalt tegutseti korraga 97 riigis
Sotsiaalmeedias levivate andmete järgi on Euroopas ja mujal toimunud viimastel kuudel väga suur operatsioon, mis puudutas lausa 97 riiki.
Väidetavalt peeti kinni ligi 6000 inimest, blokeeriti umbes 32 000 kontot ning konfiskeeriti sadade miljonite dollarite väärtuses vara.
Räägitakse ka umbes 142 000 kannatanust.
Need numbrid on muidugi nii suured, et neid tasub võtta teatava reservatsiooniga seni, kuni kõik ametlikest allikatest kinnitust leiab.
Aga isegi kui ainult osa neist arvudest vastab tõele, näitab see ikkagi, kui suureks äriks on internetipettused maailmas kasvanud.
Ukrainas käib samuti suurem koristus.
Eraldi räägitakse praegu Ukrainast, kus väidetavalt on õiguskaitsjad kontrollinud enam kui tuhandet aadressi, kus võisid tegutseda scam-office’id.
Suurem osa neist olevat pärast kontrollide algust kas uksed kinni pannud või tegevuse ajutiselt lõpetanud.
Aga osa jätkas tööd.
Ja just neid olevat hakatud järjest jõulisemalt läbi otsima.
Kui varem võidi kinni võtta üks kontor korraga, siis nüüd üritatakse väidetavalt terveid võrgustikke korraga maha võtta.
See tähendab, et ei otsita enam ainult inimesi, kes telefoniga ohvritele helistavad, vaid ka juhte, rahastajaid, rahapesijaid, variisikuid ja kõiki teisi, kes süsteemi töös hoiavad.
Läbiotsimistel on väidetavalt ära võetud tohutul hulgal tehnikat – arvuteid, telefone, sülearvuteid, servereid ja muud kraami.
Kõige suurem probleem on raha.
Kogu see tööstus eksisteerib ainult ühel põhjusel – inimesed maksavad.
Ja summad on meeletud.
Täpset numbrit ei tea ilmselt keegi, sest suur osa ohvritest ei lähe isegi politseisse. Mõni häbeneb, mõni ei usu, et raha kunagi tagasi saab, ja osa ei saa alguses isegi aru, et neid on petetud.
Kui aga ühe ohvri käest saadakse kätte mõni tuhat või kümneid tuhandeid eurosid ja seda tehakse tuhandete inimestega korraga, tekivad väga kiiresti astronoomilised summad.
Seetõttu ei ole scam enam ammu mingi väike internetikelmus.
See on organiseeritud rahvusvaheline äri.
Ja vaevalt see niipea ära kaob.
Kõige keerulisem ongi see, et ühe kontori sulgemisega probleem ära ei kao.
Kui üks koht kinni pannakse, tehakse teine.
Kui üks maksekanal blokeeritakse, leitakse uus.
Kui inimesed õpivad ühe petuskeemi ära tundma, leiutatakse järgmine.
Praegu muudab kogu asja veel hullemaks tehisintellekt. Petturid saavad teha järjest usutavamaid kirju, kopeerida inimeste hääli, luua võltsitud veebilehti ja jätta mulje, nagu suhtleks inimene päriselt panga, politsei või mõne tuntud ettevõttega.
Seega scam’iäri lõppu ei tasu ilmselt veel kuulutada.
Aga kui tõesti hakatakse korraga maha võtma terveid võrgustikke, blokeerima tuhandeid kontosid ja võtma ära nende raha ning tehnikat, siis vähemalt muutub sellise äri ajamine kallimaks ja keerulisemaks.
Ja võib-olla ongi see praegu kõige reaalsem viis sellele vastu saada.
OLGE HOITUD !

UUS NÄDAL TOOB …
uue 9-kuulise energiatsükli alguse alates neljapäevast
kuuvarjutuse N vastu R 28. augustil 2026. Täiskuu täpne hetk on umbes kell 07.18 Eesti aja järgi; Tallinnas on varjutus nähtav madalal läänekaares ligikaudu 04.23–06.12, kuni Kuu loojub.
Veedaliku astroloogia kohaselt asub Kuu Veevalajas
Shatabhisha nakshatras
Shatabhishat nimetatakse „saja ravitseja” täheks. Seda seostatakse tervenemise, tõe paljastumise, saladuste, uurimistöö, tehnoloogia ja kollektiivsete süsteemidega. Selle varjukülg võib olla eraldumine, emotsionaalne külmus, liigne analüüsimine ning soov kõike üksinda lahendada.
Veedaliku astroloogia järgi võib kuuvarjutus Shatabhisha nakshatras tuua inimestes pinnale selle, mis on olnud varjatud, isoleeritud või mõistusega kontrolli all. See pole tingimata halb – pigem intensiivne paljastamise ja puhastumise periood.
Väga hea aeg intuitiivseks tööks, vastuste saamiseks omaenda intuitsioonilt – tuleb nähtavale see, mis aitab terveneda.
Shatabhisha puudutab gruppe, sõpruskondi, võrgustikke ja tulevikunägemusi. Seetõttu võib nähtavale tulla:
kelle väärtused enam ei ühti;
kus kuuluvuse nimel oma tõde varjatakse;
kes on grupis emotsionaalselt kõrvale jäetud;
kuidas tehnoloogia ja kollektiivsed arvamused mõjutavad isiklikku heaolu.
Kiireid katkestusi või lõplikke otsuseid tasub varjutuse kõrghetkel vältida. Tugev tunne võib olla oluline sõnum, kuid selle tõlgendus vajab aega.
Praktiline rusikareegel: anna endale pärast varjutust vähemalt 72 tundi, enne kui teed emotsioonidest kantud lõpliku otsuse.
Väiksemad otsused: oota 2–3 päeva.
Suhted, töölt lahkumine, kolimine või suured ostud: võimalusel 1–2 nädalat.
Elumuutev või raskesti tagasipööratav otsus: lase mõttel püsida vähemalt ühe kuutsükli ehk umbes 4 nädalat.
Selle varjutuse puhul tähendab see:
ära kiirusta 27.–30. augustil;
vaata olukord uuesti üle umbes 4.–11. septembril;
väga suure otsuse puhul kontrolli, kas sama teadmine püsib ka septembri lõpus.
Ootamine ei tähenda, et esile tulnud tunnet peaks eirama. Pane see kirja, kogu fakte ja aruta neutraalse inimesega. Hea kontrollküsimus on: „Kas otsustaksin samamoodi ka siis, kui olen maganud, rahunenud ja saanud kogu vajaliku info?”
Erandiks on vägivaldne, ohtlik või tervist kahjustav olukord — seal ei ole vaja astroloogilise aja tõttu tegutsemist edasi lükata. Turvalisus on esmane.
Milline vana muster vajab ausat märkamist ja lõpetamist, et tegelik tervenemine saaks alata?
Saad vaadata selle nädala ja järgneva 9-kuulise suure energiatsükli kohta uut avalikku videot kommentaarides olevalt lingilt.
Leiad ka uue meditatsiooni kõrgema juhatuse saamiseks mu kodulehelt.
Olgu see elu parim nädal ja nii ka iga järgmine!
Armastusega
Stella Shakti

Monika Helme & Kadri Pulk: Kadri Pulk on kirjutanud juba kevadel nii…aga ikka räägiti Kadriorus veel mõni päev tagasi haritud ja targast rahvast ning noortest, kes peaks hakkama võimalikult ruttu elu riigis üle võtma….
*******
Kui ei lõpetata seda ohjeldamatut määruste laviini ega tulda tagasi vundamendi juurde, siis me kaotame. Haridus jääb arutuks ja jalutuks.
Vivian Riimvee küsis Eesti Haridusfoorumis tabavalt: „Kas te laseksite velskril teha oma lähedasele südameoperatsiooni?“
See küsimus on täna valusam kui kunagi varem. Haridus on meie rahva süda, kuid praegu toimub sellel „avatud südamega operatsioon“, kus kirurgid näivad olevat kaotanud kontakti anatoomiaga.
.
Kui klassiruumis räägime andmetele tuginevast juhtimisest, siis süsteemi tipus käib pigem pimelend.
Õpetajad küsivad haridusfoorumis, et kus on andmed, mis toetavad karjäärimudelit?
Kuidas päästab kooli algusaeg vaimse tervise, kui maapiirkonna laps kaotab seetõttu trenni ja huvikooli?
Vastus on vaikus. Või ebamäärane viide, et „see on kuskil kirjas“.
See on täpselt see, mida ma nimetan „Universaalse Koolijuhi“ sündroomiks. Rünnatakse aeglase ja „kaalutud“ asjaajamisega, kuni elav sisu on lämbunud.
Kui maja põleb, peab tuletõrjuja taotlema digitaalselt sisenemisluba.
Kui haridus veritseb, loobub ministeerium filtritest ja lajatab uute määrustega, millest nad ilmselt ise ka aru ei saa.
.
Haridusfoorumis on juttu sellestki, et nn vanad õpetajad on täna koolist lahkumas. Miks? Sest süsteem leiab, et nad on õppinud „liiga kaua aega tagasi“.
See on puhas Matteuse efekt tagurpidi. Kes on kogunud elutarkust ja metoodilist vilumust, see tõugatakse kategooria võrra allapoole, et teha ruumi tabelitele.
Meil on inimesed, kes võiksid ise koolitada, aga neid sunnitakse uuesti „täiendama“, sest nende paberil pole piisavalt värsket QR-koodi.
Me pressime väärtusliku vanemõpetaja ja metoodiku „pelletiks“, et täita mingit bürokraatlikku tabelit, selle asemel et väärtustada tema kogemust kui kindlat vundamenti. Asendame elava tarkuse lamineeritud sertifikaatidega.
See pole haridus, see on institutsionaalne alandamine.

.
Me teame täna aju arengust ja neuroerinevustest rohkem kui kunagi varem. Teame, et ajuaknad ei oota. Aga selle asemel, et toetada lapse prefrontaalset korteksit rutiini ja süvenemisega, lajatab ministeerium peale „kaasava hariduse“ ebapiisavate ressursside ja logopeedideta.
Õpetaja on ka ainult inimene. Ei saa nõuda „individuaalset õpiteed“ klassis, kus on kümme erivajadust ja null abiõpetajat.
See on nagu nõuda laia matemaatika eksamil 100 punkti lapselt, kellele pole keegi kunagi koolieelikuna õpetanud „mummude“ abil arvutunnetust.
See on kognitiivne petukaup.
.
Koolid on uppumas määrustesse, mille sõnastusest ei saa ilmselt aru isegi need, kes need välja andsid.
Meil oleks vaja „uute määruste vaba aastat“. Palun laske meil lihtsalt õpetada.
Meil on põlvkond „plakatimeistreid“ ja ametnikke, kes toodavad virnades paberit, samal ajal kui laps ei oska lugeda ega käes hoida pliiatsit (peenmotoorika aken on pauguga kinni läinud!).
. https://www.youtube.com/watch?v=gcqOqb-1WTU
Vaadates seda ulmelist segadust, on haridusministri suurim õnnestumine ühe haridusfoorumi lugeja hinnangul see, kui 1. septembril 2026 leidub ikka veel keegi, kes jaksab kooliuksest sisse astuda ilma, et tal oleks paberkott peas.
Eriti valusalt avaldub see steriilsus meie endistes vene koolides, mis on sattunud masendava surve ja kontrolli alla. Me ootame ajaloolisi nihkeid ja tõhusat tempot, mis ei luba eksimist, unustades ühe bioloogilise tõsiasja, et venelasest ei saa teha eestlast pelgalt käsuga.
Me kurname õpetajaid sprindiga, mõistmata, et haridus on tegelikult kestvusjooks.
.
Eetika ja moraal hariduses?
See on praegu samas seisus nagu meie mets. Me teeme „röövraiet“ õpetajate vaimse tervise ja kogemuse arvelt.
Me pressime väärtusliku vanemõpetaja ja metoodiku „pelletiks“, et täita mingit bürokraatlikku tabelit.
Ma arvan, et kui me ei lõpeta seda „vilede ja tulede“ vilgutamist ega lähe tagasi vundamendi (aju, rutiin, sisu) juurde, siis me kaotamegi.
Ja seekord ei aita isegi „reflektsiooni reflektsioon“.