Kõik-kõik on uus septembrikuus, peaminister uus, uus valitsus? Elame, näeme!
Kirjutatud enne sind.
Carmiolakanal. Tänan südamest!

Andero Pebre: Kui sa kurdad liikluse või ummikute üle tähendab, et sul on auto. Ole tänulik, sest 88% maailma elanikkonnast puudub see luksus.
Kui sa kurdad oma töö üle, tähendab, et sul on ikkagi töö ja sa teenid raha. Ole tänulik, sest 58% inimestel puudub see võimalus.
Kui sa kurdad oma kodu puuduste, kommunaalkulude, või tüütu remondi üle tähendab, et sul on katus pea kohal. Ole tänulik, sest umbes 42% maailma elanikkonnast puudub ligipääs turvalisele ja adekvaatsele elamispinnale.
Kui sa kurdad, et sul “pole midagi selga panna” oma riidekapi ees seistes, mõtle sellele, et sul on valikuvõimalus. Ole tänulik, sest sajad miljonid inimesed omavad vaid riideid, mis neil parajasti seljas on.
Kui sa loed seda teksti oma nutitelefonist või arvutist ja kurdad aeglase interneti üle, siis ole tänulik – umbes 33% inimkonnast pole kunagi elus internetti kasutanudki ning neil puudub igasugune ligipääs digitaalsele maailmale ja sealsetele võimalustele.
Kui sul kõik need olemas – kuulud sa maailmas 10% hulka.

Deivi Monica: Kas Sul on hea olla?
On tore vihmane hommik, ruttama ei pea, kohv on ka nina all?
Pea hoogu!
Kvantfüüsika üks nurgakivi on superpositsioon.
St., et kõigil osakestel on paariline kusagil universumis (aga miks ka mitte multiversumis?), mis on identne ja vastupidine.
Seega, kui Sul siin pühapäevahommikuses Eestis on hea, vaevleb kusagil Su teisik, kellel on väga s… olemine.
Las kohv jahtub ära ja läheb arvuti peale ümber, tekk libiseb maha, kass kuseb nurka…valik lõputu.
Kõik ühtlase keskpära nimel!

Tiit Pruuli: Kui me oleme lollid, pole tanke ja droone vajagi. Siia juurde tasub kuulata Ülle Madise sõnu eilses ETV esinemises, kus ta rääkist viha külvamise algoritmidest. Ja täna hommikul vaatan, et üks ülikooli läbinud inimene jagas jälle kellegi madalalaubalist juttu, kuidas Eestis kõik asjad kuni viimseni perses on. Tee parem asju paremaks, ära jaga tibla rõõmuks lollusi!

Kaja Kallas: Armas isa, viimased 25 aastat on Sul olnud suurtel juubelitel palve, et ma peaksin kõnet. Sest siis on Sul võimalus kõigile kõnesoovijatele ära öelda kuna Sinu hinnangul on juubelitel peetud kõned reeglina ikka mitte juubilarist, vaid sellest, kuidas kõnepidaja juubilari tunneb ja seejärel kõnelejast endast ja see kõik võtab liiga palju aega. Sina aga tahtsid kiiresti minna tantsimise, söömise-joomise ja pidutsemise juurde. Nii kehtestasidki Sa enda juubelitel reegli, et kõnet saavad pidada ainult Sina ja mina. Aga täna meil pidutsemiseks põhjust ei ole ja ma olen kindel, et sulle oleks meeldinud kuulata inimesi rääkimas sinust nii palju head. Aga nagu meil kokkulepe on olnud, püüan ka oma osa ära teha.
Kui uudis Su lahkumisest sai avalikuks, saime vennaga palju sõnumeid sisuga, et teie isa oli suur mees. Oluline mees. Eks sa olidki, tegid palju Eesti jaoks. Ja me oleme Sinu üle nii uhked. Sa olid nii mitmegi olulise otsuse ja sündmuse taga, mis Eesti elu on mõjutanud. Iseseisvalt majandava Eesti ettepanek, Eesti kroon, ettevõtete tulumaksu ärakaotamine jne. Aga minu ja mu venna jaoks olid Sa eelkõige isa. Väga hea isa. Hea inimene läbi ja lõhki. Oma vanemaid valida ei saa, aga meil on vennaga ikka hullupööra vedanud.
Sul on inimeste suhtes alati olnud väga positiivne hoiak. Üldiselt Sa usaldasid inimesi, kui just ei olnud tõendatud vastupidist. Tänu sellele oli Sul palju sõpru ja häid tuttavaid. Aeg-ajalt said ka kõrvetada, kui keegi Su usaldust kuritarvitas, aga Sinu põhimõte oli siiski, et inimeste usaldamisest on tunduvalt rohkem võita kui kõiki kahtlustada. Nii oligi Sul sõpru ja tuttavaid erinevates vanustes, erinevatelt aladelt ja erinevatest rahvustest. Sa õpetasid meile vennaga varajasest noorusest, et kõiki inimesi tuleb kohelda austusega. Ametikohad, töökohad, positsioonid tulevad ja lähevad, aga see, kes sa oled inimesena, jääb. Ja Sa ise olid meile selles osas suureks eeskujuks.
Uute tutvuste kõrval õpetasid Sa hoidma neid sõpru, kes on sinu kõrval olnud läbi elu. Nii oli ka Sinul emaga ülikooliaegne sõpruskond, kes siiamaani tihedalt koos käib. See sõpruskond oli ärgas ja alati valmis vaidlema ja arutama ühiskonna sõlmpunktide üle, aga vähem olulised ei olnud peod.
Sulle on alati väga meeldinud pidutseda. Kui oli midagi tähistada, siis tuli tähistada. Sinu elurõõm nakatas kõiki. Kõiki sünnipäevi, pulma-aastapäevi ja muid tähtpäevi tähistati meie peres suure seltskonna ja peoga. Alati olid Sa valmis kaasa minema erinevate avantüüridega ja Sulle meeldis neid ka ise korraldada. Olgu see siis pulma-aastapäevaks korraldatud jalgrattamatk Viljandist Tartusse, minu sünnipäeva orienteerumisvõistlus pöörases vihmasajus või isegi alles 2 aastat tagasi venna ufoteemaline juubel, kuhu Sa koos emaga ei pidanud paljuks tulla kohale tulnukateks riietatuina.
See iseenda mitte-liiga-tõsistelt võtmine ja huumorimeel on midagi, mis aitas Sind läbi elu. Nalja sai meil alati palju. Ja mitte ainult pidudel. Sa võisid alati visata mingi suvalise vimka. Näiteks kirjutasid üks kord meili alla „Siim E.Kallas“. Kui küsisime, mis „E“ see nüüd on, teatasid, et see on Su artisti nimi . Kord oli Püünsis naabrite juures koosviibimine, kuhu naabrid olid kutsunud ka kaugemaid sugulasi. Need olla väga pabinas olnud, et Siim Kallas tuleb ka. Naabrid rahustanud, et oh ei, ärge kartke, Siim on väga lihtne inimene. Sina aga otsustasid teha nalja ja siseneda peole frakis kandes kõiki oma ordeneid. Vaestel külalistel läks tükk aega toibumiseks ja mõistmiseks, et tegemist ikka on ikka „lihtsa“ inimesega.
Oleme alati teadnud, et meil on väga tark isa. Aga Sa ei ärbelnud oma teadmistega kunagi. Uudishimu kogu maailma vastu säilis Sul elu lõpuni. Alati olid Sa valmis uusi asju lugema või uurima ja endale selgeks tegema. Oma loengute ettevalmistamist Tartu Ülikoolis nautisid täielikult ja harvad ei olnud korrad, kui sa selle käigus helistasid, et „kuule, vaata, mis mõttele ma sattusin, ehk sul võiks sellest kasu olla“. Ma tegelikult oleks tahtnud su loenguid kuulata, sest ettevalmistatud materjal oli nii põnev. Üliõpilaste nooruslik seltskond sobis Sulle väga hästi.
Eks sa andsid meile edasi ka eluks muidu vajalikke isalikke õpetussõnu. Näiteks rääkisid sa, et ülikooli ajal oli üks sõber soovitanud, et kui oled purjus, võta pits vana Tallinnat koorega, see lööb kaineks. Sinu poolt meiega jagatud elukogemus oli, et ärge proovige, see ei tööta.
Uudishimu tõttu ja tänu asjaolude kokkulangemisele sattusid Sa Mnemoturniiri tegema. Tol ajal kuulasid seda saadet vist küll peaaegu kõik. Eks sellega seoses tuli ette naljakaid seiku, kus inimesed küsisid Sinu käest kõikvõimalikkude asjade kohta. Sulle endale meeldis kõige rohkem näide, kus suvalises kohvikus üks härra tuli Su juurde ja küsis: „no ütle, mis on „Tähekese“ tiraaz?“ (Härra üllatuseks sa isegi teadsid seda). Siiamaani valmistasid regulaarselt ette mälumängude küsimusi ja testisid neid ka meie peal. Sinu sõnul on hea küsimus viktoriinis, mitte see, mille vastust keegi ei tea, vaid see, mille vastuse peale inimesed võiksid arutlemise käigus lõpuks jõuda. Enne internetti olid Sina meie „internet“, kellelt sai kõike küsida. Sul oli tohutu lugemus ja seeläbi ka meeletu teadmiste pagas. Sinuga ei saanud näiteks kunagi teha nalja, et „mis on Alzeimeri eesnimi? – ei tea- …no sealt see hakkab…“, sest Sa teadsid kohe, et Alzeimeri eesnimi oli Alois .
Vaatamata suuretele teadmistele ei arvanud Sa ometi, et elul pole Sulle enam midagi õpetada. Pigem vastupidi. Sa tõesti jälgisid põhimõtet, et inimene õpib kogu elu. Veel hilises vanuses võtsid ette prantsuse keele ja tegid endale selgeks kliimamuutuste teema. Oli ka asju, mida sa ei pidanud vajalikuks ära õppida, näireks suurem asi meistrimees sa ei olnud. Põrandaliistud meie Mustamäe korteris olid aastaid panemata.
Sa pole kunagi väitnud, et sinu käes on tõemonopol, aga sind jäädi kuulama. Sul oli haruldane oskus ka teisi kuulata. Rahulikult, tähelepanelikult ja päriselt kohal olles. Seetõttu tulidki nii paljud inimesed Sinu juurde oma muredega ja küsisid Sinu käest nõu. Mul endal muidugi tohutult vedas, sest käies Sinu jälgedes olid Sa ainus inimene, kes tõeliselt teadis karisid, mida see amet kaasa toob ja oskasid viidata ohtudele, mida noorpoliitik sugugi ei märganud. Tänu Sinu nõuannetele olen nii mõnegi vea jätnud tegemata.
Aga Sa andsid alati nõu, öeldes, et ega ma lõpuni kõike ei tea ja vastutus on ikka sinu. Otsuse pead tegema ise. Sa olid läbi ja lõhki liberaal. See väljendus juba väikesest peast meie soovide austamises. Sina ja ema ei suunanud meid kunagi teie poolt valitud rajale. (Vähemalt mitte nii, et me vennaga oleks sellest aru saanud . Sa uskusid kõigi inimeste õigustesse ja vabadustesse ning käitusid selle järgi ka ise. Kui hakkasin mõlgutama mõtteid poliitikas osalemisest, siis oli Sinu esimene reaktsioon, et „ahsoo, aga mis erakonnaga sa mõtled liituda..?“
Oled öelnud, et Sinu vaateid mõjutas väga Coudenhove-Kalergi raamat „Totaalne riik. Totaalne inimene“, aga mööda ei saa sinu perekonna mõjutustest. Sinu ema oli tõeline eestiaegne proua ja seda meelsust sa kandsid endas edasi. Seetõttu pidasid ülioluliseks Eesti kultuuri ja keele kestmist. Igal jõululaupäeval tulid Sul esitamisele uued luuletused Eesti luuletajate (peamiselt Betti Alveri) varasalvest ja meie nooremad pidime tihti silmad maha lööma, et meie ikka kordasime aastast aastasse vanu. Ka teatrisse suhtusid sa suure austusega ja pidasid lugu heast muusikast. Olgu see siis rahvusooper „Estonia“ kõik esietendused, mis te emaga ära vaatasite või erinevate Eesti väiketeatrite lavastused, mida kõrgelt hindasite või ERSO kontserdid, kus olite regulaarsed külalised. Ajaloo edasikandmine järeltulevatele põlvedele läbi teatrikunsti on Sulle olnud nii oluline, et oled koos emaga asutanud fondi, mis juba peaaegu 20 aastat toetab Eesti ajaloo mõtestamist teatris.
Sa olid elav kehastus Gustav Suitsu ütlusest, et jäägem eestlasteks, aga saagem ka eurooplasteks. Mäletan hästi, kuidas sa alguses ei tahtnud sugugi Eesti volinikuks Brüsselisse minna, aga töötamine Euroopa keskel sobis sulle nii hästi. Kõik see Euroopa riikide kultuur, erinevad rahvused, põnevad väljakutsed. Naersime vennaga, kuidas meie silme all kehastusid Sa lugupeetud kesk-Euroopa härrasmeheks, kellel ei olnud Ida-Euroopa taagast tulenevaid komplekse.
Kui olid saanud ka välismaal elamise ja töötamise kogemuse, siis naastes teatasid sa, et kavatsed nüüd minna pensionile ja kirjutada raamatu. Saame näha, mõtlesime meie. Ja saimegi – ei olnud sul seda püsivust pensionile jääda. Peale naasmist lisasid oma CV-le veel Viimsi vallavanema, Riigikogu aseesimehe. Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimehe ja Riigikogu liikme ametikohad. Ja igal pool ikka häid meeskondi ehitades ja uusi sõpru saades.
Selle kõige kõrval olid sa pere jaoks alati olemas. Sinu tähtsusjärjekorras esimene oli alati ema. Tänapäeval on suhteliselt haruldane, et inimesed on koos 56 aastat, neist 54 abielus. Vaadates teie noorpõlvepilte, võib pealiskaudsel vaatlejal tekkida küsimus, mida minu kaunitarist ema küll sellises lõnguses leidis. Aga ema on öelnud, et teda võlus see, millise austuse ja armastusega Sa oma vanematest rääkisid. Oma vanaisast ja suguvõsast oled kirjutanud suisa kaks raamatut, millest kumab uhkus ja armastus oma juurte vastu. Pere oli Sulle väga oluline. Aga ikka selles järjekorras – kõige pealt ema ja alles siis lapsed ja lapselapsed. Mäletan hästi, kui hinge värisedes tulin teile ütlema, et kolin välja. Kujutasin ette, kuidas Sa ütled, et vara veel ja püüad mind ümber veenda. Sina aga vaatasid emale otsa ja ütlesid, „väga hea. Teeme Kaja toast siis raamatukogu“ . Sinu armastus ema vastus kumas läbi kõige. Ikka aeg-ajalt õhkasid sa möödaminnes, et teie ema näeb ikka pagana hea välja .
Pere on meil alati olnud väga kokkuhoidev. Kui ühel või teisel on olnud raske, siis on meil mantra „et läheb, kuidas läheb, meie armastame sind ikka“. Ja see annab rasketel hetkedel palju jõudu. Tean, et suutsime ka sulle rasketel hetkedel jõudu anda, sest oled ise öelnud, et perekonna tugev tagala on sulle andnud julguse võtta ette enneolematuid riske.
Vaatasime vennaga 20 aastat tagasi tehtud ETV saadet „Tähelaev“ ja seal küsitakse Sinu käest, et kas on midagi, mis on sul jäänud tegemata või mida sa tahaksid veel teha. Ja sa ütled, et tahaksin raamatu kirjutada. Pärast seda jõudsid sa välja anda tervelt 5 raamatut, kirjutada ka 6-nda, mille ilmumist sa paraku ära ei jõudnud oodata. Mul on selle üle nii hea meel, et sul tõesti ei jäänud midagi tegemata, mida sa tahtsid teha. Kui vaadata sinu elulookirjeldust, siis tundub, et aastaid oli Sul tunduvalt rohkem, kui tegelik number näitab. Sa tahtsid elada ja oskasid elada ning elasid ilusa elu, kus oli nii palju saavutatut, aga ka nii palju toredaid inimesi, rõõmu, nalja, armastust.
Öeldakse, et inimene elab kuniks elab tema mälestus. Neid inimesi, kes sind mäletavad, on palju. Seega elad sa edasi, kuigi sulle helistada ja sind kallistada enam ei saa. Head kerget teed sul minna, kallis isa.