Viimane generatsioon Ma ei ole väsinud, vaid tüdinenud. Need on kaks eri asja. Väsimus igatseb puhkust, tülgastus nõuab tõtt. Ma ei kannata seda jama enam, sest see on lihtsalt rõlge. Maailma vaadates näen, et sõda ei ole enam pelgalt relvakonflikt, vaid närvisüsteemi kaaperdamine. See on signaal, mis hoiab rahvast pidevas ohuseisundis: ärevil, hirmul ja alistumisvalmina. Hirmunud inimene annab alla vabatahtlikult, loobudes nii oma tähelepanust, julgusest kui ka küsimustest, ning hakkab otsima päästjat. Siis astubki lavale võim ja nõuab: anna mulle oma vabadus, raha ja vaikimine, siis ma kaitsen sind. Tegelikkuses kaitseb võim aga vaid iseennast. Samal ajal hukkuvad inimesed päriselt. Lapsed, emad, isad ja vanavanemad ei sure abstraktse ajaloo, vaid väga konkreetsete võimumängude tõttu. Kui keegi julgebki küsida, mille nimel see kõik toimub, piserdatakse laibale alati sama deodoranti: julgeolek, väärtused, demokraatia, terrorism, heidutus. Need on sõnad, mis on loodud summutama murduvate luude kriuksumist. Näen sedagi, kuidas ekraanid meid nüristavad. Mitte inimeste kaasasündinud rumaluse tõttu, vaid seetõttu, et nähtavusest on saanud valuuta. Uslutakse seda, mida näidatakse; mida ei näidata, poleks justkui olemas. Pilt ei peegelda enam tõde, vaid on muutunud turunduseks. Ja kui tegu on turundusega, tasub alati küsida, kes neid reegleid kirjutab. Kõige perverssem on tõsiasi, et paralleelselt selle ülevoolava moraalijutuga eksisteerib maailmas täiesti reaalne ja jõhker kuritegelik turg: inimkaubandus, ekspluateerimine ja sund. Vaesuse, korruptsiooni ja kleptokraatia tingimustes muutub inimväärikus odavaks kaubaks. Riigid, kus kogu süsteem on müüdav, on juba aastaid pakkunud soodsat pinnast, kus kurjus saab segamatult äri teha. Sellest aga ei räägita piisava tõsidusega – mainitakse üksikjuhtumit siin, näidatakse dokumentaali seal ja liigutakse tuimalt järgmise pealkirja juurde, justkui oleks tegemist kehva ilmaga, mitte tsivilisatsiooni kõdunemisega. Siis kõlab taas see iiveldamapanev vabandus: asi on keeruline. Ei ole. See on lihtsalt mugav, hoolikalt kaitstud ja organiseeritud. Kui selle taga poleks kaitset, oleks taoline tegevus ammu välja juuritud. Paraku elame maailmas, kus suur osa võimust ei toetu enam väärtustele, vaid püsib kompromaadi, vaikimisvannete ja varjatud võrgustike toel. Ausus tähendaks sellisele võimule hukku, mistõttu suudabki see valitseda üksnes hirmu kaudu. Seepärast räägingi Epsteinist nii, nagu ma räägin – mitte kui üksikisikust, vaid kui sümptomist. See on märk sellest, et ülemistel korrustel valitseb roiskumine; et eksisteerivad puutumatud ringkonnad, mida ümbritseb aastatepikkune vaikimise ja hämamise müür. Kui taolised skandaalid viimaks pinnale ujuvad, ei reageeri süsteem moraalselt, vaid lülitub ellujäämisrežiimile. Luuakse müra, fabritseeritakse uusi kriise ja vaenlasi ning köetakse üles hirmu. Hädaolukord on ju võimu parim tööriist, sest kriisi ajal on küsimuste esitaja ohtlik, järelevalve takistav ning vastutus luksus, mida ei saa endale lubada. Nüüd jõuame aga kõige alatumani – teie selgituste ja dialoogideni. See ei ole mingi dialoog, vaid ebamoraalsete inimeste soigumine teemal, miks ma teiega kaasa ei lähe, otsekui oleks koostöö mingisugune püha sakrament. Mädanikuga koostöö tegemine ei ole elutarkus, see on kaasosalus. Te olete aastaid mänginud rahva häält, olles tegelikkuses vaid tühine auruventiil. Teie ülesanne on lasta inimestel pinged välja pahiseda, et ühiskondlik boiler ei plahvataks. Seejärel keerate klapi uuesti kinni ning toodate järgmise kriisi, uue meetmetepaketi, järjekordse erandi ja paratamatuse. Te ei ole opositsioon ega lahendus. Te olete pelgalt rekvisiit. Te olete kui läikivad samovarid keset orgialauda: susisete, aurate ja teete häält, et jätta rahvale mulje tegutsemisest. Samal ajal käib tegelik pidu mujal – just seal sünnivad pärisotsused, liiguvad suured rahad ja sõlmitakse tegelikud kokkulepped. Teie roll on lihtsalt laual ilus välja näha, et kogu see rõvedus paistaks kultuursena. Ja siis te räägite mulle dialoogist. Tõeline dialoog eeldaks tõe otsimist. Teie aga ei otsi tõde, vaid raamistikku, mis vabastaks teid igasugusest vastutusest. Te otsite sõnu, et nimetada vargust reformiks, survet kaitseks ja valet kommunikatsiooniks. Kui keegi julgebki näpu valusale haavale panna, ei vasta te sisuliselt, vaid kleebite silte. Te ei tunnista oma eksimusi, vaid ründate ütlejat isiklikult. Just siin paljastab süsteem oma tõelise palge. Argpüks hoidub sisulisest arutelust ja kasutab sildistamist, et vältida vastutust. Mina silte ei kleebi. Mina ütlen oma nime ja näoga välja, mida ja miks ma näen, ega kavatse selle eest kellegi ees vabandada. Kuula nüüd. Me peame jääma inimesteks. Eriti siis, kui see on kõige raskem. Tänapäeval ei tähenda inimlikkus enam pelgalt viisakust ja heasüdamlikkust; inimeseks olemine on iseenesest vastupanuakt. See tähendab sirget selga siis, kui kästakse küürutada. See on tõe väljaütlemine hetkel, mil soovitatakse mõistlikult vaikida. See on oma laste kaitsmine reaalsete tegude, mitte tühjade loosungitega, et nad ei peaks üles kasvama maailmas, kus südametunnistus teeb naerualuseks ja julgust peetakse psühhiaatriliseks diagnoosiks. Lihtsaim tee on taanduda kas loomaks või masinaks. Loomaks, kes otsib vaid turvalisust ja toitu, või masinaks, mis täidab pimesi käske ja kordab etteantud fraase. Mõlemal juhul kaob inimlikkus. Inimsuse kadudes muutub aga kõik lubatuks: suure eesmärgi nimel tohib valetada, julgeoleku kaalutlustel nõrgematest üle tallata ning lapse võib taandada pelgaks numbriks ja vanema leina statistiliseks suhtekorraldusriskiks. Meie põlvkond on piirjoon. Oleme viimased, kes mäletavad aega, mil maailm polnud veel täielikult ekraanide ja hirmu loogika järgi programmeeritud. Meil on veel füüsiline mälu päriselust, autentsest häbist ja tõelisest vastutusest. Pärast meid ei pruugi seda sisemist mõõdupuud enam eksisteerida, sest lastele õpetatakse juba maast madalast, et loeb õige loosung, mitte õige tegu; õige rinnamärk, mitte puhas süda. Seetõttu on meil nii õigus kui ka kohustus öelda: aitab. Mitte vägivaldselt karjudes, vaid kindlameelselt iseendaks jäädes. Me ei loovuta oma keelt, mõistust ega laste tulevikku pelgalt selle nimel, et täna oleks natuke mugavam. Vaikimisest sündiv rahu ei ole tegelik rahu, vaid kõigest tuimestus. Peame elama nii, et meie lapselapsed ei tunneks meie vastu viha. Nad ei vihka meid kunagi valede detailide pärast, vaid arguse tõttu. Nad mõistavad hukka selle hetke, mil me nägime, et asjad kulgevad vales suunas, ent otsustasime olla “praktilised” ja jätta sekkumata. See saatuslik “pole mõtet” on lause, mis kirjutab meie häbi alatiseks ajalukku. Jah, meie õlgadel lasub viimane lootus. See lootus ei ole naiivne ega roosiline, vaid karm ja täiskasvanulik. See tähendab, et valime inimeseks jäämise ka siis, kui sellel on kõrge hind – olgu siis sotsiaalses plaanis, mugavuse arvelt või teadmises, et me ei saa enam kõigile meeldida. Inimlikkuse säilitamine ei ole populaarsuskonkurss, vaid põhimõtteline otsus. Nii et kuula nüüd. Ära muutu süsteemi auruventiiliks. Ära lase end ära kasutada vahendina, mis laseb rahval korraks pinged välja elada ja sunnib nad siis taas vaikima. Ära ole laual läikiv samovar, mis susisedes rõveduse normaalseks muudab. Ära kanna edasi nende narratiive, ära korda nende silte ega müü oma mõistust hetkelise mugavuse nimel. Kui sa mängid kaasa, muutud sa automaatselt masina osaks. See masin aga toitub sinu hirmust. Seda ei tohi lasta sündida. Ennast ei tohi neile niisama ära anda. Ma ei tule teie juurde, ei palu ega teeni teid. Ma ei ole teie ventiil, samovar ega osa teie narratiivist. Te olete rahva anastajad ja kuulekuse kaupmehed. Te toitute hirmust ja teete moraalist äriprojekti. Ja nüüd kõige karmim tõde. Süsteem, mis püsib elus üksnes tänu inimeste vaikimisele, ei vaja enam reformi. See süsteem vajab lõppu.
Lembit Silla

Mida teha lusitaania võõr liigiga
1) pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud 2) kirjuta oma kogemustest võõrliikidega
Eestlase jaoks on iga sugused võõr liigid tuttav teema meie maast ja rahvast on sajandite jooksul üle käinud sakslased venelased taanlased rootslased ning tõe näoliselt tulemas hiinlased ja moslemid. Seoses elu järje paranemisega ja piiride avanemisega on meie rahvas ringi reisides toonud jala nõude ja riietega kaasa ka loomi ja taimi kes kipuvad kodu maised liigid välja sööma. Samas on teod ju ka ise söödavad nagu ka konna koivad mida prantslased jumaldavad.
Kui järeldada Youtube’i videote põhjal siis esimest korda tassisid gurmaanid lusitaania tee teo Eestisse 2008 aastal. Viraalseks läks see hiiglaslik nälkjas kuus aastat tagasi nagu saame järeldada sellest et teadlased linna ametnikud ja leidurid alustasid siis ühis rindena tigude vastast sõda.
Erinevatesse piir kondadesse paigaldati tigude kogumise konteinerid kirjeldavad ametnikud meie pettumuseks tõsi asja et nälkjad tuleb endal kokku korjata ja siis konteinerisse tassida. Kuna „loomakesed” lähevad krematooriumisse palume tungivalt muud prügi sinna mitte tuua sest me ei soovi prügi põletada.
Söödavad on viinamäe teod meri karbid ja austrid aga nende eest hoiatatakse samuti kui tigu on söönud mürgiseid taimi või putuka mürke siis saab eksootilise teo armastaja tõsise mürgituse. Interneti avarustes on rohkesti õpetusi kuidas tigu enne ära söömist puhtaks loputada iga elu ala on uskumatult peen kunst.
Oletame et viime kooli juurest tahtmatult koju kaasa teo eosed. Tigu on kahe sooline olend e hermafrodiit ta ei vaja paljunemiseks paarilist. Ammugi mitte kosjasid kihlumist ega pulmi nagu meie kõigi üllatuseks äsja sooritas rahva lemmik Kris Kärner. Tigu laotab kõikjale kuni 400 eost korraga sina viid need teadmatult koju ja sinu ema maasika peenar jagatakse ümber. Veel enam juba on võõr liik vallutanud ka suured põllud.
Suurte põldude oht on ka võõras taimestik mis tõrjub oma maised taimed analoogselt võõr tuhkruga välja ameerika mink ees tiibeti lemm malts järel kanada kuld vits ja õõvastav konna tatar kõigest üle ja meie angervaks kaob aja lukku. Seal ootavad teda juba ees mäletatavasti mammutid mõõk hambulised tiigrid ja liivlased.
Eestlasel tasub võõr liikidega kohaneda ja harjuda vastasel juhul kaob koos oma maiste taimede ja loomadega tema ka.
Sinul kui linna inimesel ei tarvitse olla isiklikku kogemust ega arusaamist milline katastroof on parasiit elukas kes sööb ära sinu tomatid. Kujuta siis ette et nii nagu kormoranid on pannud nahka puude lehed söövad nälkjad ära ka taimed kes siis sulle hapnikku toodab?
Hannes Võrno on tähele pannud et linnud hakkavad hommikul laulma selle pärast et kui päike tõuseb siis algab foto süntees ning hapnik äratab väikesed laulikud mida sa vaakumis ikka vaagud?
Oleme ennast küll krooninud looduse kuningateks aga sel hetkel kui mõni meiega sama maastikku jagav liik osutub vitaalsemaks selgub kibe tõde välja sureme meie mitte tema.

Kuidas müüa buldogile jõhvika pulbrit?
1) pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud 2) kuidas sina koerte kaupa reklaamiksid
Kui sa näed ühis meedias tehis taibu tehtud müügi videot kui kiiresti sa aru saad et see on sind manipuleeriv äri? Pane tähele kõige pealt puudutatakse sinu südant see järel tekitatakse sinus süü tunne ning selle emotsionaalse paketi otsa tulebki müügi töö.
Kolme kümne aasta jooksul prantsuse buldoge kasvatanud karismaatiline hurmur jutustab meile esmalt kuidas koer avaldab iga päev tingimatut armastust. Ta jagab sinuga oma kõige armsamaid esemeid hoiab nii unes kui ilmsi vastu sind jälgib sinu turvalisust tualetis ja saadab sind tuba haaval vähemasti pilguga.
Sinu manipuleerimiseks ja ostma innustamiseks kirjeldab spetsialist kui väga süüdi sa oled selles et sind piiritult armastav olend jääb haigeks See et frenchie sügab kõrvu ja varbaid tuleneb bakterite põhjustatud põletikust. Tema elu iga lüheneb sinu hoolimatuse pärast kui soolestik on juba kahjustatud saavad viga ka süda neerud maks ja liigesed. Sümptomite avaldudes on kahju juba sündinud.
Pruugib külastada Sipa looma arst Reet Reimannit Viljandi Kliinika dr Vilu või millist iganes kogenud veterinaari ja nad kinnitavad õnneks ühest suust nii buldogid mopsid kui ka bernhardiinid on geneetiliselt allergilised ja üle aretuse tõttu vastu võtlikud reumaatilistele ja astmaatilistele protsessidele.
Härra koerakesega nagu Tšehhovi koerakesega daamile ideaalne paariline ulatab sulle psühholoogiliselt hästi läbi mängitud pääste rõnga. Pruugib vaid kas tema kodu lehelt või Amazonist osta spirulina jõhvika pulbrit ja kõik maa ilma koerad on päästetud. Võlu ravim on Google AI teatel toit aine rikas sini rohe vetikas (tsüanobakter) mida kasutatakse väärtusliku toidu lisandina. Sinu peni 112 vetikas on spiraalne kasvab leeliselistes soojades vee kogudes ning sisaldab super toiduna tohutult valke vitamiine mineraale ja antioksüdante.
Jätame kõrvale skeptilise küsimuse miks sini vetika vohamine Eesti maa supel randades on ohtlik aga sisse söödav spirulina kasulik. Kuna me tahame oma armastatud koerale parimat püüame ka mitte märgata pisiasja et päris hästi tehtud multi filmis ei ole gentlemani suu ja hääl sünkroonis ja ostame.
Kui palju maksab sinu kui kohuse tundliku pere mehe panus koera tervisesse mis tõe näoliselt on siiski geneetiliselt allergiline mis on armastuse hind? Eesti hinnad kõiguvad 15 ja 55 euro vahel ning seda toodet müüb umbes kümme ette võtet. Üle maa ilmne kogemus on ammu kinnitanud et veganitele ökomöko teadlikele looma omanikele ja lapse vanematele on kõige lihtsam kalleid kaupu ostu korvi manipuleerida.
Ma ei tunne siiski ennast petetuna. Selle härras mehe kuulamine on nunnu ja sõnum põhi mõtteliselt õige ning tõe näoliselt lubangi palga päeval oma buldogile pakikese ime pulbrit mida ka maarja maised spetsialistid soovitavad. Kelle unustab tubli eestlane alati ära? Ise enda! Mina ka! Selleks et minu koer saaks kaua õnnelikult elada peab tal olema ka terve ja rõõmus pere naine ka mina peaksin seda spirulinat pruukima. Ma juba oskan lemmikutega kraami jagada nt mis on hea hobusele see on kasulik mullegi.

Uute ministrite ameti vanne
1) pane kirjavahemärgid ja kokkulahku 2) kuivõrd sind huvitab poliitika, kuidas tajud oma rolli ühiskonnas toimuva määramisel sina – oled ehk sinagi teel Toompeale

Kas mind huvitab poliitika? Tänan küsimast ei. Isegi kui varem huvitas siis nüüd on male mängu moodi nuppude tõstmine muutunud nii läbi nähtavaks vangerdamiseks et see ei tee au ei poliitikale ega Eesti riigile. Kõik on kuningad mitte kedagi ei julge enam uskuda nüüd selgub et sõja äri mehed on mõelnud päris mitu käiku ette.
Meid on pikalt harjutatud raha pesu masinaga mille nimi on rahva suus feil baltika. Mitte keegi ei mäleta enam kui mitu miljonit see pidi maksma või kui palju miljardeid tema hinnaks nüüd on kujunenud nagu nii ei usu keegi enam et see ühe rööpmeline Häädemeeste susla ealeski tuleb.
Kesk konna minister Sutt astus tagasi pärast sõja minister Pevkurit ilmselt samuti selleks et ennetada ribu rada selguvaid „kadunud” miljoneid. Ei olnud piinlik väita et langeti analoogselt kultuuri rahva raamatu pidajaga skämmi ohvriks. Tänaseks kinnitavad Data hindud et toodavad siiski need mürsud ning meie militaar äri mehed käivad riigi ring häälingus maksu maksja raha eest üks teist süüdistamas.
Kord Kirjak puskis Punikut ja Punik s…a hunnikut kirjeldas vana rahvas sellist olu korda kus ammu enam ei saa aru mis paber kuhu miks kadus ning mis rollis oli selles näite mängus Hanno Kusti Kalev…
Vastu pea minister Michali ootusi astus Pevkur tagasi samal päeval kui õigus kantsler Ülle Madise asetati presidendi positsioonile. Leidlik! Tagasi astunud ministrid lähevad Riigikogusse kus neil on saadiku puutumatus. Selle saaks ära võtta kantsler kes on nüüd kahe positsiooni vahel ja tal on pehmelt öeldes tegemist.
Kes selles näidendis millist rolli alates tänasest etendab? President kinnitas ametisse uued vanad tuntud tundmatud funktsionärid. Kaitse ministriks hakkab sõja äri mees meie kandi poiss Herem. Kesk konna minister hr Sutt loovutab oma kostüümi ja butafooria Erkki Keldole. Eriti põnev on kollasele meediale meie uus majandus ja tööstus minister.
Kaunis pr Liina Vahtras oli abi elus investor Harold Saarega kelle varju nimi on Raha kratt. Praegu on vastne minister koos ansambli Bedwetters kitarrist Mihkel Mõttusega. Ta kinnitab et soovib teha imesid noored peavad tahtma Eestisse jääda ja investorid tuleb saada siia investeerima.
See meenutab pr Madise lubadust olla kõigi president.
Meil on ammu järg kadunud kes kui kauaks üheski ametis püsib kolledži noored ei ole meelde jätnud kes on pea minister nagu nii valitakse märtsi alguses uus. Küll aga hoiatavad meist paremini taustu teadvad ohvitserid õhus oleva sõja väelise riigi pöörde eest. Mis võiks olla parem otste vette uputamise moodus kui eri olu kord.
Ma tahaksin mõelda Puškini romantiliselt värvilisele sügisele ja hoidistada selle aasta viimaseid põllu ande paraku tõmmatakse mind kodust kirikust koolist pidevalt mure merre kas meie riik uut kevadet üldse näeb. Soomlased valmistuvad sõjaks.
Ehk on meie pääsemise võti endis aegses arukuses kui ei tea mida teha siis ära tee mitte midagi.

Hannes Võrno:Märkate, kuidas kogu ses miljarditeäris ühe pisikese selvepesula omanikud täna tegutsevad? Loete te nende nägudelt, vabandust – huultelt, missugust osa plaanist parasjagu ellu viiakse?
Jääte te ikka veel dresseerituks, et kõik meile hambu antust erinev või küsimusi tekitav, on rahulolematute vandenõuteoreetikute ulmelised fantaasiad? Nad on ju igal aastal nõuetekohaselt ja ausalt esitanud oma majandushuvide deklaratsioonid. Milles küsimus? Uuriv ajakirjandus lippab jäiga lõa otsas, nina õhus järel ning hoidub kõigest, mida ei pea keegi asjassepuutumatutest teadma.
“Mürsutehing” on kogu selle estraadikava kõigest üks humoreskidest.
Kuidas sa ennast tunned sel hommikul, kui saad teada, et nad kõik teenisid juba ammu nii hästi, et ühel hetkel lihtsalt pidi keegi kellegagi omadest tülli pöörama ning ülejäänute hirmutamiseks veidi müra lekitama?
Oskad sa meenutada, millal ja kus, viibisid sa viimati kaameratest, mikrofonidest ja igasugu võrkudest eraldatult ja privaatslet?
Raha kallike, ei kao seepärast ei homme ega kadunud ka eile. Raha pidevalt niisama palju kui minevikus ja tulevikuski. Teda lihtsalt on vaja, et sina teeksid seda mida tarvis ning kui sa enam vajalik pole, visatakse sind välja – munejatele nokkida.
Ära kuula mida räägitakse…märka, kes on hiirvaikselt ja sa näed hoopis midagi muud…
Meie kaitsevõime seisneb territooriumi katmises silmade ja kõrvadega ning naabri valvamises ja sellest ettekandmises oma peremehele. Et peremees naabriga aegajalt kohtub ning neist asjust räägib, mida teistel pole vaja teada, lülitab üks kahest aparaadid välja. Tüli ilmselt sellest algaski, et tehnikud läksid vaidlema, kumma peremehe korraldusi kuulama peab.
ReilBaltic on pikk redel, mida ehitatakse selleks, et puhul kui müüre kõrgemaks tehakse, on asjassepuutuvatel varu olemas, et üle pääseda. Eesriie avaneb: kas te teate, millist lepingut ei ole senimaani tühistatud? “Baasidelepingut”
Hakake nüüd ise mõtlema…2026

Isamaa hävitab reitingut
Vahepeal jõudsalt kerkinud Isamaa reiting on viimaste küsitluste andmetel hakanud langema. Kuigi erakonna juht Urmas Reinsalu usub, et selle taga on inimeste kärsitus, kes pettuvad, et Isamaa pole leidnud võimalust ajalooliselt nadima Michali valitsuse puhkusele saatmiseks, on põhjused ilmselt sügavamal.
Isamaa jutumull on pikka aega sisendanud eestlastesse lootust, et halvad ajad mööduvad ning targa juhtimise puhul on võimalik riik mülkast välja upitada. Sellest johtuvalt on lootusrikkad pilgud pööratud esmajoones just Isamaa poole, sest kes siis veel, kui hetkel populaarseima erakonna esindajad, peaksid leidma lahendused ja tulema välja pikemas plaanis tulevikuvaatega. Kahjuks pole seda juhtunud ja tõesti kahandab taoline jokutamine usaldust, selles on Reinsalul õigus. Ent süüdistada rahvast kärsituses, on sulaselge arrogants. Kas tõesti on kärsitud need enam kui 80% rahvast, kes ei mõista, miks nüüd ka riigikogus enamust omav opositsioon ei suuda lõpetada omakasu laata, milleks meie riik on muudetud. Ja siin pole Isamaal enda õigustuseks midagi öelda. Kui oleks usaldusväärne plaan, võiks see opositsiooni konsolideerida ning tuua üle ka nii mõnegi seni vastasleeri kuuluva poliitiku, sest olgem ausad, Reformierakonnaski leidub nii mõnigi arukas inimene, kellele praeguse valitsuse klounaad juba ammu vastumeelne ning kes näevad Michali erakonna kuvandi lõpliku hävitajana. Kuni Isamaa ei suuda viia opositsiooni ühe mütsi alla, ega kutsuda esile erakorralisi valimisi, jätku reitingu allakäik.
Äpardunud omavalitsejad
Lisaks pika plaani puudumisele või selle olemasolul liigsele tagasihoidlikkusele päästekava tutvustamisel, on Isamaa populaarsuse kahanemises kindel osa omavalitsustes toimuval. Isamaa võitis valimised kahes suurimas omavalitsuses Tallinnas ja Tartus. Tartus toimus seejärel midagi ennenägematut, kus võitja tunnistas, et ei tule talle valimistel antud usaldusmandaadi rakendamisega toime ja loovutas linna juhtimise senisele reformierakondlikule kabinetile. Kui suur pidi olema Isamaad toetanud inimeste pettumus, kui selgus, et suure suuga lubatud valitsemiskultuuri vahetust ei toimugi ja Emajõe Ateena jääb endiselt Reformierakonna peamiseks võimukantsiks. Kes peaks taolist nannipunnlust demonstreerivat punti toetama?
Tallinnas suutis Isamaa tõrjuda võimult läänemetslusest segi keeranud ossinovskiliku juhtimiskaose ja tuua linnavalitsusse vähemalt esialgu uusi tuuli. Ent peagi hakati taipama, et kahjuks ei lähe kõik nii, nagu Isamaa valimisheitluses loosunglikult lubas. Linnapeaks istutatud Peeter Raudsepp pole nähtavasti mees, kes suudaks alluvatel ametitel ja ametnike tegemistel silma peal hoida. Isegi linnavalitsuse kabinetis näikse suhtlus taanduvat pressiteadetega lajatamisele, kui abilinnapea Tiit Terik kuulutab meediale suunatud sõnumis välja Estonia juurdeehitusele alternatiivsete asukohtade hindamise, mille Raudsepp paari tunni pärast kentsaka omapoolse kõvasõnalise pressiteatega tühistab. Linnavalitsus, mis suhtleb läbi meedia pole usaldusväärne, meenutades pigem rahvalikku janti, mille käivitasid eelmise valitsuse suured egod Kristjan Järvan ja Pärtel-Peeter Pere. Pulli saab, aga tolku pole.
Seda, et raudsepplik Isamaa Tallinnas hakkama ei saa, tundis iga linlane omal nahal, kui korraga songiti üles kesklinn, Hipodroomi ristmik ning jätkati tigusammul Peterburi maanteel lõputuid kaevetöid. Terve suvi oli linn ummikutes. Tundus, et eelmistele juhtidele teene võlgu linnaametnikud kasutasid ära Isamaa poliitikute suutmatuse protsesse mõistlikult juhtida ning võtsid koguni hea meelega segadustkülvavad teetööd käkikeeramistuhinas korraga käsile. „Jahvatagu see linnapea palju tahab, kuidas tuleb teeremondid kiiresti ära teha, meil Liivalaias aega jahmerdada küll, et ööpäevaringseid ummikuid tekitada,“ arutlevad ametnikud vaikselt naeru kihistades.
Seegi, et pealinnas siiani 300 õpilast koolita jäänult kodus logeleb, on Isamaa juhtimisel mõnuleva linnavalitsuse teene, kuigi siin tuleb mängu ka Eesti200 üllatesse ridadesse kuuluv haridusminister Kallas, kes ammu peaks ametist prii olema, samuti kannab vastutust keskerakondlastest abilinnapea Andrei Kante. Aga kui Isamaa linnapeal oleks vähegi juhtimisoskust ja kübeke analüüsivõimet, ei saaks midagi taolist juhtuda. Isamaal jääb Tallinnas üle vaid hõisata, et mõne aja pärast saab valitsuskoorma veeretada Keskerakonna kraesse, kes pikalt linnajuhtimise kunsti harjutanud.
Mida peavad sellest jamast arvama tallinnlased ja tartlased? Nad premeerivad usalduse kahanemisega, nagu viimased küsitlused näitavad.
Isamaal on viimane aeg asuda tõsiselt tegutsema ning töötada välja plaan, kuidas riik praegusest korruptsioonisõnnikust kiirelt välja upitada ning puhtaks kasida. Urmas Reinsalu paljusõnalisest heietamisest ja sarkastiliselt kõverast muigest paraku ei jätku, et Isamaa reiting taas kasvule pöörata.
Vsevolod Jürgenson