Streik
Eesti Vabariigi õpetajate hoiatusstreik ilmselt ei suuda karjuda üle absoluutse infotulva ega pälvi ilmselgelt seda kaht miljonit, mis on palgatõusust puudu. Üleüldises miljonipesumasinas konkureerivad kaitsekulutused ja EL prokuratuur, keskkonnaministeerium ja ministrite taandumine tagasi riigikogusse koos kõigi kompensatsioonidega, Rail Baltica ja tuulepargid ning pidev sõjaga hirmutamine.
Ajal, mil kadunud on mitusada miljonit vasakule ja mitu miljardit paremale, hoitakse meid sihilikus mürgises muremeres selleks, et meil ei oleks vaba energiat tähele panna, kuimitu sammu ette meie e-valimiste tulemusel võimule pääsenud seltskond on ette mõelnud, ehkki neid nimetatakse totudeks.
Oletame, et 10. klass oleks praegu kooli aulas, sest Murutar streigib – see tähendaks, et inimesed on tulnud oma töölt ja pere juurest asjatult siia ning mahastreigitud akadeemiline tund tuleks nagunii kunagi ära õpetada, nt koolivaheajal või mõnel sulnil sügisõhtul. Õpetajagi ei soovi saada karistatud teenimata jääva palga võrra, seda enam, et minister Kristina Kallas on kinnitanud, et raha ei ole ja streigi abiga palgatõusu ei tule.
„Streik on töötajate või töötajate ühingu korraldatud ajutine töökatkestus, mille eesmärk on survestada tööandjat või valitsust täitma töötajate tööalaseid või majanduslikke nõudmisi. Põhijooned:
• Tööseisak: töötajad peatavad teadlikult oma töökohustuste täitmise.
• Eesmärk: parandada töötingimusi, tõsta palka või lahendada kollektiivset töötüli.
• Viimane abinõu: streiki kasutatakse tavaliselt siis, kui rahulikud läbirääkimised ei ole tulemust andnud.
• Vabatahtlikkus: streigis osalemine on töötajale alati vabatahtlik.” (Google AI, Wikipedia, Eesti Haridustöötajate Liidu kodulehekülg)
Mitte keegi ei mäleta enam, mis nende india mürskudega õieti oli ja millest kaitsejõudude raamatupidamise kaos tuli – meiega rakendati võimalikult massiivset jutumulli, mis hajutas tähelepanu. Järgmiseks manipuleeriti meid uue majandusministri eraelule keskendumisega: oi, ilus tüdruk on Rahakrati eks ja elab koos Bedwetersi kitarristiga – ai, tal on olnud verivärske ühisfirma legendaarse Lehtmega…
Keskkonnaametnikud said eile minister Michali korralduse panna üherööpmeline kiirraudtee Häädmeeste võpsikusse pausile, sest lätlased ei tule meile puhkpilliorkestri ega omapoolse raudteega vastu. Oleme sadade mõttetult kulutatud miljonite eest saanud tohutu koguse lageraiet, mitme Munamäe jagu ümbertassitud pinnast, karjääride tõttu tühjad Raplamaa kaevud ja solgitud jõed-veesooned, eluohtliku kalluriralli – kusjuures nii, nagu pumba juures olijad taipasid kokku osta trassi alla jäävad tühermaad ja need ehituskruntideks mõõta, kuuluvad ka krusad neile ning ilmselt müüakse ukrainlastele. Slaava ikka, miks ei slaava!
Kõige küünilisemal kombel ähvardab kreml just praegu eriti agressiivselt britte ja sakslasi tuumarelvaga ning ükski riigijuht ei julge enam maanduda algselt kavandatud lennuväljal: meeles on 2. maailmasõja avalause – nii nad tapsid Ferdinandi. Ühtlasi on tapetud meie usk ja usaldus, teame vaid seda, et me ei tea mitte midagi – ka mitte seda, kes teab kedagi, kes teaks midagi.
Tõenäoliselt ei jõua opositsioon vaatamata professionaalsele faktipõhisele tegutsemisele paraku võimuvahetuseni, jõulurahu-valitsus a la Andres Tarandi kunagine jääb olemata – palvetagem, et veel rohkem metsi ei hävitata, põhjavett ei rüvetata, hirmu all hoitud kodusid ei paralüseerita ja fosforiiti kiirkorras üles ei kühveldata.

Moonast ja moonakavaimust
Eestis on lahvatanud skandaal viltukiskunud moonahankelepingute tõttu tuulde lastud miljonite pärast. Asi kiskus koguni nii tõsiseks, et kaitseminister Pevkur pidi loovutama portfelli 2024. aasta jaanuaris kaitseväe juhataja kohalt ootamatult lahkunud, vahepeal kaitsetööstuses rakendust leidnud ja nüüd ootamatult poliitikasse sekkunud Martin Heremile. Mõnda aega näitas ka peaminister Michal välja murelikkust, ent tänaseks on hämmastava arrogantsusega enda poolt kihva keeratud riigi hädades kõiki teisi süüdistav imemees leidnud taas tasakaalu ning irvitab avalikult näkku neile, kes juhtunu kohta aru pärivad. Nähtavasti on oht, et Euroopa Prokuratuur, mis tehingute suhtes uurimist alustas, võiks mingeid asjasse puutuvaid tõendeid leida, nüüdseks kõrvaldatud ja kohalikku proksi pole tõelisel reformikal põhjust peljata. Sestap veetis esimesest ehmatusest üle saanud Kristen nädalavehetuse Alustaguse looduskaunites metsasaludes, leides sealt enda väitel rahu ja jõudu, et uuel nädalal riigi kraavikeeramist veelgi innukamalt jätkata. Ei erutanud teda seejuures teadmine, et peab tunnistama Rail Balticu projekti venimist, samas, kui alles mõne aja eest suure suuga kinnitas, et Eesti suudab sajandi suurehitusel panna raudruunad Tallinnast Iklasse sööstma täpselt kokkulepitud ajal ehk maagilisel 2030-ndal. Mees annab sõna, peaminister võtab tagasi, või oli see vastupidi. Keda kotib!
Michal pole papist poiss
Ent kaunilt metsapuhkuselt ülevas meeleolus tagasi jõudes, pidi kangelaslikult parema Eesti eest laiahaardelisi totrusi kokku keerava valitsuse juht neelama alla mõru pilli. Nimelt olid opositsioonierakondade esimehed nikerdanud valmis nurjatu kirja, milles esitati kohatuid küsimusi peaministri osast relvaskandaalis. Ent Kristen Michalile ei lähe mingite opode halisemine korda. Tubli mees kääris käised ja andis sama soojaga jaburatele küsijatele vastulöögi, tõrjudes juba eos kahtlused, et on minetanud refide suurima oskuse – vastates mitte ühtegi vastust anda. Nii on ka seekordne Michali kiri täidetud ülevoolavast patriotismist, kõrgist enesega rahulolust ja vastakaist väidetest, mis ometi ühetegi olulisse küsimusse selgust ei too. Demagoogia kõrgpilotaaž, ütlevad selle peale need 85% eestlastest, kellel on segadustest riigi juhtimisel kõrini, aus vastus virisejatele, kinnitavad õnnelikud 15% kodanikest, kelle sissetulekud on seotud riigiaparaadi logiseva funktsioneerimisega ning seega otseses seoses praeguse peataoleku kestmisega vähemalt järgmise aasta märtsini, ent kui e-hääletus annab, siis ehk veel järgnevailgi aastail.
Plekid mundril ei heiduta
Eesti pole juba ammu riik, kus usalduse kaotust peaks traagiliselt võtma. Oled õiges vankris, tiritakse sind läbi pori ja uputuse ohutusse paika, ja kui vahel tulebki mõni vigur laualt ohverdada, nagu see juhtus Pevkuriga, leitakse äpust sõbrale soe koht, kus maandumine haiget ei tee. Nii võib ka ilma rahva usalduseta ajada omi asju ja tõusta ministriks isegi siis, kui sinu tulekuga kaasneb kahtlus miljonilise toetuse sihitud jagamises ning oled omal ajal löönud käe neiu Lehtmega, kes oma pattude lunastamiseks pole kohustatud isegi kohtusse ilmuma, vaid saab moodsa mõjuisikuna anda segaseid seletusi videosilla vahendusel. Aga sellise taustaga on meie uus majandusminister Liina Vahtras, kelle kohta liikuvate juttude suhtes ei vaevu peaminister sõnakestki kostma. Ja miks peakski, kui ennast buldogihaardega süsteemi haakinud Reformierakond ei pea kartma maine pärast, mida enam pole, ega riigi saatuse pärast, mis nende kontorist enam kedagi eriti ei huvita.
Võõrandumine rahvast
Samas kui korruptsioonikahtlused tasahilju õhust tühjaks jooksevad, olgu siis Lehtme asjas või ebaõnnestunud relvatehingute uurimisel, naudib Michal Alutaguse karget loodust ja muigab opode rumaluse üle, kes on ju ise tunnistanud, et Kristen Michali valitsuse vastu ei aita ussi- ega püssirohi, sest ise ta tagasi ei astu ja erakorraliste valimiste esilekutsumiseks on opositsiooni kuuluvatele riigikogu saadikutele saanud kodune Toompea liialt armsaks. Milleks siis riskida, kui terendab võimalus, et soovides kangutada Michali valitsust, satud ise nende kilda, kes erakorralistel valituks ei osutu ja peavad vahetama istungitesaali mõne märksa proosalisema ja päris tööd nõudva ametiposti vastu.
Moonaka mentaliteet ja süüdimatu eneseimetlus on loonud Eestis olukorra, kus poliitika, olgu siis valitsev või opositsioonis sitsiv, rahvast masendava kiirusega kaugeneb.
Vsevolod Jürgenson

Lauri Jürgenson:Transvestiidisõbralik vasakradikaalne riiklik (sõja-) propagandakanal ERR on targale laulurahvale ära avaldanud, ennast peaministrina identifitseeriva Kristen Michali (ahvist arenenud orav) kirja, mis algab nõnda:
Hea opositsioon. Ukraina võitleb kogu vaba maailma eest. Soojas toas, voolava vee ja toimiva elektriga kipub vahel ununema, et teised valavad verd. Ukraina kiire aitamine on olnud üldrahvalik pingutus ja nii peab ka jääma.
…ja lõpeb nõnda:
Tippjuhtide komisjoni tööd ega tempot ei korralda valitsus, vaid ametnikud. Elmar Vaher on varasema politseijuhi kogemusega ja kindlasti võimeline looma selguse valitsust ja riigikogu ning avalikkust huvitavates küsimustes.
…ja kogu vahepealne osa on samuti humoorikas ja veenab teda ennast üsna kenasti, et tegelikult on tegu vaata, et järgmise edulooga.
Mulle endale tundub, et Kristen poleks nii palju pidanud kirjutamisega vaeva üldse nägema, sest üldiselt on ju enam-vähem kõigile teada, mis kvaliteeti ta genereerib ja oleks täiesti piisanud, kui ta oleks endast Beffguri ja kaamli ja äkki ka india äripartneri taustal pildi teha, hoides käes kollast plakatit “VÕIT”!
Aga hea ikka, et me oleme uue-parempoolse valitsuse eestvedamisel saanud Ukraina aitamisse tubli panuse anda.
Volodõmõir tänab!

Kristel Vilbaste:Küsid Kratilt koola-saamide ja Lujavri ehk Lovozero keskkonnaprobleemide kohta ja mis välja tuleb! Et meie uue USA maavarade lepingu tähtobjekt Silmet saab oma tooraine Venemaalt. Õigemini küll saamide maad hävitades. Olen seda ka siinsetelt tehasejuhtidelt endalt kuulnud, et äri Venemaaga käib edasi ja vaevalt, et USAga lepet tehes neid aineid hakataks mujalt tooma. Saami vereraha?
“2025. aasta Eesti ametlik väliskaubandusstatistika näitab, et haruldaste muldmetallide ühendite suurim impordiriik oli Venemaa: 10,8 miljoni euro eest, võrreldes 1,6 miljoni euroga Hiinast.
Silmeti enda emafirma Neo Performance Materials on oma 2026. aasta avalikustustes öelnud sisuliselt sama: Silmeti tehas saab osa haruldaste muldmetallide toorainest endiselt Vene tarnijalt. Neo ütleb, et jälgib sanktsiooniriski väliste nõustajate abil ja et nende hinnangul ei ole selle toorme import praegu keelatud.
Veel konkreetsemaks läheb asi tolliandmetes. NPM Silmeti tarnijana esineb Solikamski magneesiumitehas Venemaal. Näiteks on dokumenteeritud saadetis 26. aprillist 2024: Solikamskist saadeti Silmetile haruldaste muldmetallide karbonaate HS 284690 all. Kaubandusandmete põhjal oli Solikamsk Silmeti peamine Vene tarnija.
Siin on oluline järgmine lüli: Solikamski magneesiumitehas on nüüd seotud Rosatomi struktuuriga. USGS kirjeldab tarneahelat nii: Murmanski oblastis asuv Lovozero kaevandus toodab lopariidikontsentraati, see läheb Solikamskisse, kus sellest eraldatakse muu hulgas haruldased muldmetallid, nioobium ja tantaal. Lovozero ning Solikamski tehas läksid 2023. aastal Rosatomi kontrolli/juhtimise alla.
Seega võib üks tegelik Ida-Viru tarneahel välja näha umbes nii:
Lovozero, Venemaa → Solikamsk, Venemaa/Rosatomi struktuur → Sillamäe Silmet → eraldatud Nd, Pr jm → Narva magnetitehas või eksport → Euroopa/USA/Aasia tööstus.

Jürgen Rooste:
Lugesin Eesti muldmetallikokkuleppemõttest USAga, praeguse administratsiooniga! (ja mingit kaubandusplaani arutatakse ka Iisraeliga?), ja olen nüüd 100% erakorraliste valimiste poolt. Kuidagi tuleb seda kuritegelikku jaburust takistada. Kui enne on reform olnud lihtsalt libe ja ohtlik, teinud palju halbu valikuid ja ilmutanud sogast arusaama majandusest ja rahandusest, siis nende viimased sammud on pea otseselt kuritegelikud ja pikaajaliste väga-väga halbade tagajärgedega. Kui muud moodi ei anna neid asju ära hoida, siis tuleb maha võtta, ja kiiresti! Soovitan sotsidel ka tegutseda, seda on halvima ärahoidmiseks vaja. Kiired sammud! Usaldushääletus võimalikult kiiresti ja siis kõik järgnevad võimalused läbi analüüsida. (Vahevalitsus pole ka paha, üks parem peaminister, kes uuesti vabanenud Eestil on olnud, oli Andres Tarand.)