Õpetajate palgaläbirääkimistel on haridusminister Kristina Kallas pakkunud järgmiseks aastaks õpetajate palga alammäära tõstmist 2030 euroni, mis tähendab umbes kolmeprotsendilist palgatõusu. [1]
Praegune õpetajate töötasu alammäär on 1970 eurot. Kuna 2026. aasta septembris toimunud hoiatusstreigi ja käimasolevate eelarveläbirääkimiste tulemusel lõplikku riiklikku kokkulepet ja allkirjastatud pikaajalist lepingut veel vormistatud ei ole, on osapoolte seisukohad ja pakkumised järgmised: [1, 2, 3]
• Valitsuse/Haridusministeeriumi pakkumine: Haridusminister tegi ettepaneku tõsta töötasu alammäära 3% võrra ehk viia see 2030 euroni. Lisaks on ministeeriumi eesmärk siduda edasine palgakasv ja karjäärimudel pikemaajalise plaaniga. [1, 2]
• Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) nõudmine: Õpetajate esindusorganisatsioon ametiühingujuht Reemo Voltri eestvedamisel ei ole praeguse pakkumisega rahul. Õpetajad nõuavad, et töötasu alammäär tõuseks prognoositava Eesti keskmise palgaga samale tasemele, milleks on vähemalt 2312 eurot (see tähendaks ligi 17% ehk 342-eurost tõusu). [1, 2, 3]
Kuna riigieelarve läbirääkimised ja töötasu alammäära kohtumised haridustöötajate liiduga veel kestavad, sõltub lõplik palganumber sellest, kas valitsus leiab eelarvest lisavahendeid või jäädakse esialgu pakutud 3% juurde. [1, 2, 3]
Kui soovite, võin teile lähemalt tutvustada:
• Kuidas mõjutab õpetaja tegelikku töötasu tänavu märtsis jõustunud karjäärimudel ja selle koefitsiendid.
• Mida täpselt nõutakse lisaks palgale töökoormuse ja ületundide reguleerimiseks. [1, 2, 3, 4]
Andke teada, milline suund teile rohkem huvi pakub!

Hendrik Toompere:ykskõik mis nad räägivad aga nad ei räägi põhiasjast
ainult et täiesti arusaamatu on see, et seal pole sõnagagi juttu näitlejatest, kes tegelikult eesti filmi päriselt filmiks ja kultuuriliseks looks teevad.
selles kirjas on vaid tehnilised tegijad, kes nii või teisiti saavad raha ka rahvusvahelistelt tegijatelt ja seega, me teame ju kõik, teenivad nii, et nad enam rahvuslikus kinotegemises ei kavatse osaleda. kogu see tehniline osakond on nii hästi kinnimakstud, et kui on mingi eesti asi siis nad lihtsalt ei kavatsegi tulla.
kui yldse rahastusele mõelda, siis tuleks mõelda nii, et filmilavastuste plaanid on seotud eelkõige näitlejatega, et teha ettevalmistused ja kogu muu asi
ma tean seda väga hästi, mis probleemid on just selles valdkonnas. ja need pole seotud näitlejate ja nende tujudega vaid need on seotud just tehnilise personali yletähtsustumisega.
esimene asi mida produtsentide pool räägib, et neil pole raha. siis ta räägib, et vaadake, ehk saate kuidagi skandinaavialikult käituda, et näitleja tuleks võtteplatsile näiteks jala või jalgrattaga.
FILMIS ON KÕIGE OLULISEM NÄITLEJA
mitte kedagi ei huvita, kes kaablit vedas, kes valgust lohistas, kes kola tassis.
absoluutselt keegi neist produtsentidest ei arvesta. sellega. no midagi mõtlevad, et keda panna plakatile kirja, et vaatajaid tuleks.
nad ei mõtle yldse loomingule. nad mõtlevad ainult enda peale. nad mõtlevad, et kuidas nad olid ikkagi nii vägevad, et asjaga toime tulid ja muuhulgas suutsid ka pool maja endale hankida. nii nad mõtlevad.
kõige halvem on olnud produtsentide jutt näitlejatele, et kuulge, teile ju meeldib teha seda asja ja kui te ei taha no siis leiame kellegi teise. see on nii tyypiline. mõnikord nooremad näitlejad varisevadki kokku kui jutt käib honoraridest.
mind need honorarid ammu ei huvita aga ma tean, et produtsendid ikka kipuvad võttepäevi mõõtma ja siis arvestavad oma sente siia sinna ja siis vinguvad, et oh ta on nii kallis, ja mingil hetkel langetavad otsuse mitte kunstiliste vaid pragmaatiliste huvide tõttu. ja nii nende filmid reeglina tuksi lähevadki. huvi on rahas, mitte kvaliteedis.
nii et, kui raha antakse, siis kindlasti mitte tehnilisse osakonda, need on niikuinii välismaa tootjate poolt ylenuumatud, vaid loomingulisse kus on stsenaristid, rezisöörid, näitlejad.
unustage need koopiamehed ja muud eskoripsimised ja menumehed, kes toodavad lihtsalt oma ärihuvides suvakoopiaid tuntud filmidest.
meie film on see, mis meie teeme

Jaanus Rahumägi:Opositsiooni eilne kogupauk peaministri vastu on sisustatud hõredate faktidega. Kuna minu nimi esineb peaministrile saadetud küsimustes tervelt kuus korda, pean ilmselt ka ise midagi kostma.
Kes iganes selle arupärimise erakonnajuhtidele ette valmistas, oleks kõige lihtsama guugeldamisega saanud mitu faktiviga ära jätta. Enamiku allkirjastanute jaoks oleksin olnud ka ühe telefonikõne kaugusel. Ilmselt polnud mure siiski tõsine, vaid tegu on harjumuspärase poliitmängurlusega. Kahju, sest Eesti julgeoleku seisukohalt on teema tõsine ja just siin võiks igapäevasest lahmimisest hoiduda.
Selgitan siis fakte.
Ma ei ole mitte mingil viisil seotud laskemoona ostmisega ARCA-lt ega üheltki teiselt firmalt. Minule kuuluv ESC OÜ on alates 2025. aasta aprillist nõustanud ARCA-t kaitsetööstuspargi valikpakkumise asjus. See on kogu seos.
ESC tegutseb peamiselt julgeolekuvaldkonna konsultandina ja julgeolekuprojektide eestvedajana. Oleme Eestis ja teistes Balti riikides üks selle valdkonna suuremaid ja rahvusvaheliselt tuntud ettevõtte. ARCA loal saan kinnitada, et oleme nende nõustaja alates mullusest aprillist. Koostöö täpsemat sisu, mahtu ega konkreetseid projekte me ei ava: tegemist on kahe eraettevõtte kliendisuhtega ja julgeolekuvaldkonnas kehtivad tavapärasest kõrgemad konfidentsiaalsusnõuded.
Kontakt tuli ARCA poolt, varem ei olnud meie ettevõttel nendega mingit suhet. Küll aga on mulle teada, et üks teine Eesti ettevõtjate ring on püüdnud end ARCA esindajateks pakkuda.
Välisettevõtted kasutavad uuele turule tulles peaaegu alati kohalikke nõustajaid: advokaate, finantsnõustajaid, kommunikatsioonikonsultante, turu- ja valdkonnaeksperte. ESC ja ARCA koostöö ei erine sellest tavapärasest suhtest millegi poolest. ARCA tegevust ja plaane puudutavate küsimustega tuleb pöörduda otse ettevõtte poole.
Nüüd valikpakkumisest, mille ümber on segadust kõige rohkem.
Kaitsetööstuspargi valikpakkumise esimeses voorus osales 12 ettevõtet. Kolmeetapilise menetluse viis läbi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, mida selle aja jooksul juhtisid järjestikku Magnus-Valdemar Saar, Katre Raudsepp ja Elmar Vaher. Kõik viimasesse vooru jõudnud ettevõtted said võimaluse sõlmida RKIK-iga leping ja ARCA oli üks neist. Valikpakkumise tingimustes oli ühemõtteliselt kirjas, et Eesti riigil ei ole kohustust edukaks tunnistatud ettevõtete toodangut osta.
Tehase rajamise menetlus ja võimalikud laskemoonahanked on kaks eri protsessi. Nende teadlik kokkusidumine loob avalikkusele eksitava pildi.
Rheinmetall ja BAE Systems ootasid Eesti riigilt esmalt ligikaudu 150 kuni 200 miljoni euro suurust panust tehase rajamisse ja seejärel umbes 100 miljoni euro suurust iga-aastast ostukohustust. Kaheksa kuni üheksa aasta peale oleks see tähendanud riigile ligi miljardi euro suurust kohustust. Kui sõjapidamine ja kasutatav tehnoloogia muutuvad nii kiiresti, peab riik nii pikaajalisi ostugarantiisid põhjalikult kaaluma.
Tasub meenutada, et Isamaa liige Tõnis Arro ütles 30. aprillil 2026 Postimehele BAE Systemsi kohta: „Nende ainus soov oli, et Eesti riik midagi ostaks.” Riigi ostuhuvi ei saa ühe ettevõtte puhul olla automaatselt huvide konflikt ja teise puhul tavapärane äriline eeldus.
Väide, nagu poleks ARCA-l kunagi olnud tegelikku kavatsust Eestisse tehast rajada, ei vasta teadaolevatele faktidele. Ettevõtte esindajad viibisid minu teada terve eelmise nädala Eestis, pidasid läbirääkimisi ehitusettevõtjatega ja kohtusid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse esindajatega. ARCA on valmis ehitust alustama kohe, kui Eesti ametiasutused annavad vajalikud load.
Ettevõte on teatanud 300 miljoni euro suurusest investeeringust ja ligikaudu 1000 töökohast. ARCA avaldatud andmetel ulatus tema mullune käive kolme miljardi USA dollarini ja Eestisse kavandatakse Türgi tehasega võrreldavas mahus tootmist. Kavatsus Eestisse investeerida on kirjas ka ARCA kodulehel.
Ühtlasi lükkan ümber järgmised väited:
• Ma ei ole osalenud mitte mingites laskemoona ostmises ega vastavate hangete korraldamises.
• Ma ei ole kaitseministriga ARCA laskemoonahangete teemal suhelnud ega teda nendes küsimustes survestanud.
• Ma ei ole kunagi osalenud valitsuskoalitsiooni konsultatsioonidel. Vastupidine väide on vale.
• Ma ei ole kuulnud ettevõttest Oculus Strategic Solutions ega ole vahendanud selle kontakte kaitseministrile.
• Minule teadaolevalt ei ole ARCA omanikule korruptsioonisüüdistust esitatud ega teda selles süüdi mõistetud.
ARCA tulek on Eesti julgeolekule suur võimalus. Ühe tugeva NATO riigi mõjukas ettevõte teeb Eestisse investeeringu, mille toodang teenib suuresti teise mõjuka NATO riigi huve. Teist sellise kaaluga projekti meil ei ole ega ole ka tulemas. Iga kaitsetööstusettevõte, mis rajab siia tegeliku tootmise, loob töökohti ja tugevdab meie varustuskindlust ehk julgeolekut.
Selliseid investeeringuid tuleb muidugi põhjalikult kontrollida. Aga arutelu peab põhinema faktidel, mitte poliitilistel vihjetel, teadlikult segi aetud protsessidel ja alusetutel süüdistustel. Ma pean vastuvõetamatuks katseid kujutada õiguspärast nõustamistegevust osalemisena hangetes, millega minul ega ESC OÜ-l ei ole mingit seost.
Minu jaoks on ARCA nõustamine missioon, mis loob Eestile reaalse julgeolekutagatise. Palun ärme riku seda oma tavapärase kemplemisega ära.
P.S. Olen mõelnud, millega mind veel rünnata annaks, ja toon selle oponentide elu kergendamiseks ise ära.
ESC sõlmis 2024. aasta juunis RKIK-iga lepingu taustakontrollide tegemiseks. Lepingule kirjutas alla tollane peadirektor Magnus-Valdemar Saar ja kursis oli ka tollane kantsler Kusti Salm. Minister mulle teadaolevalt asjasse ei puutunud. Lepingust kaugemale asi ei jõudnud. Ühtegi taustakontrolli me ei teinud ja ühtki eurot selle pealt ei teeninud. Sellest on kahju, sest olen 100% kindel, et Dataseli probleemi oleksime suutnud eos ära hoida.
Ja üks isiklik noot lõppu: kirjutan seda puhkuselt Lõuna-Euroopast, kus on parem ilm, rohkem valgust ja rõõmsamaid inimesi.

httpsRiigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas 21. septembril Euroopa Liidu 2028–2034 eelarveperioodi riigiplaani jaotusettepanekut, kus keskseks teemaks kujunes LEADER-meetme rahastuse kärpimine. Istungil osalesid rahandusminister Jürgen Ligi, regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, Rahandusministeeriumi esindajad Triin Tomingas ja Demis Voss, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Võrumaa Arenduskeskuse esindajad. Eesti LEADER Liitu esindasid juhatuse esimees Rita Triinu Peussa ja tegevjuht Triin Kallas. Koosoleku kutsus kokku Urmas Reinsalu.
Minister Terrase sõnul oli valitsuse esialgses pakkumises LEADER-meetmele ette nähtud vaid 25 miljonit eurot. Läbirääkimiste tulemusel kasvas see 44 miljoni euroni ning lisandus lubadus suurendada rahastust veelgi 2031. aasta ümberhindamisel. Euroopa toetuse summale lisandub riiklik omaosalus, mille suurus selgub lõplikult läbirääkimistel komisjoniga. Võrdluseks: praegusel perioodil on LEADERi eelarve maa- ja rannapiirkondade arendamiseks kokku 131 miljonit eurot, millega Eesti on sidunud ligikaudu 12% Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eraldistest – üks suurimaid osakaale Euroopa Liidus.
Eesti LEADER Liidu juhatuse esimees Rita Triinu Peussa rõhutas istungil, et LEADER ei ole lihtsalt üks toetusmeede, vaid kahekümne aastaga välja kujunenud kohaliku arengu süsteem, mis hõlmab 26 tegevusrühma, 99% Eesti maapiirkonnast ja peaaegu pool miljonit elanikku. Ta tõi esile statistika, et LEADER projekte esitatakse keskmiselt 1,9 korda rohkem, kui rahastus võimaldab rahuldada – nõudlus on selgelt olemas. Tegevjuht Triin Kallas lisas, et ettevõtlustoetuste üleminek teise ministeeriumi alla ei asenda LEADER võrgustiku rolli, isegi kui EISA seab regionaalsed sihttasemed: eesmärgid on püstitatud ka struktuurifondide puhul, kuid neid ei ole maapiirkonna taotlejate vähesuse tõttu suudetud täita. Paradoksaalsel kombel ei jätku ühe meetodi puhul raha kõigile soovijatele, samal ajal kui teise puhul napib maapiirkondades taotlejaid ning toetus liigub linnadesse, suurendades arengulõhet veelgi.
Triin Tomingas (Rahandusministeerium) väitis, et mingit dramaatilist kukkumist LEADER rahastuses tegelikult ei ole ning rõhutas, et LEADER-võrgustik on rohujuuretasandil väga hea käepikendus eri poliitikavaldkondadele – lisaks regionaalpoliitikale ja kalandusele ka sotsiaal-, haridus- ja ettevõtlusvaldkonnale. “Kriisivalmidus näiteks on valdkond, kuhu läheb järgmisel perioodil kindlasti väga suur ja arvestatav rahastus – elanikkonnakaitse –, miks mitte kasutada ka seal LEADER-võrgustikku. Nii et see on lihtsalt koostöö läbimõtestamise küsimus järgneva aasta jooksul eri poliitikavaldkondades, vaadates ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi konkreetseid ettepanekuid rakendussüsteemide osas. Arvan, et lõpptulemus saab eelnevate perioodidega võrreldes olla sisukam, mõjusam ja läbimõeldum.”
Komisjoni esimees Urmas Reinsalu juhtis tähelepanu, et minister Terras kirjutas 7. septembril ERR arvamusportaalis, et ei saa toetada riigiplaani regionaalosa, kuna see vähendab LEADER-programmi mahtu üle kahe kolmandiku. Valitsuses siiski rahalist jaotust enam ei muudetud, ent Terras selgitas, et peamine muutus oli kokkulepe vaadata kogu Euroopa Liidu raha regionaalpoliitilises võtmes ja siduda see edaspidi konkreetsete sihttasemetega.
Riigikogu liige Anti Allas nõudis valitsuselt konkreetset arvulist ambitsiooni, kui palju rohkem raha peaks maapiirkondadesse inimese kohta suunatama, kuid selget vastust ei saadud.
Triin Tomingas kinnitas, et osa Eesti kogu eelarveümbrikust (15%) jääb reservi ja jagatakse alles 2031. aastal – see puudutab muu hulgas kogukondliku arengu ja Agri Prosperity Gap meetme edasist rahastust. Edasisit protsessi kirjeldas ta järgmiselt: “Valitsus leppis eelarve arutelude raames kokku esialgses jaotusettepanekus ehk mandaadis, millega alustada riigiplaani läbirääkimisi Brüsseliga. See läbirääkimine tähendab, et tutvustame selle jaotuskava alusel Eesti prioriteete – kuidas soovime tugevdada kaitsevaldkonda, ettevõtlust, tööstust, digiarengut ja nii edasi – vastavalt materjalile, mille valitsus mandaadina kinnitas. See materjal on avalik ja kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehel, samuti selle aluseks olevad taotlused, mis tegime kevadel kõik avalikuks, et ka laiem avalikkus saaks kaasa rääkida – seal on näha meetmepõhiselt indikaatorid ja ambitsioon, mida igas valdkonnas taotletakse. Vastu kuuleme siis Euroopa Komisjoni lähtekohta ja prioriteete, mida Eesti peaks riigiplaani koostamisel silmas pidama, ning algab tasakaalupunktide otsimine.
Euroopa Komisjoni lähtekoht põhineb riigiraportil, mida koostatakse iga-aastaselt ja kus antakse riigile soovitused eri poliitikavaldkondades. Seal tuleb meil näidata, kuidas riigiplaani raha neis valdkondades kasutame – olgu see sotsiaalkaitse, tervishoid või, nüüd uuemana, tootlikkus, mis on Euroopa keskmisega võrreldes Eestis endiselt madal. Kui saavad selgeks kokkulepped Euroopa Liidu eelarve terviku üle – ehk kas meil on kuus ja pool miljardit või rohkem või vähem –, tuleb uuendada ka meie läbirääkimiste mandaat: valitsuses tuleb uuesti kokku leppida, kas vähendame kõigi valdkondade rahastust proportsionaalselt, kui stsenaarium peaks olema negatiivne ja eelarve väheneb, või vastupidi – kui õnnestub idapiiri riigina täiendav rahastus välja võidelda, siis on ehk põhjust pidada uus poliitiline arutelu selle üle, millistesse valdkondadesse täiendav raha suunata.
Läbirääkimiste ajaaken on praeguse plaani kohaselt järgmise aasta sügiseni, mil juba järgmine valitsus peaks tegema lõplikud otsused pärast seda, kui Brüsseliga on tasakaalupunktid leitud ja riigiplaani saab ametlikult Euroopa Komisjonile esitada. Komisjonil on kava kinnitamiseks kaks kuud aega, nii et oleksime valmis 2028. aasta alguses juba neid toetusi rakendama. Varasemad perioodid on alanud viivitusega, ja seekord alustasime teadlikult varakult, et seda viivitust vältida. See kõik sõltub loomulikult üleeuroopalisest kokkuleppest – eelarve üle vaieldakse tublisti, netomaksjad suruvad kärbet, teised püüavad vastupidi ambitsioonikamat eelarvesuurust kaitsta – ja meie jääme kuhugi selle tasakaalu vahele. Ambitsioon on jõuda eelarvekokkuleppeni selle aasta lõpuks või uue aasta alguses.”
Allikas: Eesti LEADER Liit
://www.youtube.com/watch?v=JVGeLFy-umo
Hannes Võrno:
Ma ei müü sulle rahu ega taruvaiku. Ma räägin endast.
Ma räägin neile, kellel on juba hommikul ärgates rinnus kitsas, peas ärevusemüra ja pidurite ning suunatuledeta uudistevoog on juba enne kohvi ära teinud oma töö.
Rahutus, ärevus, hirm, paanika — need ei ole uued. Uus on ainult see, kui tihedalt neid sulle sisse pumbatakse.
Keset seda kõike on üks väike, vana ja täiesti ideoloogiavaba vahend. See on mesilaste NOKIA. Taruvaik. Mitte imerohi. Mitte “looduslik antibiootikum”, millega maailm korda teha. Lihtsalt vaik, millega mesilane katab taru praod, et sisse ei pääseks see, mis taru mädandab.
Mõned meist võtavad hommikul tühja kõhuga. Tilgutad loetud tilgad kanget tinktuuri palavikusooja vette. Umbes espressotassi jagu. Mitte sellepärast, et keegi kabinetis tellimustööna tõestas, et see kustutab paanika. Sellepärast, et see on üks harvaesinevaid žeste, mis ei kuulu ühelegi poliitikule ega parteile, ühelegi kanalile ega ühtegi “usu teadust / ära usu teadust” leeri.
Sa seisad köögis, kus raadio ei tümita reklaame vaid on vait. Isegi suur sinine meeltelahustaja ei plädise elutoas uudiseid valetajatelt vaid on pime ja tumm. Vesi on kehasoe. Maitse on kibe ja vaigune, veidi meenutab Iiri kohvi. Keha saab kohe teada – ma olen siin, mitte uudistevoos.
Taruvaik võib rahumeeli mu limaskesti rahustada, mikroobe kiusata või kusagil peituvat põletikku vaigistada. Mõnel hommikul tundub pea selgem. Mõnel hommikul ei tunne midagi. Mõnel tekitab alkohol tühja kõhuga kerget põletust. See on aus. Keha ei ole algoritm ja vaik ei ole standardiseeritud tablett. Koostis muutub koos metsaga, millest mesilased selle terahaaval toovad.
Kui sa oled mesilaste, mee või õietolmu suhtes hell, jäta see kõik sinnapaika. Allergia ei ole arvamus. Kui magu on haige, võib piisk kanget alkohol olla vale sõber. Kui aga ootad, et üks tilk võtab ära hirmud, mille on üles ehitanud aastakümnete propaganda, tühjad lubadused ja valed ning pidev häirekell, siis sa petad ennast.
Aga kui sa otsid iseenese keskpunkti, on see rituaal üks võimalus, miitte ravi ärevusele. Väike, kibe, soe hetk, kus sa ei neela kellegi ideoloogiat, vaid vaiku, mida putukas on kokku kandnud kauem, kui ühegi eksperdi jutt on püsinud. Hirm tahab, et sa jookseksid. Paanika tahab, et sa neelaksid järgmised siirupised või äädikased seletused. Rahutus tahab, et sa jääks kleepununa ekraani külge.
Sina võid aga lihtsalt seista. Tassike käes ja lasta kehal otsustada, kas see vaik on sinu sõber või mitte.
See on kogu sõnum. Mitte lootus. Mitte ähvardus. Lihtsalt üks vana, muutlik aine ja üks vaikne hommik nendele, kellel on kõrini sellest, et neid kogu aeg päästetakse.

23. septembril 2026 sai Astro Butterfly 12-aastaseks!
Astro Butterfly loodi 23. septembril 2014 hobipõhise sotsiaalmeedia lehena. Sellest ajast alates on see arenenud ajaveebiks, e-posti uudiskirjaks, astroloogiakooliks ja astroloogiakogukonnaks.
Ilma inimesteta pole kogukonda ja iga avatud e-kirja, loetud ajaveebipostituse, meeldinud või jagatud sotsiaalmeedia postituse ja ostetud kursusega olete aidanud meil kasvada ja saada selleks, kes me täna oleme.
Astro liblika kursused müügil – ASTROBUTTERFLY12
Meie 12. aastapäeva tähistamiseks oleme oma tellitavad veebikursused müügile pannud! Nüüdsest kuni 27. septembrini saate oma lemmik Astro Butterfly kursustele registreeruda 20% soodustusega .
Kõik müügil olevad kursused pakuvad kohest juurdepääsu õppematerjalidele. Need on eelnevalt salvestatud kursused videote, ärakirjade ja muude interaktiivsete komponentidega, nagu viktoriinid või refleksioonid. Ostmisel saate piiramatu juurdepääsu kõigile kursusematerjalidele.
Individuaalsetele kursustele pääsete ligi allolevate linkide kaudu – kupongikood on igale kursusele juba rakendatud . Kui pääsete kursustele ligi teiste linkide kaudu, ärge unustage kassas rakendada ASTROBUTTERFLY12 kupongi, et saada 20% allahindlust.
Lühikesed kursused ja veebiseminarid
• Aspektid ja kangelase teekond – originaalne pilk astroloogilistele aspektidele Joseph Campbelli teose “Kangelase teekond” vaatenurgast.
• Chironi tagasitulek – uurime Chironi tagasitulekut, mida kogeme umbes 50–51-aastaselt, ja seda, kuidas sellega teadlikult töötada.
• Pealtkuulatud märgid – põhjalik ülevaade pealtkuulamiste tähendusest, sellest, kuidas need elukogemuses avalduvad ja kuidas nendega töötada
• Sissejuhatus majajoonlauadesse – majajoonlaudade kasutamise aluspõhimõtted sünnikaartide tõlgendamisel
• Placidus vs. tervete märkide majad – nende kahe majasüsteemi erinevused ja kuidas need täiendavad diagrammi tõlgendamist
Põhjalikud astroloogiaprogrammid
• Chiron Sõnnis – raamistik meie Sõnni funktsiooni taastamiseks, mis on meie loomulik võime ära tunda, mis on meile hea
• Sõltuvus – Carl Jungi sõltuvuse, transtsendentsi ja individuatsiooni käsitluse tõlge astroloogilisse keelde, kasutades kolme välisplaneeti – Uraani, Neptuuni ja Pluutot – aknana psüühika sügavaimatesse igatsustesse.
• Planeedid ja psüühika – astroloogiline-psühholoogiline raamistik, mis valgustab planeetide ja meie psüühika erinevate elementide vahelist suhet.
• Märgid vs. majad – Märgid ei ole samad, mis majad; õppige märkide ja majade erinevust, et paremini kaardistada
• Põlvkondadevaheline astroloogia – õppige, kuidas perekondlikke mustreid ja teemasid 3 või 4 põlvkonna jooksul edasi antakse, kasutades sünnikaarte, planeetide transiite ja tsükleid.
Otseülekanne
Lisaks ülaltoodud nõudmisel pakutavatele kohese juurdepääsuga kursustele pakume ka otseülekannetega 6-kuulist programmi – Aspect Patterns Mastery . Programm algas sel kuul, septembris 2026, ja kestab 2027. aasta veebruari lõpuni.
Tänan teid jätkuva toetuse eest ja soovin teile Astro Butterflyle veel 12 aastat!
PS: Kui teil on kursuste kohta küsimusi, vastake lihtsalt sellele e-kirjale.