Aastal 2027 sõltub maatulundusmaa maamaksu suurus konkreetse kohaliku omavalitsuse (KOV) kehtestatud maksumäärast ja maamaksu aastase tõusu piirmäärast, mistõttu on igal pool täpne summa erinev. [1, 2]
Täpse summa arvutamiseks ja seadusest tulenevad piirangud jagunevad järgmiselt:
1. Maamaksumäärad maatulundusmaale
Seadus lubab kohalikel omavalitsustel kehtestada maatulundusmaale maksumäära vahemikus 0,1–0,5% maa maksustamishinnast aastas (erandiks on õuemaa kõlvik, millele võib kehtestada elamumaaga võrdse määra kuni 1,0%). [1, 2]
• Paljud omavalitsused (nt Jõelähtme, Peipsiääre ja Põlva vald) on kehtestanud 2027. aastaks maatulundusmaale (v.a õuemaa) maksimaalse lubatud määra ehk 0,5%.
• Mõnes omavalitsuses võib see olla madalam (nt Anija vallas on see 0,42%). [1, 2, 3, 4]
2. Maa maksustamishind
2027. aasta maamaksu arvutamisel on endiselt aluseks 2022. aasta korralise hindamise tulemused. Kuigi 2026. aastal viiakse läbi uus maa korraline hindamine, hakkavad selle tulemused maamaksu mõjutama alles alates 2028. aastast. [1, 2, 3]
3. Maksutõusu kaitsemehhanism (piirmäär)
Et maksukoormus ei tõuseks järsult, kehtestavad omavalitsused maamaksu aastase suurenemise piirmäära (vahemikus 10–100%). See tähendab, et Sinu 2027. aasta maamaks ei saa tõusta võrreldes 2026. aastaga rohkem kui volikogu määratud protsent. [1, 2]
• Näiteks kui Sinu koduvallas on piirmääraks määratud 10% (nt Antsla, Peipsiääre), võib Sinu maks uue valemi järgi küll teoreetiliselt olla palju suurem, kuid reaalselt tõuseb see 2026. aastaga võrreldes maksimaalselt 10%. [1, 2]
• Kui piirmäära järgi arvutatud tõus jääks alla 5 euro, võib maks tõusta ühe aasta jooksul fikseeritult 5 euro võrra (kuid mitte üle maksimaalse arvutusliku piiri). [1, 2]
Kuidas enda täpne prognoos leida?
Kuna maksu arvutab ja teated väljastab Maksu- ja Tolliamet (MTA), saad kõige kiiremini oma kinnistu tulevase maksuprognoosiga tutvuda, logides sisse e-MTA keskkonda, kus on üleval kohandatud maamaksu prognoosid. Lõplikud ametlikud maksuteated väljastatakse hiljemalt 15. veebruariks 2027. [1, 2, 3]
Kui soovid, võid täpsustada, millises omavalitsuses (vallas/linnas) Sinu maatulundusmaa asub ning kas sellel asub ka Sinu rahvastikuregistrijärgne elukoht (õuemaa soodustuse kontrollimiseks). Saan Sulle otsida selle piirkonna täpsed 2027. aasta otsused! [1, 2]

Maamaksu tõstetakse uuest aastast (pikemaajalise reformi raames) peamiselt kahel põhjusel: seadusemuudatustest tuleneva maa väärtuse uuenemise tõttu ja kohalike omavalitsuste vajaduse tõttu oma tulusid kasvatada. [1, 2]
Siin on peamised põhjused ja mehhanismid üksikasjalikumalt:
1. Maa väärtuse kordne suurenemine paberil
Eestis viidi läbi maa korraline hindamine. Kuna eelmine hindamine toimus aastakümneid tagasi, tõusis maa väärtus paberil (turuväärtuse lähedale) kordades. Maamaksu arvutamise aluseks on maa maksustamishind, mis tähendab, et baassumma, millelt maksu arvutatakse, on nüüd palju suurem. [1, 2, 3]
2. Seadusega määratud kohustuslik aastane tõus
Maa väärtuse järsu hüppe leevendamiseks kehtestas riik algselt n-ö kaitsemehhanismi. Alates uuest aastast on aga seadust muudetud nii, et omavalitsused peavad maamaksu igal aastal tõstma vähemalt 10% (seadus ei luba maksu samaks jätta ehk “nulli ei tunnista”). Lubatud maksimaalne aastane tõusutempo on omavalitsuse enda otsustada ja võib ulatuda kuni 100 protsendini aastas. [1, 2, 3, 4, 5]
3. Kohalike omavalitsuste rahaline vajadus
Maamaks laekub 100% kohaliku omavalitsuse eelarvesse, mitte riigikassasse. Paljud omavalitsused (nt Tartu, Kohila, Rapla jne) on otsustanud tõsta maksumäärasid või valida kiirema iga-aastase tõusutempo (nt 50% või 60%), sest see on üks väheseid viise, kuidas muudetud rahastusmudeli tingimustes kohalikku tulu kasvatada ja teenuseid üleval hoida. [1, 2, 3, 4]
4. Koduomaniku soodustuse muutumine summapõhiseks
Kui varem kehtis kodualusele maale üleriigiline pindalapõhine maksuvabastus (linnas kuni 1500 m²), siis nüüd on soodustused muutunud summapõhiseks. Omavalitsused saavad ise määrata soodustuse piirmäära (nt Tallinnas kuni 1000 eurot, Tartus 850 eurot). Kui maa väärtus on väga suur ja maamaks ületab seda piiri, tuleb omanikul ületava osa eest esimest korda reaalselt maksma hakata. [1, 2, 3]

Märkus: Maksutõus ei puuduta kõiki inimesi võrdselt. Ligikaudu kahel kolmandikul maaomanikest maamaks tänu koduomaniku soodustustele ei tõuse või tõuseb väga minimaalselt. Kõige valusamalt tabab tõus neid, kelle maa ei ole registreeritud elamumaana (nt ärimaal asuvad üurikorterid) või kellel on suured maavaldused. [1, 2, 3]

Sinu kodu ehk elamumaa maamaksumäär Rapla vallas (sh Kuusiku-Nõmme külas) on 2027. aastal 0,5% maa maksustamishinnast aastas. [1]
Seda reguleerib Rapla Vallavolikogu määrus, mille kohaselt kehtivad vallas järgmised maksumäärad: [1, 2]
• Elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa: 0,5%
• Maatulundusmaa (välja arvatud õuemaa): 0,5%
• Äri- ja tootmismaa: 1,0%
Kuna tegemist on Sinu koduga (ja eeldatavasti on Sinu elukoht rahvastikuregistris registreeritud samal aadressil), laieneb Sulle kodualuse maa maksusoodustus. See tähendab, et kui maa väärtusest arvutatud maksusumma jääb seadusega ja valla poolt lubatud piirmäärade sisse, ei pruugi Sa reaalselt 2027. aastal maamaksu üldse maksma pidada või tõuseb see minimaalselt vastavalt iga-aastasele 10% kaitselimiidile. Täpsema eurodes summa leiad alates 15. veebruarist Maksu- ja Tolliameti e-MTA keskkonnast. [1, 2]

Eesti avalikkuse meelsus pidevate maksutõusude (nt käibemaksu, tulumaksu, aktsiiside ja maamaksu muutused) suhtes on kriitiline, kuid samas polariseerunud, peegeldades muret elukalliduse ja riigi majanduspoliitika suuna pärast.
Peamised suundumused ja ühiskondlikud hoiakud jagunevad järgmiselt:
1. Üldine meelsus ja soov madalamate maksude järele
Uuringud näitavad, et suurem osa ühiskonnast tunnetab maksukoormuse kasvu koormavana.
• Avaliku arvamuse küsitluste kohaselt (nt Postimehe kajastatud uuring) eelistab märkimisväärne osa Eesti elanikest (ligikaudu 64%) pigem nn „õhemat riiki“ ja madalamaid makse, mitte suuremat riigipoolset ümberjagamist koos kõrgete maksudega.
• Pidevad maksumuutused tekitavad tarbijates ja ettevõtjates ebakindlust, kuna tulevasi kulusid on keerulisem prognoosida. [1]
2. Valitsuse usaldusväärsus vs. eluga rahulolu
Maksutõusude laine on otseselt mõjutanud poliitilist rahulolu, kuigi viimastel andmetel on emotsioonid stabiliseerumas:
• Usaldus riigi institutsioonide vastu: Riigikogu ja valitsuse usaldusväärsuse näitajad tabasid ulatuslike maksutõusude alguses madalpunkte. Valitsuse avaldatud avaliku arvamuse seire uuringud viitavad aga sellele, et usaldus valitsuse vastu on hakanud näitama esimesi stabiliseerumise või kerge kasvu märke (tõustes 38%-ni), kuna inimesed on uute majandusoludega kohanemas. [1]
• Igapäevane toimetulek: Hoolimata maksutõusudest hindab ligi 70% elanikest oma igapäevast majanduslikku toimetulekut rahuldavaks või heaks, mis hoiab ära teravama sotsiaalse kriisi. [1]
3. Maksumoraal ja “maksutahe”
Huvitava paradoksina on Maksu- ja Tolliameti (MTA) tellitud uuringud tuvastanud, et üldine maksutahe ehk kodanike valmidus makse korrektselt maksta on tegelikult mõnevõrra paranenud. See tähendab, et kuigi uued või tõusvad maksud ei ole populaarsed, mõistab suur osa elanikkonnast maksude maksmise vajalikkust riigi funktsioneerimiseks, julgeoleku tagamiseks ning avalike teenuste ülalpidamiseks. [1, 2]
4. Suhtumine konkreetsetesse maksuliikidesse
Mitte kõikidesse maksutõusudesse ei suhtuta ühtmoodi:
• Julgeolekumaks ja aktsiisid: Maksutõuse, mida seostatakse otseselt riigikaitse ja julgeolekuga, tolereeritakse ühiskonnas reeglina paremini.
• Käibemaks ja maamaks: Tarbimismaksude (nagu käibemaksu tõus 24%-le) ning kohalike maksude (maamaks) tõus tekitab hirmusid, kuna need mõjutavad otseselt igapäevast ostujõudu ja sundkulutusi, tabades valusamalt just madalama sissetulekuga leibkondi. [1]
Kokkuvõttes iseloomustab rahva meelsust ratsionaalne rahulolematus – maksutõusud on ebapopulaarsed ja inimeste eelistus kaldub madalamate maksude poole, kuid üldine seaduskuulekus ja arusaam riigi vajadustest hoiavad maksumoraali stabiilsena.

Kui Sa otsustad maamaksu ja automaksu (mootorsõidukimaksu) teadlikult maksmata jätta, rakendab Maksu- ja Tolliamet (MTA) Sinu suhtes täpselt samasuguseid rangeid reegleid nagu mis tahes muu maksuvõla puhul. Maksudest kõrvalehoidumine ei lõpe lihtsalt “trahviga”, vaid käivitab riikliku sundtäitmise ahela. [1]
Siin on samm-sammuline ülevaade sellest, mis sellisel juhul reaalselt saama hakkab:
1. Kohe esimesest päevast hakkab voolama intress
Niipea kui maksetähtaeg möödub (maamaksul tavaliselt 31. märtsil ja 1. oktoobril; automaksul osade kaupa suvel ja sügisel), muutub tasumata summa ametlikuks maksuvõlaks. [1, 2, 3, 4, 5, 6]
• Igapäevaselt hakatakse võlale juurde arvutama intressi määras 0,06% päevas.
• Aastas teeb see umbes 21,9%, mis tähendab, et võlg kasvab kiiresti. [1]
2. Riik hakkab saatma meeldetuletusi
MTA ei pöördu kohe kohtutäituri poole. Esmalt saadetakse Sulle e-MTA keskkonna kaudu, e-kirjaga või SMS-iga tasumise hoiatused ja meeldetuletused. Sulle antakse tähtaeg (tavaliselt 10 päeva) võla likvideerimiseks või maksegraafiku sõlmimiseks. [1, 2]
3. Pangakontode arestimine ilma kohtuta
Kui Sa hoiatustele ei reageeri ja tähtaega eirad, on MTA-l seaduslik õigus alustada sundtäitmist ilma kohtu sekkumiseta. [1]
• Konto külmutamine: MTA saadab Sinu pankadele elektroonilise arestimisakti. Sinu pangakontodelt võetakse võlgnevus (koos kogunenud intressidega) automaatselt maha. [1]
• Kui kontol pole piisavalt raha, jääb konto miinusesse ning kõik tulevased laekumised (nt pälk, toetused) arestitakse võla katteks, jättes Sulle vabaks vaid seadusega ette nähtud elatusmiinimumi.
4. Piirangud varale (keelumärked)
Kui kontodelt raha kätte ei saada, seab MTA Sinu varale keelumärked: [1]
• Kinnisvarale (maamaksu puhul): Kinnistusraamatusse tehakse märge, mis tähendab, et Sa ei saa oma kodu või maad müüa, kinkida ega sellele hüpoteeki seada enne, kui maksuvõlg on tasutud.
• Autole (automaksu puhul): Transpordiameti liiklusregistrisse pannakse sõidukile võõrandamise keelumärge. Sa ei saa autot maha müüa ega teisele isikule ümber registreerida. [1]
5. Tulumaksu tagastuse kinnipidamine
Kui Sul on riigi ees maksuvõlg, siis järgmisel kevadel tuludeklaratsiooni esitades Sulle enammakstud tulumaksu välja ei maksta. Riik suunab kogu tagastatava summa automaatselt Sinu maamaksu ja automaksu võlgade katteks. [1]
6. Avalik häbipost ja krediidireiting
Sinu maksuvõlg (kui see ületab 100 eurot) muutub avalikuks infoks. Seda näevad kõik ametlikust MTA võlapäringust ning see kajastub maksehäireteregistrites. See rikub Sinu krediidiajaloo – edaspidi on Sul äärmiselt keeruline või võimatu saada pangast laenu, liisingut või järelmaksu. [1]

Mida teha, kui maksmisega on raskusi?
Kui Sul pole hetkel võimalik makse tähtaegselt tasuda, on kõige mõistlikum mitte oodata sundtäitmist, vaid taotleda e-MTAs maksuvõla ajatamist ehk maksegraafikut. [1]
• Graafiku saab teha 2 kuni 24 kuu peale.
• Graafiku kinnitamisel on võimalik taotleda intressi vähendamist kuni 50%.
• Graafiku olemasolul ei arestita Sinu kontosid ning Sinu nime ei kuvata avaliku maksuvõlalasena. [1, 2]
Kui soovid, saame lähemalt vaadata:
• Kas Sul on vaja juhiseid, kuidas e-MTAs maksegraafikut taotleda?
• Kas Sul on huvi kontrollida, kas vastad mõnele maksusoodustuse või -vabastuse kriteeriumile (nt lasterikkad pered automaksu puhul)?