Kellakeeramine – vajalik või tarbetu?
Kaks korda aastas on inimesed häiritud kellakeeramisest. Üleminek talveajalt suveajale pidavat aitama paremini kasutada valget osa päevast ning muutma tööperioodi viljakamaks. Ometi tekib kahtlus, kas kellaga mängimine ikka annab soovitud tulemust.
Kellakeeramine ei täida eesmärki
Segadus, mida kellakeeramine tekitab, on piisav põhjus sellest loobumiseks. Ajavahetus ei anna majanduslikku kokkuhoidu nagu väidetakse. Ma pole kohanud veel ühtki vettpidavat arvutust, kui suurel hulgal tänu kellakeeramisele energiat kokku hoitakse ning kuivõrd kasvab tänu sellele inimeste tööpanus. Pigem esitavad kellakeeramise pooldajad emotsionaalseid ja ideoloogilisi argumente, mis paneb kahtlema, et tegemist on asjaga iseeneses, nagu ka mitmete muude EL-i ametnikearmee poolt pastakast väljaimetud meetme puhul (banaanide kõverusstandard ja tolmuimejate mootorivõimsuse kärpimine). Samas kaotab mõtte iga poliitiline algatus, mis ei too kasu inimeste heaolule, elujärjele ja majanduslikule toimetulekule. Olen põhimõtteline kampaaniate vastane, milleks pean ka kohustuslikku iga-aastast kellakeeramist.
Kellakeeramine rikub tervist
Regulaarselt tabab meid talvisele gripihooajale lisaks veel kevadine ja sügisene kellakeeramise palavik, mis puudutab iga inimest. Võime küll stoilise rahuga kinnitada, et meile see osutitega mängimine peavalu ei valmista, ent tegelikkuses kujuneb asi teisiti. Kellakeeramine tekitab stressi ja ebamugavust. Kas kõik ajanäitajad said õigeks pandud, ega ma hommikul sisse ei maga, kuidas end järgmistel päevadel tunnen? – need küsimused vaevavad iga eurooplast, kellest on tehtud kellaajaga mängimise katsejänesed.
Eitav suhtumine kellakeeramisse pole pelgalt emotsioon, vaid selle negatiivset mõju on tunnistanud ka meedikud. Arstide väitel on öö ja päeva vaheldumise rütm evolutsioonis väljakujunenud tunnetuslik protsess ning püüd eurodirektiividega evolutsiooni käiku muuta, sulaselge posimine. Tohtrid selgitavad, et kellakeeramine pärsib tähelepanu ning alandab töövõimet. Selle kahju võib Euroopas ulatuda miljardite eurodeni, mis kaotatakse õnnetuste läbi ja väsinud tööliste langenud keskendumisvõime tõttu. Milleks? Kellakeeramine tekitab ka unehäireid, mis võivad pöördumatult kahjustada tervist ning tekitada organismis raskesti ravitavaid muutusi.
Mõistlik on primitiivsete lahendustega miljonite elu muuta üritavate poliitikute asemel usaldada arste. Kellakeeramine on brutaalne viis loodusele vastanduda. Meenub Mitšurin, kes looduselt armuande ei oodanud.

Suve või talveaeg, selles on küsimus
Inimesed jagunevad laias laastus öölembesteks ja hommikuvirgeteks ning see määrab ka suhtumise küsimusse, kas jääma peaks vööndiajale lähedase talveaja juurde või eelistama hommikusele reipusele ja töökusele häälestavat suveaega. Eesti elanikud on enamuses töökad ja krapsakad hommikuvirged. Küsitluste kohaselt toetab 70% meist igavest suveaega ning vaid 20% tahab jätkata vööndiaja lähedase talveajaga. 10% jäävad selles küsimuses äraootavale sisukohale. Kindlasti mõjutab suveaja populaarsust tõik, et suvi on põhjamaalastele haruldane ja kallis aastaaeg, mis muudab meid kõiki nooremaks, toob südamesse armastuse ja mõtteisse lennukuse, sestap siis ka ihalus kõige suvega seonduva järele.
Arstide hinnangul on tervisele, töövõimele ja pikemas perspektiivis ühiskonna heaolule oluline elada võimalikult vööndiajale lähedastes tingimustes. Sestap pooldan vööndiaega, sest tahan olla aastaringselt terve, töökas ja tegus.
Kellakeeramisest tuleks loobuda niipea kui võimalik
Uuringute kohaselt on kolmandik Eesti elanikest depressioonis või selle eelses seisundis. Muidugi on siin oma osa kaamosel ja kitsilt jaotuval päikesevalgusel, ent kindlasti annab sellesse kurba statistikasse panuse ka kellakeeramine. Võrreldes lõunapoolsete riikidega on meie sesoonne päeva ja öö pikkuse vaheldumine äärmiselt suur ning siit ka rahvuslikud vaimsed iseärasused.
Lõpuks on hakanud tunneli otsast paistma valgus, sest kellakeeramise ilmselge negatiivne mõju on jõudmas ka Euroopa isekate valitsejate teadvusesse ja Euroopa Komisjon on andnud lubaduse kellakeeramise küsimus lahendada. Aga hea poliitik, kes lubabki! Tundub, et kellakeeramise lõpetamine takerdub taas euroliidu lõpututesse eluvõõrastesse võimukoridoridesse nagu see juhtus 2020. aastal, kui kellakeeramisest loobumine oli päevakorras, ent seejärel muude teemade varju kadus. Head talveaega, kallid kaaskatsejänesed!
Vsevolod Jürgenson

Tere Kati,
Sa oled ilmselt raamatuid lugenud. Podcaste kuulanud. Ettekanded hilisemaks salvestanud.
Seega on siin tõeline küsimus: kui elu läheb tõeliselt raskeks, kuhu sa siis lähed?
• Kui su mõtted ei lakka kell 2 öösel töötamast?
• Kui vana muster uuesti pinnale ilmub ja sa oled sellest tüdinud?
• Kui vajad harjutamist, mitte järjekordset taskuhäälingut?
• Kui sa tahad kuulda kelleltki, kes on sama läbi elanud?
• Kui sul on lihtsalt vaja end veidi vähem üksikuna tunda?
Paljude jaoks peitub vastuses natuke kõikjal. Raamat siin. YouTube’i video seal. Rakendus, mille eest sa unustasid, et maksid.
Ja mitte midagi sellest pole olemas hetkel, kui sa seda tegelikult vajad.
See ongi tegelik lõhe. Enamik meist ei vaja rohkem infot. Meil ​​on vaja õiget harjutamist, kui see hetk kätte jõuab.
Seepärast lõimegi HeartMindi liikmelisuse . Üks koht, kuhu minna, kui elu raskeks läheb.
Kas tunned end ülekoormatuna?
Ava närvisüsteemi harjutus.
Kas oled millegi sellise küljes kinni, millele sa päris nime ei oska anda?
Uurige kursust läbipõlemise, häbi, vastupanuvõime, suhete või tervenemise kohta.
Kas soovite sügavamale minna?
Veeda pärastlõuna selliste õpetajatega nagu Bessel van der Kolk, Gabor Maté, Kristin Neff, Rick Hanson, Tara Brach, Peter Levine, Sharon Salzberg ja paljud teised.
Igatsed tõelist ühendust?
Liitu elava kogukonnakogunemisega.
Huvitav, mida Fleet võiks öelda selle kohta, mida sa läbi elad?
Ava Ask Fleet AI ja uuri tema õpetusi täiesti uuel viisil.
Ja kui sa lihtsalt tahad istuda, hingata ja koju iseenda juurde jõuda, on selleks ka oma harjutus.
HeartMindis on sadu tunde sisu. Palun ära püüa neid kõiki vaadata.
Sa ei vaja kõike.
Sa vajad lihtsalt õiget asja siis, kui seda vajad.
Oma liikmelisusest leiad:
• Täitke HeartMind tippkohtumise kollektsioonid
• Kursused tervenemise, vastupidavuse, läbipõlemise, häbi, suhete, meditatsiooni, närvisüsteemi reguleerimise ja muu kohta
• Põhjalik juhendatud praktikate kogu
• Iganädalased otseülekanded kogukonna kogunemistele
• Küsi Fleet AI-lt
• Uued tippkohtumised, kursused, üritused ja giidiga kogemused kohe, kui need avaldatakse
Kõik hinnas. Neid ei pea ükshaaval ostma.
„Suur aitäh kõigi teie imeliste õpetuste ja programmide eest, mille olete koos nii paljude lugupeetud mõtteliidritega kokku pannud. See on tõeliselt muutnud minu isiklikku ja vaimset kasvu.“
– Mitch S.
Praegu saad HeartMindiga liituda esimesel aastal kõigest 97 dollari eest. See on vähem kui 2 dollarit nädalas. Ja sul on 14 päeva aega kõigega tutvuda.
Liitu HeartMindiga kohe ja esimesel aastal 97 dollarit
Järgmine kord, kui elu raskeks läheb, oleks meil hea meel, kui sul oleks kuhugi minna.
Näeme kogukonnas,
Teie HeartMindi meeskond
PS Järgmine kord, kui su mõtted kell 2 öösel tööle hakkavad, tead, kuhu minna. Esimese aasta 97-dollarine hind lõpeb laupäeval südaööl. Pärast seda naaseb liikmelisuse tavahind.
Liitu HeartMindiga esimesel aastal 97 dollari eest

Probably Good:Suurepärane reportaaž võib oluliselt muuta. Võtame näiteks Standard Oili , mis 20. sajandi alguses kontrollis umbes 90% USA naftatööstusest, kasutades konkurentide turult väljatõrjumiseks ja oma monopoli kaitsmiseks mitmesuguseid röövellikke võtteid.
Aastatel 1902–1904 avaldas ajakirjanik Ida Tarbell rea uurivaid artikleid, mis paljastasid ettevõtte taktikat. Sari tekitas avalikkuses tohutu elevuse ja seda peetakse laialdaselt surve tekitajaks, mis viis USA ülemkohtu seitse aastat hiljem Standard Oili laiali saatma .
Tarbelli töö näitab, mida ajakirjandus oma parimal viisil teha suudab: juhtida tähelepanu tähelepanuta jäetud probleemile, muuta avalikku arvamust ja lõppkokkuvõttes inspireerida positiivset tegutsemist. Ja kuna tänapäeva maailmas on nii palju olulisi, kuid tähelepanuta jäetud probleeme , on hea ajakirjanduse järele ehk rohkem vajadust kui kunagi varem.
Kas see tähendab, et soovitaksime rohkematel inimestel ajakirjanduse karjääri valida? Vastus on pisut keeruline. Seda seetõttu, et ajakirjanduses on mõju avaldamine lihtsam öelda kui teha. Enamik ajakirjanduslikke rolle ei võimalda oluliste teemade sellist teravat kajastamist, mida positiivse mõju avaldamiseks vaja oleks. Võite kergesti avastada, et jääte vaid tavapärase uudistetsükli kajastamise või kuulsuste klatši kajastamise ohvriks, isegi kui teil on ambitsioonikad kavatsused.
Teisest küljest saab ajakirjandus tõepoolest midagi muuta tähelepanuta jäetud probleemide lahendamisel, alates loomakasvatusoludest kuni tehisintellektist tulenevate riskideni . Ja kuigi need on mõnevõrra haruldased, on ajakirjanikukarjääris võimalusi nende probleemidega tegeleda, vähemalt piisava strateegia ja püsivuse korral. Kui oled ennetav, oskad hästi kirjutada või sul on muid omadusi, mis sind sobivaks teevad , võiks ajakirjandus olla uurimist väärt.
Ajakirjanduse kui karjäärivaliku kaalumise kohta lisateabe saamiseks on hea alguspunkt meie täielik profiil . Kui oled huvitatud tehisintellektiga seotud riskide kajastamisest ja sul on kogemusi ajakirjanduse või tehisintellekti valdkonnas, siis Tarbelli stipendium (Ida Tarbelli järgi) on avalduste esitamiseks avatud kuni 22. novembrini!
____
Tõenäoliselt Good palkab
Meil on hea meel palgata oma uude programmide meeskonda kaks inimest ! Need rollid keskenduvad individuaalsele karjäärinõustamisele: aidata inimestel selgelt mõelda oluliste karjääriotsuste üle ja teha praktilisi järgmisi samme. Huvitatud nõustajad saavad kuni poole oma ajast pühendada ka headhuntingule (inimeste kokkuviimisele mõjukate võimalustega) või üritustele (tippülikoolide ja erialagruppide töötoad ja loengud).
Kui suudad luua sidemeid väga erineva taustaga inimestega ja neid läbimõeldult suunata suurema mõju avaldamise suunas, siis ootame kandideerimist.
Kandideeri siin hiljemalt 1. novembriks!
____
Kas otsid mõjukat rolli?
Siin on mõned hiljuti meie tööportaali lisatud töökohad, mille üle oleme elevil:
• Meediajuht Efektiivse Altruismi Keskuses
• Empiiriline uurija Redwood Researchis
• Progressi Instituudi kaas-/vanemtoimetaja
• Toetuste tegevuse koordinaator ettevõttes Animal Charity Evaluators
• Personalijuhtimise juht Mirror Biology Dialogues Fundis
Ilusat nädalat!
https://www.ohtuleht.ee/1169541/klops-ja-volgades-kolme-tunga-laureaat-kati-murutar-kuidas-me-laseme-end-haneks-tommata?fbclid=IwY2xjawVIJXpleHRuA2FlbQIxMQBwZG9mBXNydGMGYXBwX2lkEDIyMjAzOTE3ODgyMDA4OTIAAR4jZRjlr90WBTSUUeHmctd_eXihAcEuP_HK5uI6WwoyNzyIfvY6-fwCPYngjQ_aem_cbhvLekfTYdGenhu6vyrfw