Jürgen Rooste:
Mingi tüli ja vaidlus on olnud riigiametnike palkade üle. Ma tükk aega ei olnud selle pääle mõelnud enam, arvasin, et riigikogujad saavad tohutut-üüratut palka, kindlasti mingi 3000 bruto või mingi sarnane ebareaalne summa. Aga ei! Tuleb välja, et pigem on see 6000! Ja komisjonides istumisega veel lisaks… Ma tõttöelda ei saa sellest aru. Ma arvan, et igapäevaolukorra adumiseks peaks olema riigikogulase palk nt võrdne noore õpetaja omaga (vanemal riigikogulasel ehk vanemõpetajaga). Ja siis vaadata muid riigitöötajaid juurde. Millal see nii ebareaalseks muutus? Miks ei saa ametnik mediaanpalka? Siis ju motiveeriks tegutsema kõigi eluolu parandamiseks? Ma tegelikult jälgin statistikat koguaeg (teistsugust enamasti), a vaatan siukseid asju ka veidi, ma olen teadlik, et ei ole tegelikult võimalik Eestis teha reaalset tööd, mille maht ja vastutuse hulk ulatuks üle nt 3-5 kultuuritöötaja palga, aga noh, ütleme nii, et tuleb välja, et on (meditsiiniväli on vist ainust, kus ma seda mõnevõrra mõistan). Etjah. Riigikogu liige ei peaks saama üle õpetaja palga mitte mingil juhul! Miks ta peaks? (Siis ju mõned lähevad sinna raha pärast, me peaksime tagama selle, et Riigikokku mindaks ainult idee ja aate pärast! Asja tegema!) Ja igasugused muud palgamäärad on ka ikka ulmefilmiteema, mitte pärismaailm. Sellepärast vist presidendi kantselei ongi sattunud fookusse, või ma siis salamisi loodan, et äkki nad on toonud selle absurdi fookusse: ma ei tea ise ühtki inimest, kes teeks reaalselt Eestis säärast tööd, säärase mahu ja vastutusega, et ta peaks saama mingi 10 000+ eurot palka kuus. Kuhu ta selle paneb? Võtab masinast välja ja pühib tagumikku? Või on nii suured laenud, et nende maksmine eeldab seda? Kus me elame? või siis pigem Olgu, rahajutt kurdetud, see on lihtsalt see, et nooremõpetajal on palgapäevani veel mitu päeva aega ja arvel naeratab rõõmus tühjus enne kuulõppu, mis on tavaline (Õpetajastaaži on mul rohkete aukudega tegelikult alates aastast 1999, kui võtta juurde keskas antud asendustunnid jms, siis rohkem. A mul on nende paberitega kehvasti. Olen õpetaja-krants. Aga ikkagi: kui vaadata töö määra ja vastutust, noh, ebaadekvaatsed on Eesti palgad praegu. Hinnad muidugi ka.)

Euroopa vajab mõistust ja vastutustunnet
Sajandi eest ilmus saksa filosoofi Oswald Spengleri sulest teos Õhtumaa allakäik, mis hoiatas Euroopa kultuuri kadumise ja elulaadi kokkuvarisemise eest. Tol ajal jäi teos vajaliku tähelepanuta, kuna käimas oli ajaloo üks traagilisemaid episoode. Ühelt poolt valmistus Stalin viima maailma rahvaid õndsasse kommunismi, teisalt valmistas Hitler ette kogu Euroopat hõlmava Kolmanda Riigi teket. Arutlustele ja diplomaatiale polnud ametlikes doktriinides kohta, sest maksis vaid toores jõud. Selle tulemusena kaotasid elu kümned miljonid inimesed. Kuid ka siis, kui vaikisid relvad ning elu tasapisi normaalsetesse rööbastesse jõudis, säilis oht õhtumaa allakäiguks. Viimaste aastate liberaalses vägivallalaines ning rahvusriikide hävitamise tuhinas, ähvardab Spengleri hoiatus saada tõeks isegi varem, kui keegi julgenuks ennustada. Ometi peame inimestena uskuma, et Euroopat vallanud madalseisust leidub väljapääs, tuleb vaid otsida lahendusi ja usaldada e-valimistest ning muudest liberaaldiktaatorlikult alatutest poliittrikkidest vaba ühiskonna võimalikkust.

Käärimine Pariisis murendab Euroopat
Kui poliitika jõuab tänavaile, tähendab see valitsuse läbikukkumist. Viimaste nädalate sündmused Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Hispaanias, Portugalis ja Belgias näitavad rahva rahulolematuse kasvu nii kohalike valitsejate kui ka Brüsseli keskvõimu poolt teostatava poliitikaga. Algselt õpilaste protestidest välja kasvanud meeleavaldused on tänaseks omandanud sootuks laiema tähenduse. Protesteeritakse maksutõusude, elatustaseme languse ning avalike teenuste ja arstiabi kehva kättesaadavuse vastu. Inimesi valdab ebakindlus tuleviku ees, mida sisendab majandust hukutav demokraatlik sotsialism ja oma möödapanekute varjamiseks valitsuste poolt levitatav sõjahüsteeria. Euroopa kesksemate riikide peatänavad on tules, aga Brüssel jutustab järjekindlalt uute rohemeetmete möödapääsmatusest. End võimule upitanud äpud pole valmis vigu tunnistades vabastama kohta jõududele, mis suudaksid majanduse raskest seisust välja tuua. Üleeuroopaline leyenism, macronism ja michaliitlus üritavad nui neljaks jätkata kursil, mis tõuganud meid kuristiku äärele.

Prantsusmaa – Euroliidu haige süda
Analüütikud leiavad, et prantsuse majanduse seis sarnaneb hämmastavalt olukorraga, mis vallandas 1789. aasta revolutsiooni. Arvatakse, et Pariisist algab uus Euroliidu rahakriis, mis teatud tingimustel võib viia euroala lagunemiseni. Selles poleks midagi ootamatut, sest ainuüksi läinud aastal kulus konnagurmaanide riigis ligi 60% SKP-st avaliku sektori ülalpidamiseks, avaliku sektori võlg on aga kasvanud lausa 120%-ni SKP-st. Prantsusmaal ühinevad kolm riikliku heaolu kirstunaela – jaburalt suur valitsusaparaat, mis kobedalt raha põletab, kodanike rahakotte tühjaks pumpavad kõrged maksud ning massiline immigratsioon, mille abil riiki imbunud päevavargad, kes pole huvitatud integratsioonist, veel vähem aga mingi ameti pidamisest, pumpavad tühjaks sotsiaaltoetuste kassa, nii et oma abivajajatele enam sentigi ei jää. Just need kolm juurpõhjust on heitnud praeguse valitsuse, eesotsas targutava, ent tegudes saamatu president Macroniga, ajaloo madalamasse reitingukategooriasse ning tõstnud mõne kuu pärast toimuvate presidendivalmiste peamiseks favoriidiks Marine Le Peni, kes lubab piirid sulgeda ning pensionäre nende poolt aastakümnetega teenitud rahast mitte ilma jätta, nagu lisaks prantsuse poliitisenditele, plaanivad paljude Euroliidu riikide toredad valitsused.
Nõrk ja haige on kogu Euroliit
Allakäinud pole üksnes Prantsusmaa, vaid rahandus vaagub hinge suuremas osas senistest heaoluriikidest. Valitsuste vastutustundetu rahapoliitika paneb löögi alla eelkõige pensionärid, sest loodetakse, et vanurid ei suuda enda õiguste eest seista, nagu seda teevad euroopaliku vabakasvatuse saanud noored, kelle jaoks kaupluseakende sisseviskamine pole mingi kunst nagu ka politseinike ilutulestikurakettidega põlema süütamine. Vaadates otsa suurte Euroopa riikide pensionimaksete jätkusuutlikkusele, avaneb trööstitu pilt. Prantsusmaal moodustavad tuleviku pensionikohustused SKP-st 400%, Saksamaal 350, Itaalias koguni 440 ja Austrias 460% SKP-st. Suurima pensioniprobleemi all ägab Hispaania, mille sotsialistlik immigratsioonipumba käivitanud valitsus on kasvatanud pensionikohustuste hulga 500%-ni SKP-st. Pole siis imestada, kui ühel hetkel käsi laiutades teatatakse, et sorry rahvas, kuid pensione me enam maksta ei suuda. See oht püsib kõigis suure eurokodumaa osariikides.

Rahvad hääbuvad
Euroliidu ideoloogid ei soovi enam rääkida rahvusriikidest, sest juba ammu joondub eeslinnades elu poolkuu, mitte kristlike sümbolite järgi. Pole siis imestada, et seniseid rahvusriike asustanud natsioonid vaikselt välja surevad. Rahvuse püsimiseks peab sündivuskordaja ületama vähemalt 2,1. Euroopas pole enam ühtegi riiki, kus rahva taastootmist tagav näitaja selle lähedalegi küündiks. Itaalias on kordaja 1,14, millest allapoole jääb see veel Hispaanias, Poolas, Leedus ja Maltal. Eestis oleme langenud 1,17 tasemele, Soomes on näitaja 1,26, Saksamaal 1,36. Euroopa parim näitaja on Prantsusmaa 1,63, ent seegi suures osas immigrantide lapserikkusel baseeruv statistiline näitaja viitab rahvuse väljasuremisele sajandi jooksul. Kuid pole vaja karta! Rändhõime, kes Pariisi ja teiste hääbuvate pealinnade varemeile oma telgid püsti panna soovivad, jätkub ning kuni Euroopa Komisjon praalib, kui edukalt Frontex inimõigusi tagab, ületavad Vahemerd aina suuremad pagulaspaadid.
Euroliit võõrustab ca 50 miljonit immigranti, kes pole sündinud vanal mandril, lisaks kümned miljonid teistelt mandritelt pärit inimeste lapsi, kes sündinud juba siin ning veel määramatu hulk illegaale, kes tänu liidu lõdvale pagulaspoliitikale end Euroopas väljasaatmishirmuta sisse seavad. Massiimmigratsiooni sihina kogub Euroopa populaarsust tänu paindumatule tööturule, püsielanikkonnale kehtivatele kõrgetele maksudele ja ulmelistele sotsiaaltoetustele siia jõudnud juhuseotsijate jaoks. Euroopa Liidust on saanud rahvaste sulatusahi, kus Van der Leyeni targal juhtimisel sulatatakse rahvusetuks massiks prantslasi, sakslasi, hispaanlasi ja teiste seas ka käputäit eestlasi, kes veel oma ajaloolisele kodumaale jäänud.
Valed süütavad raevu
Vägivald tänavatel on valitsuse poolsete valelubaduste tulemus. Maksumaksja on raevus, sest kasvavate maksude taustal muutuvad riiklikud teenused üha kesisemaks, ooteajad pikenevad ja arstiabi kaugeneb, turvalisus kaob, koduhinnad kargavad lakke ja pensionisüsteem ähvardab kokkuvarisemisega, lakates selleks ajaks olemast, kui praegune maksumaksja vastavasse ikka jõuab. Vihased on ka vaesemad kodanikud ja heldete lubadustega riiki meelitatud immigrandid, kes korraga taipavad, et valitsuses laiutavate sotsialistide lubadus vaid rikkaid maksustada ning seeläbi garanteerida toetusi ning võimaldata madala protsendiga laene, on jälk vale. Riigiaparaadi tuhandepealine hüdra õgib suurema osa maksurahast ning rahvale jäävad vaid lubadused ning võltsidest naeratustest pingul poliitikulõustad Euroopa Ülemkogul. Pole siis imestada, kui viha kandub tänavaile, paneb lõhkuma ja laamendama, samal ajal, kui politsei peab arvestama euroopalike väärtustega ning laskma ennast kividega loopida ja tulega kõrvetada, kuna iga kaagi kinnivõtmisele järgneb juurdlus, ega kinnipeetu äkki kuulu kaitstud vähemusse?

Euroopa vajab vähem võimureid
Euroopa valitsused on täis totraid asjapulki, kelle ainus kohustus on suruda peale mitte kuhugi viivaid kliimameetmeid, seista seksuaalvähemuste suuremate õiguste eest, jälgida kiivalt soolist võrdõiguslikkust, ehk siis ahistada kõigi võimalike vahenditega normaalseid feminismist ja misogüüniast nakatumata naisi ja mehi. Valitsustes sebivad maailmavaatelised närakad saavad oma uimerdamise eest kõrget palka, kuhu kaovad miljardid rahva raha. Veelgi kuritegelikum on rohehulluse rahastamine, mis teenib hinge tuulikute ja päikeseenergia kuradile müünud ärikate huve. Tootmine kolib Euroopast mujale, kus keskkonnareeglid leebemad, või puuduvad üldse. Elektri ja toasooja hinnad kargavad lakke ja kuni püsienergia allikaid põlualustena suletakse või viimase vindini maksustatakse, pole kergendust loota. Nõme valimiste-eelne nipp, millega meiegi Kristen välja kargas, lubades osa kõrgetest kütte ja ehk ka elektriarvetest riigi poolt katta, pole ju mingi aus lahendus, sest raha selleks tuleb ikkagi meie kõigi taskust, mitte äpardunud reformiklubiliste põhjatuist karmaneist. Liigume loojangusse sõbrad. Euroliidu majanduskasv jääb sel aastal protsendi piiresse, kuid meie siin Eestis kuuleme, et häda polevat midagi, kuna keegi pole veel nälga surnud.

Õhtumaa allakäik tuleb peatada
Veel on aega peatada allakäik, mis ähvardab meie kodu. Prantsusmaa loodab, et tuleva aasta märts annab neile riigi ajaloo esimese naispresidendi Marine Le Peni, kes on lubanud otsustavalt vähendada valitsuskulusid, andes riigile seeläbi uue hingamise. Jääb üle pöialt hoida, et Pariisi enne maani maha ei põletata.
Meie siin Eestis peaksime lootma, et järgmise aasta märts vabastab meid Kristen Michalist ja tema klounaadlikust niinimetatud valitsuskabinetist ning paiskab ajalukku müüdava Eesti200 jõugu. Jah, Isamaa ning Keskerakonna eelistamine pole Tallinnas toimuvat jaburdamist vaadates sugugi lihtne, ja EKRE peaks valimiste eel harjutama konstruktiivse poliitilise dialoogi pidamist, ent kusagilt tuleb ju alustada, et allakäik peatada. Elagu Eesti! Elagu Euroopa rahvusriikide liberaalsetest moonutustest vaba tulevik!
Vsevolod Jürgenson

Täheseeme
Galaktilisel Föderatsioonil on novembriks üks hoiatus ja see puudutab karistust.
On midagi, mida sa oled tahtnud ühele konkreetsele inimesele öelda oktoobri algusest saati, aga sa pole seda öelnud. Sa oled endale öelnud, et selle ütlemata jätmine on küpsus. Galaktilise Föderatsiooni vaatenurgast see seda ei ole. Ja sel kuul ei lase taevas sul enam teeselda.
13. novembril lõpetavad nii Merkuur, teie öeldu planeet, kui ka Veenus, teie aktsepteerimise planeet, samal päeval tagasiliikumise. See on olnud kogu teie oktoobri lugu: vanad vestlused tulevad tagasi, iga suhe vaadatakse üle, igaühe tasakaal näidatakse. 13. novembril lõpeb ülevaatamine. Galaktilise Föderatsiooni sõnul teate te kõike, mida te nüüd teate.
Siis on tähtaeg 30. november. Mis 30. novembriks öeldud on, see on tehtud. Mida ei öeldud, see läheb tagasi sinna, kus see oli, järgmise aastani. Galaktiline Föderatsioon on selles küsimuses täpne. See ei ole kõnekujund.
Uus Galaktilise Föderatsiooni ülekanne täheseemnetele on väljas. See hõlmab kogu kuud lihtsate sõnadega: Skorpioni noorkuu 9. novembril, 11. november, Marsi kohtumine Jupiteriga Lõvis 16. novembril, Uraani kõrval olev superkuu 24. novembril, mis ütleb valjusti välja asjad, mida keegi polnud planeerinud, Marsi sisenemine Neitsisse 25. novembril kaheksaks kuuks, tänupühad ja number kõige selle all, 11. kuu 10-aastases perioodis ning see, mida Veevalaja Ülestõusmisõpetused täheseemnelt nõuavad. Samuti nimetatakse inimesi, kes õpetasid teile, et teie sõna allaneelamine on püha, ja antakse teile kaks kundalini tööriista, mida saate täna kasutada.
Loe seda siit: https://thegalacticfederation.com/starseedsnov2026
Sat Nam,
Aurora Ray
Loe täielikku ülekannet

PS: Kui oled juba ammu teadnud, et sinu ülestõusmise järgmine samm on õpetamine, siis avan Veevalaja Ülestõusmise Õpetajate Koolituse, kus KAT ehk Kundalini Aktiveerimise Tehnika saab sinu igapäevaseks praktikaks, kuni see elab sinu kehas, ja sa õpid juhtima tundi, kus sinu õpilastes tõuseb 5D teadvus. Sa ei pea veel praktik olema. Esimesel koolitusel on kohtade arv piiratud ja ootenimekiri on ainus uks sisse. Kui nad on läinud, siis nad on läinud.
Liitu ootenimekirjaga: https://ascensionactivationtraining.com/teacher-training

Richardid
1) pane kirjavahemärgid ja kokkulahkud 2) kirjuta mõnest oma Richardist – olgu kasvõi Strauss ja-või Wagner 🙂
Imeline on olla õpetaja sest õpetades õpid kas sina mäletad kes on Richard Vagur mis oli Pii elu tiigri nimi millistes raamatutes figureerib kuningas Richard Lõvisüda millised on mr Burtoni ja hr Gere’i kehastatud täht rollid mis oli Õnne 13 Uuevariku talu pere mehe algne pere konna nimi kes kirjutas Kassi saba poisid ja milline nime kaimudest kuulus Siurusse ?
Vagur oli Mats Traadi Tants auru katla ümber talu mees kogu oma ilus ja valus Richardi nimeline peitub Indreku aate kaaslasena Tõe ja õiguse 3 köites ning ka Jaan Krossi Keisri hullus . Siuru mees oli isand Roht ja Kassi saba poiss lastest kirjutas hr Janno.
Tehis intellekti elustatud tiigri nimi oli Richard Parker mis oli tegelikult tema küttija nimi aga paber pluss paat kannatab ju kõike. Kino lina on kandnud vana kooli Burtonit nt Cleopatra Markus Antoniusena ja hurmavat Gere’i („Pretty woman” ja „Shall we dance?”).
William Shakespeare jäädvustas Richard III ning Sir Walter Scott Ivanhoe tegelaskonnas Richard Lõvisüdame kes figureeris Robin Hoodist jutustavas Varaste printsis Sean Connery kehastatuna.
Richardi kui kirgliku talu pere mehe tõi meie maisesse sarja Õnne 13 Astrid Reinla mantli pärijast stsenarist kelle kolme hoo ajalise loomise ajal lisandus ka äri mees Põder (Dvinjaninov) tema naine (Ene Järvis) Elina Reinoldi ja Marika Korolevi mängitutel sündisid tütred nagu ka päris elus ilmus advokaat Sumberg ja tema ema preester pätt Ahven jpt ning ERR.ee meenutab Just Murutari kirjutatud perioodil laienes tegevustik Morna väike linna korter majast rohkem maale tutvustades vaatajatele Uuevariku talu Richardit (Hannes Kaljujärv) ning tema abikaasat Anne-Maid (Garmen Tabor). See tõi sarja uut dünaamikat ja kajastas tabavalt tollase maa elu reaalsust ning 1990 aastate kesk paiga välja kutseid.
Kaunimate Aastate Vennaskonna meeste lisandudes oli Kaljujärve Riksu pere konna nimi muide Sarv kaasad said vaheldumisi kontrolle lapsi ning püsivad nii seebis kui vormis ka aasta kümnete jooksul teis poolsusse lahkunud kolleegidele järele ohates… Teet Kallas teisendas selle nime Kattaiks.
Imeline on olla õpetaja ja minna aja lukku aja loo vahendaja tõlgendajana sest ehkki Gemini leiab mitmendal katsel vabandades ja naeratades üles sinu loodud tegelased ja sisu liinid ei ole kindel et sinust saab klassik aegade tule proovile vägevalt ja vägiselt vastu pidanud Richardi nimi juba on klassika. Samas on võimas nimi seda võrd kohu(s)tav et väga palju seda märgilist vapi väärset nime oma lapsukestele ei panda.
Eestis elab 1034 meest kelle ees nimi on Richard.
• Populaarsus Richard on levikult 164 mehe nimi Eestis.
• Vanus Richard on keskmiselt 22 aasta vanune (mediaan vanus on 18).
• Piirkondlik levik Nimi on kõige populaarsem Võru maakonnas kus neid on maakonna 10 000 elaniku kohta 10,62.
• Nime päev Eestis tähistatakse Richardi nime päeva 7 veebruaril.
Lisaks elab Eestis nime versiooni kandjaid nagu Rikard (2026 aasta alguse seisuga 26 meest).
(Statistikaamet)
Vanad targad väidavad esmas sündinud poeg on oma ema mees soost versioon. Mul on au. See on Tõde.