Emake Gaia on nagu oma kodu koristav ärritunud naine – tsiteerides Agnes Osa: temake paigutab tiba mandreid ümber. Suurpuhastust tegev emand on hirmuäratav – kes ette jääb, see molli saab – ja pärast küpsetatakse puhtas kodus kook, mida ellujäänud üksteist patsutades koos söövad.
See MINGI ASI ÜMBER MAA tekitab küll värinaid ja purskeid, nendega kaasnevaid hirmukihvatusi ja teadmatuse sööste – aga see ON HEA JA AINUMÕELDAV – haavatud Gaia raputab sita ja satikad maha.
Kui sina või mina maharaputatuteks usutume… siis osutusime satikateks või…
Tõusul õhku astumised tingivad tingimatu armastuse tiivul kuristike kohalt õhku tõusmise jaa, aga hetk ENNE on kõõks ja õõv kaa 🙂
MEIE oleme siin – elame, loome ja teenime.
Ühel õigel ja heal päeval süttib altakal taas valgus ja paisu elektroonika hakkab tööle. See on TÕDE..
Tänu sellele, et õhtune keeleõppe zuumtšik viibis veerand tundi, sain tõusva kuu all taas kokku OMA REBASEGA.
Ta tuli taas üle silla. Istus. Vaatas. Ringutas. Pissis – ja läks oma teed – mina ka 😉

Marek Raie:
Hetkest kui inimlapsele hakatakse maailma kohta teada andma, kaob tal tundmine iseenese kohta. Tema, kes ta tõeliselt on, libiseb tagasi kui unenäkku, väljaspoole sellest piiritletud maailmast. Kaob enese tõelisusest mälestus. Inimene saab nimeks, mis talle pandi.
Rõõmustame täiskasvanutena selle üle , kui meie laps õpib kiiresti siinse maailma keeles suhtlema. Sõnadega rääkima. Oleme iseendalegi märkamata lapse jaoks ülipüüdlikud, selle maailma maailmapildi vahendajad. Õpetame, et 1+1 =2 , mitte aga 3. Muutume preestriteks, kes võtavad lastelt ära maailma tunnetamise müstika. Asetades lapse kindlalt 3dimensioonilisse füüsilisse reaalsusesse.
Oleme lapsevanematena oma lastele kehvad kuulajad. Me ei taha neid kuulata nende keeles, tunnete keeles. Me tahame, et nad hakkaksid kuulama meid, meie mõistuse sõnade keeles.
Me tahame, et meist lastevanematena saaksid autoriteedid, keda lapsed pimesi kuulavad ja järgivad – Sõna kuulama hakaksid.
On loodud alateadvust programmeeriv postulaat “Alguses oli Sõna”. Loodi maailm, mis eraldati suuremast maailmast. Maailm, mis pandi Sõnasse lukku. Hakati juhinduma sellest, et nähtusi ja aistinguid, mida sõnasse panna ei saa ja mida sõnana olemas pole, polegi olemas.
Tänaseks on juhtunud nii, et oleme hakanud end väga mugavalt ja turvaliselt end Sõna maailmas “tundma”. Mis siis, et üks sõda ajab teist sõda taga. Meile näib, et sõjad toimuvad alati kusagil mujal, aga mitte meiega. See võib aga küllalt petlik illusioon.
Kui laps siia maailma külla tuleb, on temaga kaasas “Alguses on Tunne”. Õigupoolest, ta iseenda jaoks ongi vaid, kui see tunne. Mille sees ta on ja millena ta elab. Mida kauem me lubame lapsel selle tundega, millega ta siia maailma sündis, olla ja kasvada, seda tõelisemaks ta täiskasvanuna saab. Hakates elama iseenda. Mitte kellegi teisena. Mitte autoriteetide, õpetajate, preestrite, gurude poolt loodud kloonina.
Piltlikult võib öelda, et võtame oma lapsi liialt hirmunute küllakutsujatena siia ilma vastu. Sugereerime lastele, et füüsiline maailm on ohtlik paik. Keelitame lapsi, et siin ilmas ei tohi “pahandust” teha, ei tohi üleliia karjuda, liialt rõõmustada ja end välja elada. Siin peab järgima korda ja seadusi. Siin peab kartma, muretsema ja teenima.Kartma tuld, vett, loomi, suuri inimesi, õpetajaid, tähtsaid inimesi, valitsusi, jumalat. Ühesõnaga kartma. Kartma elu ennast.
Selline on elu Sõna maailmas.
Aga missugune oleks elu “Alguses on tunne” maailmas? Kas me oleksime valmis ennast tundma õppima läbi oma sisemiste tunnete? Toetumata liialt välisele ette antule.
TUNNE ISEENNAST- on üks meenutav iidne teadeanne.

Alexis:
Armsad sõbrad! Nädal liigub edasi ja täna meid ootab vigade parandamise päev. Parem on enne märgata enda vead, kui siis kui enam parandada midagi ei saa. Ei taha kulutada aega sellele, et midagi parandada, parem on liikuda edasi teadmisega, et kõik on lahendatud ja jäänud mineviku. Samas on aktiivne päev, hea on alustada uut, sellel nädalal võib rohkem kogeda üksindust, kuid täna on vajalik ühinemine teistega, eriti kui on vajalik mingit asja või probleemi lahendada. Suhetes ka täna valitseb mittemõistmine, inimesed on kallid teineteisele aga ei oska seda väljendada. Täna on tähtsad suhted vanemate ja laste vahel ja samas saab lahendada vana vaidlus. Tervis võib olla nõrk ja äkki muutuda ja see on seotud inimese enda vigadega, sest ei kuula oma keha vajadused. Täna ei saa keelduda asjadest, mis sinu poole tulevad või sa pead tegema. Laiskus ja soov asjad homsesse via ainult süvendavad probleemid. Tegelikult see nädal pole kerge, tähtis on uskuda oma sihti ja ennast, sa kindlasti jõuad sinna kuhu tahad, ära kahtle endas.
Vahest on päevi kui enda seest lausa pressib välja jõuliselt negatiiv. Tekivad mõtted vihkamisest, on tigedus, ärritada võib kõik ja korraga, hirmud ja depressiivsed seisundid. Paljud hakkavad endaga riidlema ja süüdistama ja mõtlevad, et nii palju on tegelenud enda vaimse arenguga ja selliseid seisundeid ei tohiks olla. Tahaks kogu aeg elada kõrgemates vibratsioonides, olla valgusehoovuses, aga sa nagu kukud välja negatiivsuse auku. Me praegu ikka jätkuvalt läbime transformatsiooni ja meie teadvuse ja alateadvuse kihid läbivad puhastuse ja ka sellele protsessile tuleb lubada toimuda selleks, et valgus saaks ennast ilmutada. Peamine ära heida meelt, ära süüdista ennast ega tõmba ennast veel rohkem negatiivsusesse. Sa oled selline nagu oled suuna ka sellistel päevadel endale armastust, parem on see protsess vastu võtta nii nagu on ja võimalik sind aitavad vaimsed praktikad, muusika , mantrad, jalutamine. Võid proovida kutsuda Jumalikku Valgust ja palu sellel hoovusel täita sinu peened kehad, energeetilised kanalid, tšakrad ja rakud. Palu Valgse hoovusel aidata sinul läbida transformatsiooni protsessi, puhastuse ja vabastada sind madaasagedustega enegiast.
Praegu on samuti väga tähtis mitte süüdistada seda, mis tundub sulle halvana, mitte lubada võimutseda negatiivsetel emotsioonidel ja olla truu iseendale kõikides situatsioonides. Ära anna hinnanguid ega süüdista situatsioone, mis juhtuvad sinuga või kui sa loed uudised või vatad telekat. Mäleta, et see pole mingi “kurjus” või kõiges on süüdi need, kes ei oska areneda, need on vanade mustrite ja stsenaariumite jäägid mis tegelikult lubavad avada rohkem oma süda, andestada, teadvustada ja näha hinge inimestes , kes sulle ei meeldi või sa vihkad. Kõik provokatsioonid, raskused, katastroofid toimuvad selleks, et sinust saaks ilmuda tõeline hingeline reaalsuse taju ja ka selleks, et meie teadvustatud osa, mis oskab armastada saaks liituda armastuse ookeaniga. Me kõik elame sootsiumis ja mängime enda rolle ja loomulikult me võime tunda viha ja ärritust, masendust ja kurbust ja tihti need pole meie tunded ja emotsioonid vaid kollektiivsed ja siin on väga tähtis võtta vastu ja lubada sellel minna.
Soovin sulle head päeva, jõudu, kergust, hakkamasaamist, valgust, soojust, armastust, midagi mõnusat, rõõmsat tuju, edu, raha ja õnne!

Tiina:
Tänases hommikus kõnetas “kindel kaitse”.
Sain äkki väga selge äratundmise, mida tähendab olla hirmu teenistuses.
Et vanemlikkus ongi algul lapse õrnuse, tundlikkuse ja sellega kaasneva hirmu teenistuses.
Ümbritsemas, kindlustamas, kaitseks vältimas enda kogumise ruumi.
See on olemuslikult kohane nagu munakoor aga…
Olemuslikult vältimatu on ka tõsiasi, et munakoor valetab tulevasele linnule taeva kohta…
Niisiis.
Hoolimisel on vari.
Kui suureks oleks arukas seda varju kasvatada?
See on asi, mille üle sügavalt mõelda…
Kui palju head on veel hea?
Ja mida tähendab hirmu teenimine?
Kui kaugele tohib hirmu teenida, et see kaitse ei muutuks omakorda vangistavaks, hirmutavaks, vägivaldseks?
Kuidas siin toimida, et lind ei jääkski ennast munaks pidama ja koore purunemise hirmust aina varjuteatrile ainest ammutama?
Kust võiks inimene olla valmis asuma armastuse teenistusse ja loobuma vältiva kindla kaitse teenustest?
Kõrgemas korrapäras kantud olemusruumis sünnib teadvustamise teekonnaga kaasnev vaba tahe ju justkui siiras pime palgiga ja igast ruumist võib sel kombel hõlpsasti kummitoa teha (geniaalsed valguslahendused!).
Vaba tahe valgust heita, heidab vabalt ka varju.
Kaks vabalt valitud vaatekohta asuvad vaidlema ja… siin me oleme
Selles ongi inimese vastutuse tähendus.
Ta peab oma valgusdisko eest jumaliku korrapära ruumis vastutama õppima ja kui taipab enda ära ning ei karda enam enda heidetud valguse pimestavaid varjunägusid, saab tänulikult hinge tõmmata.
Need, kes tunduvad negatiivid, on lõppeks mustade nägudega ju vaid mu kogemussalvestisel ja mul tuleks mitte asuda valgendama(päästma) või hoopis kustutama neid, keda pildistasin, vaid siirduda oma pimikusse kogemuslikku salvestust olemusliku süvatõe valguses ilmutama…
Kes halba ei näe, on veel pime.
Kes halba näeb, näeb veel halvasti.
Enda käest päästetud endasse pääsenu.
Tere hommikust, armas

– Ma ei saa aru…
Oleme teiega ebavõrdses olukorras. Ma saan sinust suurepäraselt aru, et siin pole üldse kohane mõista … tunnetada, tunda ja osata eraldada enda oma kellegi teise omast.
Võite oma otsingutega kaugele jõuda, kuid väärtuslik tuleb teie juurde iseenesest ja kõige väärtuslikum on teie sees.
Selle asemel, et keerutada tuhandeid kilomeetreid, teadke alguses ja avage end iseendale ja seejärel teistele ning märkate kohe, kuidas kõik muutub. Kõige rohkem on tükike südant väsinud ootamast, kui nad seda lihtsalt ja vaikselt kuulavad, jälgides igavest dialoogi ja vaidlust vaimuosade, keha vajaduste, ego tõendite ja soovide üle. kogemuste seiklused…
Süda ei olnud võimuses, kõik tajusid seda kui lolli pumpa, millel polnud arvamust. Keegi isegi ei kahtlustanud tema varjatud annetes, universaalses magnetis, hinge kutses ja paljudes teistes. See ei ihkas võimu järele ja ennekõike suutis ta oodata ja jälgida, vaikselt verd pumpades, andes kogu sellele lihatükile ja kontidele vähemalt füüsilise tähenduse.
Mulle ei meeldi sildid. Inimesi ei saa sorteerida nagu poste – prostituut, koduperenaine, insener, pühak.
Oleme nii kahemõttelised. Päike, Maa, Kuu, planeedid, hirmud, soovid, mõtted, emotsioonid ja olukorrad muudavad meid pidevalt. Oleme vedelad nagu vesi, kuid meis on midagi, mis ei muutu kunagi – hinda seda kõige rohkem.
Ruum ümbritseb meid alati nende inimestega, kellega meil on vaja oma puudustest lahti saada – me kas võtame selle kibeduse tunnustusega vastu ja hakkame elu nautima või leiame oma vabandustes lohutustondi. Mõnikord peate tulemuste saavutamiseks eemaldama teie hulgast inimesed, kes ei jaga teie huvisid. See teeb ruumi neile, kes toetavad teid teie nägemuses iseendast. See juhtub tahtmatult, kui kasvate.
Kui avastate, kes te olete ja mida soovite, hakkate mõistma ja aktsepteerima, et inimesed, keda tunnete, ei näe asju alati nii, nagu teie näete. Nii saate säilitada suurepäraseid mälestusi ja lubada endal edasi liikuda, võites alati.
Samuti ei saa olla sõber ainult oma heleda poolega – õppige tundma ja aktsepteerima oma tumedat, halli, värvilist ja triibulist …
Nikolai Bulgakov
Tõlketöö:Urve

One of the most important transits of the year is Jupiter conjunct Chiron in Aries.
Jupiter and Chiron only meet each other in Aries once every 50 years on average.
The exact transit happens on March 12th, 2023 at 14° Aries – but we can already feel its influence, since Jupiter and Chiron are only a few degrees away from each other.
Jupiter conjunct Chiron comes with opportunities for healing and growth. Jupiter conjunct Chiron in Aries will help us integrate our dual nature, so we can find wholeness and meaning.
“What one can be, one must be” – Abraham Maslow
I love this quote because it captures the essence of our Chiron journey.
We are here for a reason – to fulfill our human potential.
Fulfilling our potential is very hard. If it was easy, we wouldn’t be here.
Yet, it is non-negotiable, hence the use of the word “must” – “what one can be, one must be”.
In Maslow’s hierarchy of needs, self-actualization is at the top of the pyramid. It’s our highest goal; all the other needs (physiological, safety, love and esteem) are just a preparation for this magnificent task: to become what we are meant to be.
Our natal chart comes encrypted with our unique mission. There are 8 billion unique natal charts, and 8 billion unique humans with 8 billion unique missions.
The key to our natal chart is Chiron.
Of course, every planet and every aspect makes us who we are; but it’s Chiron, thanks to its strategic position between traditional planets and outer planets, that reveals how we can reconcile our human nature (planets up to Saturn) with our divine promise (outer planets), and fulfill our potential.
Being human is hard. Stepping out of Saturn’s rings is very difficult. Yet, we all know, deep inside, that there is ‘something’ on the other side, and this ‘knowing’ won’t’ let us live until we do something about it.

Chiron – 2 Types Of Wounds
In astrology, Chiron is the archetype of the wound. We all have Chiron in our natal chart, so we are all wounded by design. The wound is divinely engineered to make us search for answers and continuously evolve.
Life is not about living a pain-free life, but about choosing the type of discomfort we want to experience:
The first type of wound is continuously stepping outside our comfort zone. Taking risks, putting ourselves out there, failing, being rejected, and starting it all over.
When you ask someone out on a date, you risk rejection. When you get a promotion, you feel awkward surrounded by people with more experience than you, who treat you like a novice. When you launch a book, you take the risk that no one might read it. When you start a business, you deal with uncertainty and responsibility. When you become a parent, you live with the constant worry of not being able to protect your child from pain and suffering.
The second type of wound is more subtle. It’s the pain of living an unfulfilled life, of sitting with your latent potential and not doing anything about it. Deep inside you KNOW you are here for more, and that with every minute that goes by you’re slowly wasting your life, YET you don’t do anything about it, either because it’s too hard, or because you don’t know what to do.
What type of pain do you want to experience?
As frightening as it may be to get out there, the 1st type of wound hurts less than the 2nd. But wound#1 require us to step outside Saturn’s rings of safety. What’s on the other side of Saturn? We don’t know. That’s why option #1 requires vulnerability.
Chiron – Vulnerability, Shame, Guilt, Inadequacy
Chiron is associated with feelings of vulnerability, shame, guilt and inadequacy. If we really think about it, the only reason why we don’t go for what we want is that we experience either shame, or guilt.
Shame: we are afraid of what others might think of us, which is really an avoidance of feedback, of getting a reality check of where we stand, or a fear of not being able to survive outside our safe social circle.
Guilt: or we feel guilty because for whatever reason (deep-rooted parental or societal conditioning, religious conditioning “you’re a sinner”) we believe there’s something fundamentally wrong with us, and that we don’t deserve “more”.
Anthropologist Ruth Benedict was the first to come up with the concept of guilt culture vs. shame culture.
In a guilt culture (blue) you know you are good or bad by what your conscience feels.
In a shame culture (red) you know you are good or bad by what your community says about you, by whether it honors or excludes you.
In a guilt culture people feel they do bad things; in a shame culture social exclusion makes people feel they are bad.
Some cultures (e.g. Western culture) are more wired towards guilt, while others (e.g. Arabic, Eastern) towards shame, but there’s no one-size-fits-all rule. You as an individual can identify with either, or with both.
You may wonder why we bring up this cultural model in a discussion about Jupiter conjunct Chiron.
Jupiter Conjunct Chiron In Aries – The Root Of The Wound
In astrology, Jupiter rules society – with its norms and unwritten rules. When Jupiter conjuncts Chiron, Jupiter will show us how our individual wound (Chiron in Aries) is connected to learned models of beliefs and behaviors (Jupiter).
Chances are, a lot of your pain and suffering is rooted in some social models or behaviors. Jupiter will put the magnifying glass on your Chiron wound so that you can see it for what it is.
Jupiter expands everything it touches. When Jupiter meets Chiron, Jupiter will expose – and even blow out of proportions – our wound. Our Chiron wound WILL be triggered, there’s no way around it.
But unlike other planets, Jupiter will also come with a solution.
Jupiter is the planet of consensus and coherence. That’s why in astrology Jupiter rules knowledge, education, the moral code and the law – Jupiter is the final denominator, what everyone agrees on.
Jupiter’s role is to help us connect the dots to find a greater and more meaningful whole.
So when Jupiter meets Chiron in March 2023, our wound will finally make sense to us. Something will click, and the awareness of what our wound is about and how it is triggered, will eventually help us heal it.
Jupiter Conjunct Chiron – What One Can Be, One Must Be
Our Chiron journey doesn’t stop at healing the wound. Chiron is not only our wound, but also our gift. Chiron is the gap between who we are now, and who we could be.
“What one can be, one must be”
Jupiter conjunct Chiron will help us connect the dots and see what’s the bigger picture behind these wounds, revealing the crucial role they have served in our growth and development.
Without the wound, without the pain, we wouldn’t be motivated to grow and evolve.
When we heal our wound, when we accept our dual nature, we automatically unlock our gift.
No one is here by chance. You are here for a very special reason.
Jupiter conjunct Chiron in Aries may be that blink of clarity that will not only set you on a path of healing, but take you on a journey of (re)discovering your magnificence, so you can become the person you were meant to be.
Astro Butterfly