Teeme ära! – 6. mail 2023
Südamesalu tõstab Altweski tiivad.
Selle kevade kogukondlikud puhastustalgud loovad taas tingimused looduslikuks loovuseks nii Südamesalus kui Altweski vesiveskis. Tekitame puhtuse ja korra ettevõtmiste sarjale Eesti Süda.
Kati Murutari sõpruskond ja stuudio MINA OLEN korrastas aastal 2017. 400aastase vesiveski kultuurikeskuseks, kus toimusid pandeemiani etendused, kontserdid, koolitused, noorte-tervise-maalilaagrid.
Südamesalu, mille ristiisa on Evald Kotkasulg, rajas seejärel konteinerstuudio ning korrastas Vigala jõe kalda.
Nüüd tõstab Südamesalu taas ka Altweski tuhast.
Talgute käigus eraldame hobusekopli paisjärve-poolse nurga, et ehitada sinna uue ajastu pühakoda.
Kuusering Südamesalu on Jakobi palverännu-teekonna keskpunkt ning peapiiskop Urmas Viilma poolt ausse tõstetud vabaõhukatedraali juurde rajame kiriku, mille rahu valvavad hobused.
Puhastame imelise aasa Natura-nurga sinna olnud aegadest jäänud vanarauakuhjast.
Korrastame Alweski sissesõidu-allee ja puhastame kolm saali kolme jõude-seisnud-aasta kihtidest.
Seame Südamesalu ja Altweski valmis eesti keele, maali-tantsu ja retriidi laagriteks.
Tiibade taastõstmise eesmärk on muuhulgas koos sõjapõgenikega ja nende heaks leevendada sõjatraumasid ning õpetada muukeelsed pered eesti keeles unistama ja naerma.
Loome tingimused tunnetada looduses Vigala jõe kaldal, Kuusiku paisjärve ääres, aga ka vana hea Altweski ruumides ennast ja Eestimaad. Nii saab sel suvel hipikuningas Fantuzzi jälle siin kontserdi anda.
Jumalaga, relvad! Ja päike tõuseb!

Vene keele vastane arusaadav psühhoemots vastikus läheb koos kremloididega üle.
Sügisest olen Kehtna KHK ja Rapla Täiskasvanute Gümnaasiumis lisaks eesti keele ja kirjanduse ning kommunikatsiooni õpetamisele ka vene keele õpetaja.
Kaunis ja kõrge jääb ning tuleb taas ja taas – näitab end uutes tulemistes alati uues vaibis.
Riigieksami teemad – punkarid-hipid-anarhia – väikese rahva võimalus end suurena tõestada – käivitasid mäluvood. Jakob Hurt, ärkamisaeg ja… pilt meie oma rahatähe, krooni peal.
Mihkel Mutt – ja tema minu-meelest-parim teos „Rahvusvaheline mees“, prototüübiks Lennart Meri.
Villu Tamme protestimeelse J.M.K.E-ga koos meenusid mälumängud-ristsõnade lahendamise võistlused – näiteks Tallinna loomaaias.
Teema puhul, kuidas üks kirjanik – ja üldse loovisiksus – teisi mõjutab, oli näide Wäike Hipi Liisi Ojamaa. Käisime koos tema, Sass Suumani, Mati Sirkli ja Endel Mallesega Kajaanis luulefestivalil. Ühtlasi tegime ETV-le seal mu saatesarja „Lähme külla“ episoodi Sassiga, kelle poeg Toomas lavastas Ülle Lichtfeldtile Rakveres mu monoloo „Mina, naine!“
Perenimede eestindamine – kirjutasime vikerkaaretaguse Tõnis Kasega teispoolsusse tõusnud Rein Areni kehastatud Kristjanile teistpidi-nimetamise – Rosenkampf-Jägerfreund. See viimane tuli kuurist leitud pudelisildilt sealpoolse Kaljo Kiisa ideena 😀 Nojaa, õpetajapreili Murutari neiupõlvenimi Vasar oli enne eestindamist Vatman.
Täna lähevad inimesed oma väenimesse – Lea Dali Lion oli üks esimesi.
Mis edasi? Kirjutan riigieksami teemadest inspireeritud õppematerjali, millega viia oma üheksandikud lõpueksamile. Õnnelikus äratundmise gruuvis – kuidas teisiti 🙂

Südamesalu
Eesti süda
Lionheart
Wandervalley
Braveheart
Hipsterheart
Heart-container
Heartake
Sufi süda
Serdetchnyi Tvorets
Südame kodu
Südame kool