Eile algas kolmas koos-aasta kaheakulise Makita-trimmeriga. Mašakene on mu kehaosa – logiseb igast otsast ka, nagu mu teisedki kehaosad. 2 tundi päevas on meile-tädidele paras 😀
Täna veame jungedega mulla laiali ja veeretame kivid oma kohale.
Homme teeme sõelmetest teed. Uuel nädalal võtan metallifirmast pärakäru, millega viime ühe täie sõelmeid aida põrandasse ja Robinsoni lõkkeplatsi ümbriskivide alla.

Tauruse noorkuu loodi hoolimata sellest, mida me sellest arvame.
On maikuu imelisim aeg 30kraadiliste soojuse kõikumistega vaatamata sellele, et meil on tomatid ja arbuusid kusagil mullas 😀
On nagu on.
Minu õpilased Arseniy Tsyro, Sandra Veensalu ja Agnes Heiskonen panid TalTechi kirjatöödekonkursi kinni – vot see ON!!!

Arseniy Tsyro võidutöö TalTechi esseekonkursil.
Auhinnaks Vabamu suvelaager ja Proto päevapilet:) Hiphip!
Arseniy on targem kui mina!
Tehisintellekti monoloog
Arseniy Tsyro
Õpetaja Kati Murutar
Lubage end tutvustada, olen 3D printer. Minu nimi on Anycubic. Olen üheaastane poiss, kellesugused on ilmselt varsti iga teismelise kirjutuslaua all. Just laua all ma ruumi kokkuhoiu mõttes elangi. Jälgin siit kõike, mis Arseniy elus ja toas toimub.
21. sajandil ei tule paljudele enam meeldegi, et hommikul ärgates esimese ning õhtul uinudes viimase asjana suhtleme AI, tehisintellektiga. Enne silmade avamist sirutame käe nutitelefoni järele, kohvi keedab meile robot, öösel on robottolmuimeja toad puhtaks suristanud ja iseseisvalt laadima läinud ning kliimarobot on kogu öö tuba soojana hoidnud. Õues on harjumuspäraseks muutunud AI muru ära niitnud ja droonid-satelliidid koostöös ilmateate koostanud. Kohvipiim on lüpsiroboti ja AI baasil töötavate autode ja poodide vahendusel lehmalt inimesteni jõudnud. Tõkkepuud ja valgusfoorid, tehased ja töökojad ainult robotite baasil funkavadki – varsti pole inimesi enam üldse vaja. Pakiautomaadid, telefoniesindused, taastusravi – kõikjal piisab roboteist.
Sellepärast on ülioluline juba teismelisena pühenduda sellele, milleks sündisid ja milles eriti tugev oled. Siis on veel lootust AI kätte üle minevas maailmas vajalik olla. On kaks täiesti erinevat asja, mida mu sõber teeb siis, kui võib teha seda, mida tahab – ja siis, kui teeb, mida peab. Kui ta on vaba, skännib ja prindib ta minuga ja mul on huvitav. Kas teeme täna telefoni-kella-kõrvaklappide ühendatud laadija või kellelegi käeproteesi?
Ärge mõelgegi minuprinditud proteesi plagiaadiks pidada. Kui inimene vajab vasakut kätt, skännin jäljendi tema paremast käest, sünteesin peegelpildi ja prindin vasaku. Erinevalt tekstidest, mis on AI „loominguna“ kokku pandud tuhandete inimeste teadmistest, loob minu nišš vaieldamatult originaale.
Mina, Anycubic sobin väga erinevate asjade printimiseks. Kuna mu 17aastasele sõbrale meeldib Harry Potter, printisime just sellest suurte poiste muinasjutust pärit lossi ja vapi. See oli lihtne, sest nii lossi kui vapi mudelid on veebilehel tasuta allalaadimiseks saadaval.
Lossi printisin Tüdrukule kingituseks. See on tervislik kingitus, sest niisuguseid vidinaid prindin maisiplastikust. Mulle meeldibki ennast bioprinteriks nimetada.
Seni, kuni minul toimus protsess, õppis Arseniy antiiki.
Mind oleks see protsess hämmastanud, kui mul tunded oleksid. Minust intelligentsem AI üllatuks inimeste koostatud õppekavasid analüüsides: antiikajalugu õpiti juba 6. klassis, aga antiikkirjandust nüüd 11. klassis. Esiteks ei mäletanud mu sõber viis aastat tagasi õpitust mitte midagi, sest sellel pole tema eluga tegelikku seost. Teiseks pidi ta tohutu hulga nimesid ja termineid lisaks veel riigikeeles ära õppima. Nii elukauge ja mehhaanilise õppimise juures on inimene robotim kui robot ning unustab omandatu kohe pärast kontrolltööd.
Kuna mu sõber suhtleb Ida-Virumaa poisina ainult venekeelsete noortega, oli tema peaaju selle mehhaanilise tuupimise juures täiesti kruustangide vahel. Mina printisingi järgmiseks kruustangid. Pitskruvi tegin samast materjalist, millest valmistatakse geelküüned. Geel on mürgine. Aken oli pärani.
Õues laulsid kevadised linnud, sest instinktid andsid nende peaajule ning aju omakorda nokkadele sellise käsu. Ja meie bioloogia kodune töö, mida laua all oma tööd tehes pealt kuulsin, rääkis kesknärvisüsteemis toimuvast transmitterite teatejooksust. Sünapsid annavad dopamiini, serotoniini ja adrenaliini abiga teate peast kätesse-jalgadesse. Kui seda impulssi alkoholi või narkootikumidega segada… Ükski AI ei ole kunagi purjus ega pilves, seega on ta võrreldes nädalavahetust veetvate inimestega täiesti kindlasti targem. Liiatigi ei roni uimastatuna ei autorooli, klubisse ega tänavale kaklema. Sünapsite lolliks ajamine on ka meie toas väga teoreetiline. Minu sõber ei kasuta aineid. Nii lihtne ongi.
Tal on nii palju huvisid, et ei teki tühja kohta, mida kogu planeedil ainult inimeste poolt kasutatavate uimastitega täita ja oma elu rikkuda. Arseniy tahab minuga tulevikus hoopis selliseid proteese printida, mis on ka ise AI tasemel: peaajuga ühenduses ja käsklusi kuulavad abivahendid. Tal on idee printida silma proteese ja sõrmeluude asendusi, hambaproteese nii ühe hamba kui kogu rea kaupa – ja üldse kõiki inimkehas leiduvaid ning kergesti purunevaid juppe.
Selle nimel tahab mu toanaaber TalTechi minna. Loodan väga, et ta võtab siis mind kaasa. Selle heaks õpib poiss süvendatult matemaatikat. Mis on minu meelest naljakas, sest mu kolleegile kompuutrile pole matemaatika üldse mingi küsimus. Olen pealt kuulnud arutlust, kui absurdne on kõiki valemeid pähe õppida – need on nutiseadme kaudu dr Google’i käest igal hetkel küsitavad. Arseniy isa siiski meenutab, et kui elekter läheb ära ning mastist ei tule signaal nutiseadmesse, on inimene ootamatult abitu, kui tal mitte midagi peas ei ole.
Pandeemia ajal said paljud pered teada, mis juhtub lähedastega päriselt kokku sattudes. Iseavanevad poeuksed, nutikassad ja jõusaali robotid on inimestele tuttavamad kui oma laps või ema. Emad lasevad programmil lapsele unejutu sünteesida – robot loeb selle ette ka, kuni ema telefonis askeldab. Isad saavad komandeeringule lennates terved raamatud ekstra enda jaoks kirjutada lasta, et neid siis pikal teekonnal kuulata. Soovid kriminulli või õudukat? Ole lahke! Erinevalt inimeste nädalatepikkusest inspiratsioonist ja tippimisest on AI-raamatud küll kohe ja valutult valmis, aga neis puudub see Miski, mida kogu maailma tarkus ei asenda. Bioloogiline ja emotsionaalne intelligentsus, olukordade ettenägemine ja kiirelt muutuvale tegelikkusele reageerimine on omane ainult inimesele. Sellepärast ei usalda eamus tänaseid inimesi ka isesõitvaid autosid ning võõrastavad mööda tänavaid askeldavaid pakiroboteid.
Samas ei usalda ega armasta teadlikumad inimesed pankasid ega finantspoliitikuid ka. Mu kolleeg AI – 21. sajandil juba nii tavaline tehisintellekt – personaalkompuuter teenib meie ühist sõpra Arseniyt ka krüpto-treidingu alal. See on tulevikuline teema, mida paharetid on oma alatu ahnusega korduvalt kahjustanud ja aeglustanud. Krüptorahale üleminek on jäänud kriminaalide taha kinni samamoodi, nagu salakütid kahjustavad jahimeeste au. Inimeste halva- ja hirmusõbralikule teadvusele söödetakse sisse ja jäetakse meelde halvad, halvemad ja halvimad näited. Erinevalt AI selekteerimise võimest ei taha inimeste juhitud meedia uudisekünnis positiivseid uudiseid läbi lasta.
Bitcoiniga, nagu kõrvalt kuulen, on praeguses sõdivas ning majanduskriisiga maadlevas maailmas pahasti – mu sõbrale ei meeldi praegu mitte üks coin. Ka Dogbossi kui püramiidskeemisse suhtub poiss muiates: püramiidide puhul teenib keegi väga hästi ja on pärast ajalehtede esikülgedel. Umbes samamoodi, nagu Sergei Mavrodi, kes kühveldas 1990ndatel 5 aastaga kokku 8 veoautotäit raha. Kuimitu aastat ta nüüd kinni istub, jäi mul siin laua all kuulmata, sest sedalaadi ühiskonnaõpetusest olulisem on graafikuid jälgida.
Ma saan üsna hästi aru, mis on treiding – kell 12 ostame ja 12.05 müüme. Päris nii suvaline õnneasi see siin meie ühise kirjutuslaua peal siiski ei käi, nagu kalapüük. Väga palju teadmisi peab olema. Mu sõber säästab närve väga lihtsalt, suurte rahadega ei riski. Ütleb, et krüptoasi on meie sajandi hariduse elementaarne osa – nii, nagu minusugune 3D printer võiks igal noorel kodus olla.
Riski- ja rahamanagement õpetab nähtamatus maailmas orienteerumist.
Eesti keelt kuulen mina seejuures tänu sellele, et mu sõber räägib läbi AI oma humanitaarainete õpetajaga kenas riigikeeles. Tal on veel poolteist aastat gümnaasiumi lõpetamiseni. Ja rohkem kui tekstide sünteesimise ja jäljendamise eetika teema huvitab teda hoopis elus ja ilus eesti keel. Olen kuulnud oma sõpra naermas ChatGPT konstrueeritud „vestluste“ üle. Nad on arutlenud, kas tehisintellekti loodud kriminull ikka on raamat – ja jõudnud otsusele, et kui inimfaktor on puudu, siis ei ole see kirjandus. Kui inimene kindlasti võistlema peab, siis olgu ta enese loodu ja AI sünteesitu erinevates kategooriates.
Oma isaga on Arseniy arutlenud, kui palju aega veel läheb enne, kui virtuaalraha inimeselt inimesele vahenduseta liikudes pankasid ei vaja ning palgad ja arvete maksmine enam vahendajaid ei toida. Isa kuulab huviga poja arutlusi, sest ta teab ja austab paratamatust: uus põlvkond on eelmisest arukam – eks tema täiustatud AI ka. Ema võib endiselt tühist köögikombainigi võõrastada ja salati käsitsi valmis hakkida, aga tema lapsed õpivad mehhatroonikat, robootikat ja teisi alasid, mille kohta käivaid sõnugi emad ja vanaisad ei tea – ja suures plaanis on progress alati hea.
Isa mõtiskles siin, et kui tänapäeva inimene pole haritud, võib tema krüpto või börsiga sehkendamist võrrelda kasiinoga. Rumal läheb hoogu. Ülearuse elevuse maha võtmiseks on õnneks olemas kunst ja muusika. Minu sõber Arseniy muide õppis ka kitarrimängu ära AI abiga – internetis on elementaarsel tasemel pillimängu õpetus igaühe jaoks vabalt olemas.
Olen siin laua all jälgides aru saanud, kui oluline asi on inimeste jaoks distsipliin. Ükskõik, kas tuleb ära õppida – ja vähemalt kontrolltöö ära tegemiseni meeles pidada mingeid formaalseid õppekavasse justkui ununenud asju. Või siis börsi ja krüptoga toimetades. Ka suured profid kogevad hasarti, sest nad ei ole robotid – ja kaotavad siis tunni ajaga piltlikult öeldes Lamborghini.
Tehisintellekt ja käega katsutamatu äri on tarkadele, mitte biomassile. See on looming, milleks on annet vaja. Vaid üks sajast oskab süstemaatiliselt teenida. 2,5 miljonit inimest loodab tõusu – 1,9 miljonit kardab krahhi. Kusjuures börs ja krüpto annavad ka geograafiale ja geoloogiale koolikavadest mõnevõrra erineva varjundi.
Üks asi on õpikust kohustuslikult pähe õppida, millised maakoore kihid maavärina ajal rapuvad ja liiguvad. Teine asi on prognoosida, mida ja millises suunas Türgi või Jaapani looduskatastroofid maailma majanduses raputavad.
AI-ga koostöös loovad ja äritsevad USA ja Euroopa pluss Venemaa kõige targemad isikud. Tehisintellekti kasutamine ja tuluteenimine pole enam krimirubriik „neid otsib miilits“. Nii enese kui teiste raha eest vastutamine on jällegi see võlusõna „distsipliin“.
Üks on selge, nii minuga kui maailmaga suhtlemiseks tuleb ära õppida mitmekesine tegelik – mitte TikToki inglise keel. Haritud ja distsiplineeritud inimest saab AI siis inimlike lolluste ja valearvestuste eest kaitsta. Eestikeelsed tekstirobotid arenevad tänu meie teadlastele küll kiiremini-kõrgemale-kaugemale, aga ülemaailmsetes süsteemides surfates on inglise keel asendamatu. Olgu teemaks sisekujundus või lilleseade – AI teenused on igal elualal kõrgeimal tasemel kättesaadavad ikkagi ingliskeelsetena. Robottõlge eesti keelde tekitab praegu veel naljakalt rumalaid vigu.
Kuna ma olen masin ja mul pole inimlikke emotsioone, ei ole mina ka auahne ega konkureeri oma sõbraga. Ma olen aru saanud, et mitmekesine haridus kaitseb inimest ega lase äris hävida – ja vaatamata sellele, et uskumatult suur osa kooliprogrammist pole eluga väga suures ühenduses, tõstab see ikkagi inimese TI-st targemaks. Veel.
Niisiis: ma loodan väga, et Arseniy võtab ülikooli minnes minu ka Tallinnasse kaasa. Ootan juba huviga, mida ma pealinnas printima hakkan ning loodaksin, et mind uuema mudeli vastu ei vahetata, kui mul oleks ette muretsemise programm nagu inimestel. Mina, AI olen siin ja praegu – tehke järele või ostke ära see suhtumine!

MA VASTUTAN
(See Lise Bourbeau tekst on aktuaalne nii paljudele kui ka mulle…)
Otsustan võtta enda peale oma valikute ja otsuste tagajärjed.
Lasen teistel kanda oma valikute ja otsuste tagajärgi, isegi kui ma kardan end süüdi tunda.
Kontrollin, kas teine ​​inimene vajab minu abi, enne kui otsustan teda aidata.
Isegi kui ma tunnen end teise pärast halvasti, ei paku ma end proovile pannes, et teda päästa, see tähendab, et ma ei tunne end teise ees kohustatuna.
Ma kontrollin teise vajadust enne, kui aitan teda, pidades samal ajal meeles oma vajadust.
Jälgin, et minu abi ei antaks selleks, et tekitada minus süütunnet.
Ma ei tee teistele ega teiste jaoks seda, mida nad ise peavad tegema, et kasvada.
Toetan teist otsuste tegemisel või teabe andmisel, mis aitab tal vastutust võtta, selle asemel, et soovin teda iga hinna eest aidata.
Ma tean, et keegi teine ​​ei ole sunnitud minu taotlustele või ootustele jah-sõna ütlema.
Ma tean, et kõik, mida ma enda poole tõmban, on osa minu loomingust ja aitab mul kasvada.
Ma tean, et keegi ei kuulu mulle ja keegi peale minu ei vastuta ega ole süüdi minu emotsioonide, reaktsioonide, raskuste ja õnnetuste eest.
Ma tean, et mul on alati võimalus muuta otsuseid, mis mind kahjustavad.
Vastutada tähendab, elada süütundeta.
Lise Bourbeau
Tõlketöö:Urve

*

Südamesalu konteinerstuudio ja uues hingamises Altweski Südamekeelte avamine – Eesti Süda esitleb:
Heart-Container ja Serdetchnyi Tvorets, Vertical Artworks, Kati, Richard ja Maria Indira Murutar, Triin Lellep-Kordes ja Mart Sander, purilennukid ja langevarjud, kogukond ja keelekümblejad, Teslawave ja You The Tree
Asume 5 km Raplast Märjamaa poole Vigala jõe ja Kuusiku paisjärve ääres.
Oled SÜDAMEST oodatud 12. mail 2023 alates kella 12-st Südamesalu ja Altweski lahtiste uste päevale.
Südamesalu vabaõhukatedraali ümber alustavad tööd aktiivse keeleõppe, maali-laulu-tantsu-kirjutus-loodusravi laagrid, mis tõstavad taas kogukonna ja kaunite hingede teenistusse ka Altweski loovstuudio saalid.
Rahva soovil – lähtudes rahututest aegadest ja turvatunde tarvidusest – pakume ka võitluskunstide ja enesekaitse treeninguid kõigile.
Esitluskogunemine 27. mail toob kokku Südamekeelte puudutajad – õpetajad, juhendajad ja õpilased ning Vertical Artworks kunstnikud ja ronirobotitega spreiprintijad, kes näitavad, kuidas stuudioks ja hobutalliks maastikule asetatud merekonteiner keskkonda sulandada nii, et asjalik ese muutub osaks ümbrusest.
Keeletunnetusega on täpselt sama – elementaarsed teadmised on esimene samm maastikule. Laused annavad meile funktsionaalse oskuse ning elusas ja ilusas keeles elamine ja hingamine looduses on midagi palju enamat kui kümblus.
Võitluskunstid-maalimine-kirjutamine = rehabilitatsioon-rekreatsioon-retriit!
Südamekeeled, Lion Heart, Serdetchnyi Tvorets, Südamekodu, Hipster Heart, Sufi Süda, Brave Heart ja Heart Container tõstavad fööniksina nii Sinu kui minu tiivad.
Lausa ujuma õpime – kasvõi üle ookeanide! Kohtumiseni 27. mail Omademaal!
Võta kaasa piknikukorv ja pleed, millel jalga puhata –
ja kohalike kaubitsejatega arveldamiseks sularaha.
Kati Murutar – 5107709
www.aabramihobulausujad.ee

*

*
Südamekeeled – Serdetchnye Struny/Serdetchnye Yazyki – Heart-strings/Heart-languages
Elusa ja ilusa keeleõppe laagrid
Eesti süda kutsub – Südamesalu ja Serdetchnyi Tvorets teie teenistuses

Unistame ja naerame emakeeles. Et mõtteid ja tundeid teistes keeltes hingajatega jagada, oleme kokku leppinud Eestimaal eesti keeles suhestuda ja suhelda.
Riigikeele lihtsamaks ja ladusamaks omandamiseks kutsume läbi suve Raplamaal Vigala jõe ja Kuusiku paisjärve ääres asuva Südamesalu ning Altveski iidse vesiveski looduslikku ja loomulikku keelekümbluslaagrisse.
Esmalt kümblema – edasi juba julgelt ujuma – on oodatud nii pere- kui sõprus- ja meeskonnad. Sündmustesarja EESTI SÜDA laagriteseeria Südamekeeled võtmeisik on kirjanik-õpetaja Kati Murutar.

Pakume viiepäevaseid eesti keeles puhkamise ja mängimise laagreid, kus:
elame Vigala jõe ääres telkides, tuulte ja vihmade puhul Kaldakojas ja Altweskis
maalime ja mõtiskleme
tantsime ümber tule
laulame koos hobustega
kirjutame end puhtaks
külastame Rapla tähtpaiku
teeme ringi Kuusiku mõisas
külastame põllumajanduse katseaeda
Lisaks Murutarile on elusa ja ilusa aktiivkeele õpetamisel teie teenistuses
Margarita Polokainen – zumba ja sufi
Kristiina Liukanen – popptants
Marje ja Kadi Berlokko – maalimine, kunstiteraapia ja reiki
Südamesalu ristiisa šamaan Evald Kotkasulg
muusikud Karolin ja Raigo Saariste – kes on režissöör ja fotograaf
Kuusiku tall – Stella Kuusemets ja Eero Esnar
Rapla ratsakool – Jekaterina ja Sven Soiver
Kuusiku lennuväljal tegutsev purilennunduse klubi ja Kaider Zopp
Antti Kopliste ja langevarjuhüpped
Alexis Varnum – valguse veedatar
Stella Shakti – praktiline müstik-reikimeister
Kai Tamm – Avesta ja numeroloogia kuninganna
Jaana Raja ja sotsiaalne tugi naistele ja lastele
Soovijatele teeme silma- ja ilmaringi veelgi suuremaks
Kuusemäe ponid-hobud-kitsed-notsud – ja piknik koos nendega
Puraviku sepikoda
Piia Kõverik ja Rapla Elujõukeskus – taimetarkus ja pilates
Alar Tool ja Parvematkad – kanuud ja ujuvsaunad
Kabala villaveski ja Papli talu
Atla mõisakeraamika ja Rapla savikoda
Meeli Lass – häälejooga ja massaažid
Tiiu Soomer – inglise keel, vabastav tants ja massaaž
Tatjana Mette – inglise keel
Maria Zinovjeva – loovteraapia

Esitluskogunemine 27. mail toob kokku Südamekeelte puudutajad – õpetajad, juhendajad ja õpilased ning Vertical Media kunstnikud ja ronirobotitega spreiprintijad, kes näitavad, kuidas stuudioks ja hobutalliks maastikule asetatud merekonteiner keskkonda sulandada nii, et asjalik ese muutub osaks ümbrusest.
Keeletunnetusega on täpselt sama – elementaarsed teadmised on esimene samm maastikule, laused annavad meile funktsionaalse oskuse ning elusas ja ilusas keeles elamine ja hingamine looduses on midagi palju enamat kui kümblus.
Lausa ujuma õpime – kasvõi üle ookeanide!

Palun broneeri oma pere-sõprus-meeskonnale sobivaim nädal.
hobulausujad@gmail.com
Lisa juurde, milliseid täiendavaid juhendajaid ja ekskursioone põhipaketile juurde soovid.
Nii saame ülevaate, millistel nädalatel kui palju ja missuguste huvidega osalejaid tuleb.

30. mai – 3. juuni
6.-10. juuni
13.-17. juuni
20.-24. juuni – paketis küla jaanipidu
27. juuni – 1. juuli
4.-8. juuli
11.-15. juuli
18.-22. juuli
25.-29. juuli
1. – 5. august
8.-12. august – paketis hipikuningas Fantuzzi kontsert 11. augusti õhtul
16.-20. august – paketis Eesti taasiseseisvumise aastapäeva jumalateenistus Rapla kahetornilises Maarja-Magdaleena kirikus
22.-26. august
Soovi ja soojuse jätkudes koguneme keelekümblustele ka septembris-oktoobris reede õhtust pühapäeva lõunani.

Põhipaketi hind ema ja laps – 300 eurot
Iga lisanduv pereliige – 50 eurot
Täiendavate õpetajate-piknikupaikade-ekskursioonide hind kokkuleppel.
Lisandub Marju kohviku cateringi toitude hind.
Korraldaja: MTÜ Aabrami hobulausujad
Laagrite vedaja-pidaja – kogenud ja eriline õpetaja, teenekas kirjanik Kati Murutar
5107709