Kallid kolleegid, tänaseks on mul ette valmistatud materjal. Tavapärane seitse lehekülge – pange puuduvad kirjavahemärgid ja ühendage liitsõnad. Ühtlasi vastake palun teksti lõpus olevatele küsimustele.
Tekst on koostatud arvestusega, et tänane maailm ei jäta kohustusliku kirjanduse lugemiseks mitte kellelegi – juhin tähelepanu, ei ütle „kellegile“! – ja see vale vorm on jutumärkide sees – aega. Ei jäta aega – pika lause sees on kiil, Murutari lemmikkirjavahemärgid mõttekriipsud siin. Meie tekstid hõlmavad kohustuslikku kirjandust niivõrd, et saate aimu, millest vanamoodne haridus koosneb. Ühtlasi kudrutan, kaagutan ja tuututan – kuidas just tuju on – komajamandust ja kokkulahkut. Ise salamisi kahtlen, kas ja kui kaua üldse eesti keelt on õpetada vaja. Noored juba räägivad omavahel poole või kahe kolmandiku jutu ulatuses inglise keelt.
Nali. Või siis mitte. Saite viimase doosi oma harjunud drilli – tavapärast.
Sel aastal – ei ütle „see aasta“ – SEL AASTAL ei pea ma muretsema õuetöödest parkunud käte pärast. Kuna kolm nädalat vihma sadanud ei ole, siis maniküür millestki – ei ütle „millegist“ – mitte millestki muust kui kastmise ja jootmise ämbritest tuksis ei ole, midagi niita ja rohida ei tule. Sügisene toit on taeva kätes…
Teiegi käed on need, mida huviga vaatan ja imetlen. Eriti puhkab silm nendel kirjanditega maadlevatel sõrmedel, millel näen õli ja vaiku, elu ja ilu. Käsi oma käsi – ja sinu mõistus töötab. Olen just siin koolis küpseid motiveeritud isiksusi jälgides veendunud, kui terviklik üks tegelik inimene olema peab.
Käsi oma käsi – ja maailm saab läbi loovuse teada, kui huvitavaid nähtusi ja tehtusi sinu peas sünnib. Minule olete kinkinud ohtrasti rõõmsaid üllatusi ja inspiratsiooni.
Teismeliste allutamatust kisakoorist midagigi õpetlikku üle karjuvad tavaliste kombinaatkoolide pedagoogid ei aima, kui hea ja huvitav on Kehtna KHKs.
Selleks, et osata täiskasvanute õpetamise imeilu hinnata, on meil siin tõhusaks maitseaineks paras annus kutsehariduse järele tulnud puberteetikuid. Võrdlusvõimalus laseb eriti tänulik olla. Oleme kangelased, kallid kolleegid.
Jõudsime tänaste diplomiteni üle pandeemia ja sõja, läbi majanduskriisi, mis omakorda on räsinud perekondi ja kõigi inimeste nii vaimset kui füüsilist tervist. Koolis kohal olemise võimalusest ilma jäänute puhul pelgasin, et tuleme siia täna õnnitlema teineteist. On au ja õnn austada ja tunnustada üksteist.
Teate küll, teineteist õnnitlevad kaks, üksteist kallistavad mitmed. Enam kui üksteist.
Sõda on tõstnud kangelase mõiste üsna valusasse valgusse.
Vaimsed teejuhid kordavad, korrutavad ja korraldavad koolitusi, kus veendakse: sina oled kangelane. Millised valikud iganes keegi teeb – tööle, edasi õppima, mehele – juba tänase soorituse järel on teil õigus ja võimalus end kangelasena tunda.
Seekord on Murutari 7leheküljelise teksti lõpus ainult üks küsimus: mis on kõige tähtsam, mu kallis kangelane? Vastus on ühes meie koos tehtud tekstis.
Tingimusteta armastus. Tingimusteta armastus on tingimisteta. Sa oled piisav. Sa ei pea iseenda usaldamiseks mitte midagi tegema. Õnnelik olemine on sinu sünniõigus. Iga tunne, mis pole õnnelik, kuulub muutmisele – kohe!
Mitte et ma seda ise laitmatult oskaksin. Kus viga näed laita, seal tule ja aita!
Oletegi aidanud, te olete olnud mu senise elu vägevaimad õpetajad. Kuidas ma homme teieta hakkama saan? Hakkan teadma ja küllap saan – eestimaailm on väike.
Ära kao ära! Sinu tulevase elu esimene päev on täna. Ela ja sära! Jääme sõpradeks!

https://www.youtube.com/watch?v=W_CmrJFg1ek
Hea rahvas, seoses klimaatilise eriolukorra süvenemisega viime Südamekeelte laagrid juulikuusse.
Tuleoht, põud, parmude eest Südamesalus redutavad hobused, kuivavad kaevud ja kuumusest lehkav järv pole just väga kümblema kutsuvad kaaslased.
Palvetame vihma eest.
Südamekeeled – Serdetchnye Struny/Serdetchnye Yazyki – Heart-strings/Heart-languages
Elusa ja ilusa keeleõppe laagrid
Eesti süda kutsub – Südamesalu ja Serdetchnyi Tvorets teie teenistuses
Unistame ja naerame emakeeles. Et mõtteid ja tundeid teistes keeltes hingajatega jagada, oleme kokku leppinud Eestimaal eesti keeles suhestuda ja suhelda.
Riigikeele lihtsamaks ja ladusamaks omandamiseks kutsume läbi suve Raplamaal Vigala jõe ja Kuusiku paisjärve ääres asuva Südamesalu ning Altveski iidse vesiveski looduslikku ja loomulikku keelekümbluslaagrisse.
Esmalt kümblema – edasi juba julgelt ujuma – on oodatud nii pere- kui sõprus- ja meeskonnad. Sündmustesarja EESTI SÜDA laagriteseeria Südamekeeled võtmeisik on kirjanik-õpetaja Kati Murutar.

Pakume 4-7-päevaseid eesti keeles puhkamise ja mängimise laagreid, kus:
elame Vigala jõe ääres telkides, tuulte ja vihmade puhul Kaldakojas ja Altweskis
maalime ja mõtiskleme
tantsime ümber tule
laulame koos hobustega
kirjutame end puhtaks
külastame Rapla tähtpaiku
teeme ringi Kuusiku mõisas
külastame põllumajanduse katseaeda
Lisaks Murutarile on elusa ja ilusa aktiivkeele õpetamisel teie teenistuses
Margarita Polokainen – zumba ja sufi
Kristiina Liukanen – popptants
Marje ja Kadi Berlokko – maalimine, pintsliga meelisklemini ja reiki
Südamesalu ristiisa šamaan Evald Kotkasulg
muusikud Karolin ja Raigo Saariste – kes on režissöör ja fotograaf
Kuusiku tall – Stella Kuusemets ja Eero Esnar
Rapla ratsakool – Jekaterina ja Sven Soiver
Kuusiku lennuväljal tegutsev purilennunduse klubi ja Kaider Zopp
Antti Kopliste ja langevarjuhüpped
Alexis Varnum – valguse veedatar
Stella Shakti – praktiline müstik-reikimeister
Kai Tamm – Avesta ja numeroloogia kuninganna
Jaana Raja ja sotsiaalne tugi naistele ja lastele
Soovijatele teeme silma- ja ilmaringi veelgi suuremaks
Kuusemäe ponid-hobud-kitsed-notsud – ja piknik koos nendega
Piia Kõverik ja Rapla Elujõukeskus – taimetarkus ja pilates
Alar Tool ja Parvematkad – kanuud ja ujuvsaunad
Kabala villaveski ja Papli talu
Atla mõisakeraamika ja Rapla savikoda
Meeli Lass – häälejooga ja massaažid
Tiiu Soomer – inglise keel, vabastav tants ja massaaž
Tatjana Mette – inglise keel
Maria Zinovjeva – loovteraapia

Keeletunnetusega on sedasi – elementaarsed teadmised on esimene samm maastikule, laused annavad meile funktsionaalse oskuse ning elusas ja ilusas keeles elamine ja hingamine looduses on midagi palju enamat kui kümblus.
Lausa ujuma õpime – kasvõi üle ookeanide!

Palun broneeri oma pere-sõprus-meeskonnale sobivaim nädal.
hobulausujad@gmail.com
Lisa juurde, milliseid täiendavaid juhendajaid ja ekskursioone põhipaketile juurde soovid.
Nii saame ülevaate, millistel nädalatel kui palju ja missuguste huvidega osalejaid tuleb.

Järgmised kümblemised olenevad suuresti ilmastikuoludest!!!

4.-8. juuli
11.-15. juuli
18.-22. juuli
25.-29. juuli
1. – 5. august
7.-11. august
16.-20. august – paketis Eesti taasiseseisvumise aastapäeva jumalateenistus Rapla kahetornilises Maarja-Magdaleena kirikus
22.-26. august
Soovi ja soojuse jätkudes koguneme keelekümblustele ka septembris-oktoobris reede õhtust pühapäeva lõunani.

Põhipaketi hind Sinu seltskonnale – 300 eurot

Täiendavate õpetajate-piknikupaikade-ekskursioonide hind kokkuleppel.

Toitu on võimalik ise valmistada.

Soovi korral lisandub Marju kohviku cateringi toitude hind.

Korraldaja: MTÜ Aabrami hobulausujad

Laagrite vedaja-pidaja – kogenud ja eriline õpetaja, teenekas kirjanik Kati Murutar
5107709
*

Tänu sellele, et sain Mannikese Kuusikul oldud ajaga tema puudumisest üle, on nüüd nii, et Juurimaa võib ta saada.
Silbersee’s Madonna on 15aastane – ülihea ratsu, ema ja lapsehoidja.
Väike vapper sõdur ja korrapidaja. Pedant kõiges – kell, käitumised, trenni kord 🙂
Peaasi, et Juurimaal Shivat, kes siin nurga taga salaja tissis, nii et ekseemi sai, uuesti Manniga LIIGA kokku ei pane – tiss, kurivaim…
See oli minu jaoks ehmatav otsus – aga ma sain aru, et klammerdudes Manni külge raiskan tema elu – mu lapselapsed sõidavad temaga üliharva – see väike vapper imeline hing vajab tegevust, tunnustust ja kohta päikese all. Mis pole sigimine ja õgimine ning selle ümber sagimine 😀
Minu klammerduv nostalgia ei tohi Manni elu rikkuda. Pool veel ees. Pokude vahel kapsana? No vot.

Meenutasin oma seniseid talvesid Südamesalus – ja Soonel – ja Pärnumaalgi juba.
Pimedas kooli, pimedas koju, siuhviuh hobused talli – nädalavahetusel sitaralli. Vsjo.
Teeks sel talvel teisiti. Kui on ööseks talli sisenemise aeg, oktoobris vast siis – viin Taya-Santaya-Diana Kuusiku talli rentnikeks. Kõik heinad, mis vähegi teha õnnestub, panen kaasa.
Ma ei pea enam koolis küüsi närima, kui pimeneb, padukas ja tuisk on.
Ei pea siin üksinda kuulama, kuidas hundikarjad lähemal ja lähemal uluvad.
Taya saab tagasi töösse tulla – ta on matsakas ja vedel, ratsutama peab.
Santaya saab käsitsetud – ta on siin muhe metslane ju 🙂
Diana saab õpetuse. Ja alles siis võibolla tite. Need elu sisustamise tited pole miski asi.
Kuusiku tall saab talvel imekauni suure halliga kundesid ka lõbustada, kui soovib.
Sobib ju nii ette kui sadulasse.
Kevadel – Santaya võõrutamise ajaks – kõnnime tipatapa siia karjamaale.
Siin võiks tegelikult 4-7 hobust suvel mõnnatada – jootmissüsteemi peame välja mõtlema. Kahe hobena vahet ämberdamisega saan hakkama – rohkem on palju 🙂
Mu elukorraldus – õpetajapreili tööpäevadel tukkapidi tallitassimine ja nädalavahetused sitaralliga välistavad, et ma üldse Tayale või Dianale selga saan.
Napilt mäletan, kus ratsapüksid on.
Nädalavahetused ratsutades – oo, see oleks midagi uut…
Seda enam, et napi heina ajal ei saaks ma lasta heinarulle koplisse rivistada – igal nädalal veeretaksim rulle ka veel. No krt, millega ma aastaid tegelen… Ratsutada tahaks…

Peamaja on vaikne. Mu poeg on tööreisil, oü esindaja pani köögi põlema – jälle! – ja põgenes. Kui keegi üldse talvel altakal resideerib, on pmst küttepuud olemas –
kõik aiataguse raja tegemise saavutused on ju kasutatavad – pluss pargist tehtavad.
Aga. Eile üllatasid Kuusiku naised mind visiidiga.
Ägedad eided. Seisukoht üks.
Kuni minevik altakal tuigub, ei tule sinna keegi ei talgutele ega üritustele.
Kogukonna seisukoht: kui Richard toob siia TÄIESTI UUED INIMESED,
saab asja.
Kõik algab sellest, millest rääkisime juba märtsis: lepingud nii maa-L-i kui hoonete asjus. Ja mitte ühtki kohustust lisaks praegustele koormistele!!!
Mede küla eided olid seda meelt, et peaksin kogu jõu ja lootuse Südamesalule panema.
Umbes et Kaldakoda-Kuukuut-Kilpkonn + telkimisplatsid kõik airbnb-ks – ainult et põua tõttu kaevud kuivavad ja järv haiseb.
Kaldakoja vinüülpõranda klõpsisin täna paika – ma ei läinud Adila higitelki südarit saama. Pliit veel ühendada ja airbnb justkui olemas.
Kilpkonna tagaseina fikseerin – ühe või paari pleiss seegi.
Kuukuudi sisesättimise puit sopsas Raikkülast. Nokitsen ära.
Ka peotelki saab muide elukohana kasutada – 3 välivoodi põhiselt.
Pläbulaid hakkan jõudumööda laiali teedeks vedama – ja katan kinni, sest reedeks lubatakse padukat.
Altaka lõke tuleb korda teha.
Fassaadi eest ei leia keegi iial oma luulutatud majaalust drena üles. Pigem tuleb see auk lihtsalt kinni kühveldada.
Jah, mu süda laulaks, kui mu vanem poeg ja onu Vanja elaksid alaliselt Artveskis-krüptomillis.
Oleksin megaõnnelik, kui saalis toodetaks roboteid, teisel korrusel oleks kool, theatrumis toimuks aina ning spaa oleks kuninglik.
30. juunini on võimalik ka tatamide-kossukorvide-võrguvõrgu teemat tõugata –
aga inimtühja kõrbenud panni peal on mul eelkõige iseennast keeruline veenda, et asi töötab.
Ponid töötavad Juurimaal.
Taya-Santaya-Diana lähevad talveks Kuusikule.
See tähendab, et minu palk peab katma sügisest: Indi-kodulaen-2 hobuse pidamine-toit küte. KÕIK peavad raha teenima – printsess ka.
See on tehtav vaid erakeeletundide jätkudes. Kui nendega midagi juhtub, müün Taya ära või lähen litsiks.
Ongi koosolek peetud 😀

Oleme võrratud visioneerijad-fantaseerijad – tohutud töörügajad nii vaimselt kui füüsiliselt.
Aga praegu on igasuguste visioonide puhul tegelikkus – INIMTÜHI KÕRB.
Põhjalas on vaja söödad ja talvepuud varuda. Vaja!
Põhjalas pole suveaega loomiseks ja kogumiseks, kirjutamiseks ja hingetõmbekski kasutades arukas mingi taime tonksu all olla, sest see toob kaasa sihitu hõljumise, asjade ringi tassimise, lollid lisakulud ja illusioonid.
Valge veini pissid välja – punane teeb hambad ka veel siniseks 😀 – aga talvelahendused peavad sul igal juhul olema. No ei ole siin kliimavöötmes manjaana-värki.
On aastaajad – iga aastaga äärmuslikumad – tulevaks suveks lubatakse El Ninjo tippu ning räiget kuuma ja põuda seetõttu aastani 2026.
Tegelikult muide ei oska keegi MITTE MIDAGI ennustada.