1. Jaanilaupäev, 23 juuni, on parim aeg saunavihtade tegemiseks, samuti kosutava heina ja väekate ravimtaimede kogumiseks.
2. Kõik kodused tööd ja talitused tuleb aegsasti lõpetada, et valmistuda jaanituleks. Tule tegemine, tulele minek ja seal olek on tähtsamaid asju jaanipäeval. Tulele peaksid minema kõik, kel vähegi jalg kannab. Esiteks seepärast, et jaanitulel käimine toob suurt tulu ja õnne ning teiseks seepärast, et tulel käimata jätmine võib kaasa tuua õnnetuse.
3. Jaanitulele peaks minema just jalgsi, sest see toob head tervist. Tulele minnes peab kindlasti midagi kaasas olema, mida hiljem tulle heita. See on mälestus muistsest ohverdamiskombest. Igaüks võiks tulle viia kasvõi raokese. Neidudel on kombeks visata oma lillepärjad tulle, seejuures midagi soovides lähevad soovid täide.
4. Tule väge kasvatab see, kui tule tegemise kohale enne pihlakakepiga kolm ringi ümber teha. Sellise tule ääres toimetatakse rituaale, millesse ka tõsiselt usutakse ja mida võõras silm ei tohi näha. Tuli annab järgmiseks aastaks jõudu ja rammu, samuti võtab laiskuse kontidest. Kui jaanitulele jõutakse, peab kõigepealt kolm korda edaspidi ja kolm korda tagurpidi ümber tule käima, siis tuleb järgnev aasta väga hea.
5. Usutakse, et tule juurest ei tohi midagi ära viia. Viib keegi midagi koju tagasi, juhtub tal varsti mingisugune õnnetus.
6. Üle lõkke hüppamist on samuti kasulikuks peetud. Peale tervise said tüdrukud niimoodi ka mehele, kui nad hüppamise ajal oma kallima peale mõtlesid.
7. Jaanituli aitab hästi ka seljavalu vastu. Seepärast istusid vanad inimesed seljaga tule poole, et nii oma konte soojendada.
8. Jaaniööl usutakse olevat eriline vägi, kuna siis olla kõik põrgu- ja taevaväravad valla. Puud ja linnud-loomad pidavat kõnelema ning tulevikku ette ennustama. Olles üksi ja tähelepanelikult kuulates võib inimene jaaniööl nende juttu mõista.
9. Jaanitulelt tulles korjavad noored neiud üheksat sorti lilli, punuvad pärja ning panevad selle ristteel pähe. Tagasi vaadata ega kellegagi kõnelda ei või. Kodus pannakse seesama pärg padja alla, siis saab unenäos oma tulevast näha. Hommikul võib pärja puu otsa visata ja kui see sinna püsima jääb ning alla ei kukkunud, siis on kindel, et pulmad on tulemas.
10. Üks romantiline ettevõtmine on kindlasti ka sõnajalaõie otsimine. Sõnajalg õitseb uskumuse järgi kord aastas jaaniööl ja õnnelik leidja on hoobilt rikas, valdab erilisi oskusi ja salakeeli. Sõnajalaõit tuleb reeglina otsida üksinda, seejuures ei tohi pöörata tähelepanu häältele enda ümber ega kohkuda ka kõige koledamatest olenditest, kes lähedale kipuvad. Ei tohi ka hüüdmise peale ringi vaadata ega sellele vastata. Leitud õis tuleb viia kohe metsast välja.
11. Kuna Jaaniöö näol on tegemist aasta lühima ööga, siis on tavaks olla päikesetõusuni ärkvel. Üldlevinud arvamuse järgi on suur õnn, kui jaaniööl tilkagi vihma ei saja, küll aga oodatakse hommikust kastet. Jaaniöö järgsel varahommikul korjatud kastel on läbi paljude sajandite usutud olevat maagiliselt tervistav ja ilu andev jõud, mistõttu sellega pesti nägu ja hõõruti üle keha. Veel sajand varem oli tava jaanikastes kukerpalli visata, mis pidi vältima seljahaigusi ja aitama olla terve. Jaanikaste annab elujõudu, ravib erinevaid vaevusi ja õnnistab majapidamist. Õieti kogutud, kindlalt suletud pudelis ja hämaras hoitud jaanikaste säilib kasvõi 50 aastat.
Allikas: Maavald.ee
Loe lisaks: Ööpäeva maagia: 15 lihtsat reeglit esivanematelt
Šamaan Anu väekas rituaal soovide täitumiseks
JAANILÕKE: kuidas õigesti ja austusega leedotuld tähistada
SAMAL TEEMAL
12.05.2016
Selgeltnägija Mai-Agate Väljataga: kui me oleme endasse sisse kodeerinud, et rikkus on paha, siis on see takistuseks küllusele
07.06.2016
Viis tehnikat, kuidas kaitsta end negatiivse energia ja pahasoovlike inimeste eest
12.02.2020
Erki Kaikkonen: õnnelikkus on see, kui sa saad olla nende inimeste keskel, kes on sulle kingituseks ja kellele sina oled kingituseks
23.06.2020
Ürgne naiselikkus sisaldab maagilist nõiaväge

Ohvritalle nekroloog e reekviem Ohvritallis
Helget vaba tõusu, Rauno! Sina tegid valiku – minu eest ka. Sina, minu tütre sõprade kursusevend ja kamraad, valisid meie Kehtna KHK lõpetamise pööriöölt koju sõita, ehkki sõbrad keelasid ja keelitasid. Mina Sinu sõprade õpetajana valin 2023. aasta sügise esimeseks teemaks reekviemi.
Eestimaailm on nii väike, et kõik on kõigi ja kõigega avali südami tuntavas ühenduses. Rapla rabademaal on omakorda niimoodi: mis juhtub ühega, puudutab kõiki. Keegi ei jää puutumata. Kui ühe ohvritalle tekitatud vapustus tuhmub, ohverdatakse järgmine. Oh et seda enam vaja ei oleks…
Elas kord poiss, kes saaks peagi 33aastaseks, kui ta poleks mõne aasta eest oma BMWga Kehtnas puusse pannud. Päev varem sõitis ta autoderivist kahesajase tulekuga mööda – minu pisikesele Renault’le otse fronti. Kuna mul olid Twingos kaasas lutitamist vajav lambatall Lamborghini ja lutikutsikas Chick, oli kolmekordne kaitse peal. Keegi käskis ning mina rühkisin külma närvi säilitades otse nii, nagu nõutud. Bemm küttis meist paremalt täie pasaga mööda – oli lastekaitsepäev – järgmisel ööl juhtus siiski see, mis juhtuma pidi. Kõigi ja kõige tükid Kehtnat-pidi laiali tänini.
Kõigel on hind. Statistika on kellelegi reaalsus. Meile. Sinu sõge sooritus, Rauno, seadis joonde Su hõimlaste suhted. Sinu auks mälestusdefilee korraldanud HEPA Tiks – tanklas hilisõhtuti koos parkivad ja driftivad djuudid ning nende pruudid – oli šokis. Iga bemmivend mõtles: „Mina nii ei tee. Mina sõidan paremini. Mina olen…“
Sina näitasid algosadeks laotatud masina juppe laiali laotades, mida mehhaanikud ametikoolis mõnevõrra teoreetilisemalt õpivad. Sulle toodi 95 küünalt ohvrikivi juurde, mille ümbert legoks lennanud bemari alles hiljem keegi ära viis või on need seal tänagi alles.
Senistest sootuks erinev on praegune generatsioon, kelle parimate aastate ajal jääb rabatud Raplamaa ilmselt sootuks. Võime olla rabatud, et paarikümneaastaseid mehepoegi 21. sajandil kive veeretama ja teekattematerjali laiali vedama kutsuda ei sobi.
„See oleks täielik šeim, täiega sakkiv feim,“ väidavad beibed, kelle silmad on leinast juba veetud. Millegi tõelise tegemine olnuks võimalus mitte SEDA teha.
Ohvrikiviks saanud hiidrahnu tagune plats on rentnikele saadaval. Kui Murutar oleks Sõõrumaa, rajaks ta sinna selle suve pop-up-pleissi. „Ohvritall“ oleks nimi ning kooskäimise paviljon rajaks vähima võimaluse, et noored meeletut ohvrit meelest ei laseks ning teiste hulka tulev meeleheitja ennast üksildases masekas maha ei laseks.
Kõik teed soovad sinna. Teed juues loobutaks variandist liiga vara minna. Ent HEPA Tiks kinnitab: „Me tiksuksime ikka oma kohas, isegi kui mõni järgmine ei jõua sealt kõrgesse ikka – teame isegi.“
Lootusetute missioonide vältimiseks polegi ma miljokas-Sõõrukas, vaid õpetajapreili. Mulle on inspiratsioon ja ime riigilt palka saada ning võimalus kodus mõnuga ise oma palki tõsta – see mind üldse tühjaks ei ime. Aga poisid seal tiksumas… olgu hoitud.
„Naine õmbleb maja“, „Loomad lausujad“ ja „Contra Mortem“ on mu järgmised raamatud. Koolivaheaegadel kirjutan, kui Jumal lubab. Ohvritalle-talli naiivse projekti perssekeeramisest oleme seega säästetud. Ent mitte keegi ei saa olla tahtevastaselt päästetud. Kes end ise ei aita, valib sedasi. Elu läheb alati edasi ka siis, kui valu on vali ega mahu südame aita. Peaasi: vali! Täiega mööda saab lasta vaid see, kes üldse ei lase.
Sihi ja proovi oma seekordse inkarnatsiooni, kehastumise kullaproovi!
On üks kunagine kvaliteetseriaal „Ühe otsa pilet“, mille tunnusmeloodias tsiteerib Hendrik Sal-Saller Artur Alliksaart: „Pole paremaid aegu kui on nüüd ja siin… Iga hetk on kordumatu, tähtedesse kirjutatud… Sa ju tead.“
Sina, Rauno, tead nüüd meist paremini, kuidas keha maha jätmine sünnib. Selleks korraks sai ületatud uudisekünnis. Puhkad – ja tuled taas. Las see olla Tõde ning saagu nii!

„Ühe otsa pilet“:
https://play.tv3.ee/series/uheotsapilet,serial-1024190
Tasuline versioon https://go3.tv/series/uheotsapilet,serial-1024190

***