Kolm piiska, vikerkaar ja konnakotkas – minu leitsakuidüll 😀
Üksteist tagasi tõukavate pilvede epitsentris sai Südamesalu kümneminutilise vihmalõhna, millest piisas vikerrahu sõlmimiseks.
Seda vahtides nägin selja taga taevas härra Konnakotkast tiirlemas, kaubamärgiline konn nokas – söör jälgis, ega ma jälgi – oletades, et olen vikerkaare pildistamisega ametis, sööstis täiesti salaja pessa 😀
The EVENT 2023 A New Way of Life from the collapse of society now | Rapture Ready – YouTube
Mankimaind ja infookse on tuttav teema suurte sihtide seirajatele.
Pärdik peas põrkab korraga iga suunas, mida arendad – kool, kuppelmaja, kaldapuud, jaadajaaadajaaaaada – ja pihustab väe.
Püüdes keskmes püsida puristad perioodiliselt vahtu pealt ära – õnnelikul arendajal on meeskond, kes need pabahhid vastu võtab, selekteerib, olulise jäädvustab ja töökäsuks teisendab.
Meeskonnata multitaaskijal on mõni lähikondne, kes huvitub, kuni jaksab – ja siis salvab, et ennast kaitsta – ning mitu, kes ei huvitu ning lülituvad professionaalselt välja, kui tubitubitääbu algab.

Tühistamine on praegu seniidis.
Valged ei saa toetusi – isegi pangakontot ei saa avada.
Valged on tõkendatud ja sildistatud.
Valged on takistatud ja rünnatud – kirikuõpetajad ees, muusikud järel.
Praegu mitte projekte tõugata, mitte nina paska pista on arukas – mitte loobumine.

Tšõuzenvannitamine on abiks.
Enese hellitamine valgustööliste tekstides ja videotes tõstab.
Iga asjaga liialdamine on mürk. Olgu see päike või vein, töö või tubakas – mõõdukana mahe ja lahe staff tuleb liigkoguses tarbijale kallale.
Valgustöös on ERITI oluline ihu-hing-vaim ühtsus – füüsiline liikumine ja loomine aitab nii šiftida kui visioonidel teoks saada. Mõnikord visa käsitööna.
Käsitöö on moes – ei tea vä?