Reedel 19. jaanuaril 2024 lõppes minu usk Eesti riigisse praegusel kujul. Esmaspäeval algab õpetajate üldstreik – kusjuures asi pole mitte ühe ameti väärtustamises, vaid käärimaläinud seadusandluses ning inimeste ja nomenklatuuri üksteisest äärmuseni eemaldumises.
Meie inimesed oma esseeded ja arutlustes pole kunagi nii palju kui praegu vägisõnu kasutanud – õpetajapreili-minul on vaid üks palve – kui „persses“, siis vaatamata kaashäälikuühendi tavareeglitele palun kahe s-ga 😉
Minu meelest on meil mitte streigi, vaid revolutsiooni eelne olukord – sõnastan selle 11x „persse“ kirjutades.
Ladviku karistamatu valetamine valimislubadustest igapäevase vassimiseni on viinud nende poliitika persse.
Kivistunud seadusandlus, mis ei võimalda rahval tegelikult kaasa rääkida tingib selle, et loobutakse ja saadetakse kogu võitlusvalmidus persse – nagunii jäädakse hääli delegeerima, nagunii ei saa sekkuda, kui keegi ei vastuta…
Kõigutamatud kuluread riigi eelarves tuleks saata eriti sügavasse persse – kus nad ongi – meie väikesel vaeseks imetud riigil on õpetajate-meedikute-päästjate palgatõusuks vajalikud miljonid veel olemas – aga valedes sahtlites, kust neid võtta ei saa.
Nomenklatuuri persse all on meie rahva raha – üha ülbem eliit võtab endale palka juurde, palkab aina uusi ametnikke, kehtestab õpetajate ümber keeva ette-kaotatud-streigi varjus automaksu – aga näh-voh genossede sahtlit puutuda ei saa.
Sõjamängud keeravad meie väikese vägeva riigi lõplikult persse – õrritame hullu suurt naabrit, ohverdame metsad ja rabad – peaasi, et väljavalitu karjäär ja rahakott oleks tõusujoonel.
Kõik, kellega viimasel ajal lävin, on ütlemas: „Persse!“ Ma ei ole viimastel nädalatel kohanud kedagi, kes kavatseks Eestisse jääda. Kõik on omas tempos siit lahkumas.
Eestist lahkumist kaaludes ei karda minagi enam, et keeran seni loodu persse.
Mõistagi võib juhtuda, et koht, kuhu oma elu kolmas kolmandik ja tütre õitsvaimad aastad viia, keeratakse samuti persse – aeg liigestest on lahti. Shakespeare.
Jäägem viisakaks a la Lya Laats: „Olge nii lahke, palun minge perssesse!“

Võtame kokku lühidalt ja konkreetselt streigi nõudmise, et tagada eesolevate päevade ja nädalate edukas käekäik. 
 
Haridustöötajate nõudmised
Ametlikult ja juriidiliselt korrektselt öeldes tuleneb käesoleva streigi nõudmine põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvist 76, mille kohaselt räägivad osapooled läbi üldhariduskoolide õpetajate töötasu alammäära osas. Kuigi läbirääkimiste käigus rõhutasime ka õpetajate teiste töötingimuste ümbervaatamise ning nii lasteaiaõpetajate töötasu seotuse kui ka kutseõpetajate töötasu alammäära riiklikult kehtestamise vajalikkust, lähtub streik siiski põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ehk õpetajate töötasu alammäära kehtestamisest. Just nende teiste, ja sealjuures kindlasti mitte vähemtähtsate, komponentide osas kindluse ja soovitud tulemuste saavutamiseks olemegi pidanud vajalikuks pikaajalisema kollektiivlepingu sõlmimist, mis on aga tinglikult eraldiseisev nõudmine ja protsess käesoleva streigi sisust. 
 
Läinud aasta läbirääkimistel olime ning oleme siiani olnud nõus teatavaks kompromissiks valitsusega. Kompromiss-variandid, mida oleme valitsusele streigi ärajätmiseks pakkunud, on järgmised: 
1.      Tõsta õpetaja töötasu alammäära käesoleval aastal (2024) 1836 euroni ja alustada selgepiirilisi kollektiivlepingu läbirääkimisi aastateks 2025-2027, mis hõlmaks lisaks üldhariduskoolide õpetajate töötasu alammäärade kokkuleppimisele nimetatud aastateks ka õpetajate teiste töötingimuste (sh töökoormus ja karjäärimudel) korrigeerimist ning alus- ja kutseharidusasutuste õpetajate töötasu riiklikku kehtestamist. 
2.      Sõlmida aastateks 2025-2027 kollektiivleping, milles lepime kokku õpetajate töötasu alammäärad aastani 2027 selliselt, et aastaks 2027 on õpetaja töötasu alammäär võrdne prognoositava Eesti keskmise palgaga ning arvestuslik keskmine töötasu on vähemalt 120% Eesti keskmisest palgast.* 
 
*Kompromiss nr 2 puhul oleks kollektiivlepingu läbirääkimised õpetajate teiste töötingimuste ning alus- ja kutseharidusasutuste õpetajate töötasu osas täiesti eraldiseisev protsess. 
 
Oleme saanud selgeks, et üks põhjus, miks peaminister on olnud enesekindlalt jäik eelarveliste lisavahendite leidmisel, on tema veendumus, et streik üle kolme päeva ei kesta, misjärel taastub endine olukord ning valitsus, eesotsas juhtiverakonnaga, saavutab 1:0 võidu. Aga kelle üle? Meie hinnangul on selline suhtumine mitte üksnes üleolev, vaid Eesti haridustöötajad ja seega kogu ühiskonda alavääristav. Meie teame, et haridusest ei sõltu mitte üksnes järeltulevate põlvede edukus, vaid kogu riigi majanduslik käekäik, turvalisus ja jätkusuutlikkus. Ja me teame, et ka õpetajatel on julgust, tahtmist ja pealehakkamist ennast kehtestada! 
 
Juhtiverakonna veendumust kinnitas ka viimane (18.01.24) valitsuse kabinetinõupidamine, kus taaskord ei leidnud Reformierakond eesotsas peaminister Kaja Kallasega võimalust EHLi kompromissettepanekule vastutulekuks ega ka volituste andmiseks haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele kollektiivlepingu läbirääkimiste alustamiseks. Seega oleme praeguse seisuga sunnitud alustama esmaspäevast kavandatud pikaajalise streigilainega. 
 
Siinkohal tahamegi avaldada siirast ja sügavat tänu kõigile haridussektori töötajatele, et olete näidanud valmisolekut nii enda kui ka tulevaste kolleegide eest seista. Et tajute enda kandvat rolli muutuste elluviimisel. Et mõistate Eesti riigi kestvuse olulisust. Et tahate muuta õpetajaameti taas prestiižeks. 
Eriline tänu streigijuhtidele, kelle julge pealehakkamise ja südika eestvedamiseta ei sünniks seda pretsedenti, mida oleme hetkel loomas! 
 
Palume kõigil streigist osavõtvatel töötajatel püsida teemaga massimeedia vahendite kaudu kursis, jälgida EHLi kodulehte ja sotsiaalmeedia kanaleid. Me loodame valitsuse poolt mõistlikele ja vajalikele otsustele, kuid oleme ka valmis oma põhimõtetele kindlaks jääma. Kui peaks juhtuma, et jõuame väljakuulutatud tähtajatu streigi ajal valitsusega kompromissile või kui peaksime lõpetama streikimise mõnel muul mõjuval põhjusel, anname sellest teada nii massimeedia vahendusel kui ka e-kirja teel meie kontaktidele. 
 
 
Kõnekoosolekud Tallinnas ja Tartus 
Esmaspäevast (22.01) üldhariduskoolide õpetajate tähtajatut streiki ning nende asutuste teiste töötajate, sh kollektiivlepinguga hõlmatud õpetajate toetusstreiki tähistab tunniajaline avalik kõnekoosolek Tallinnas Riigikogu ees algusega kell 10. 
 
Kolmapäeval (24.01) algava alus-, kutse- ja huviharidusasutuste kõigi töötajate toetusstreigi markeerimiseks toimub tunniajaline avalik kõnekoosolek Tartus Raekoja platsil algusega kell 12. 
 
Kuna sõnavõtud algavad täpselt, palume koguneda juba pool tundi varem vältimaks tunglemist. Jooksvad täpsustused ja ka kõnelejad postitame Facebook sündmustes TALLINNA MEELEAVALDUS ja TARTU MEELEAVALDUS. 
 
 
Teemaviited ja päismikpildid 
Aktiivseid sotsiaalmeedia kasutajaid kutsume üles kasutama teemaviiteid #MinaStreigin (kui oled streigis osalev haridustöötaja) ja #ToetanEestiHaridust (kui oled streigi toetaja). Suur enamik (Norstati uuringu kohaselt kaks kolmandikku) Eesti ühiskonnast toetab meie ühist ettevõtmist. Teemaviidete aktiivne ja laialdane kasutamine annab ka valitsusele märku, et haridustöötajad on ühtsed ning meie tegevus tugeva ühiskondliku toetusega. 
 
Samuti on EHLi Facebooki lehel leitavad erinevad päismikpildid (ingl. k. cover), mida võib kasutada oma toetuse väljendamiseks. 
 
Jätkame läbirääkimisi haridus- ja teadusministriga juba esmaspäeval. 
Seisame Eesti hariduse eest!
 
Ühtsuses peitub jõud!
Eesti Haridustöötajate Liit
+372 641 9803 • ehl@ehl.org.ee • https://ehl.org.ee
Liitu meiega siin: https://ehl.org.ee/hakka-liikmeks/liikmeks-astumise-avaldus/