Farmid lõpetavad. Koolid sulguvad. Maarjamaast saab militaarfarm-polügoon.
Ja ka see läheb mööda.

FEBRUARY 19, 2024 4:00 AM CET
BY ALAR KARIS
Alar Karis is the president of Estonia.
A billboard recently erected in Ivangorod, just across Estonia’s border with Russia, reads: “Granitsy Rossii nigde ne zakanchivayetsya” — Russia’s borders are endless.
This perfectly highlights just how much Europe and Russia differ in their mindset and values.
As nations, we measure our success by economic growth and improvements in social well-being. Russia, meanwhile, uses the imperialist metrics of expanding territory and military might. And we’re engaged in a perpetual value-based struggle because the EU’s eastern border with Russia demarcates the line between these two vastly different ways of thinking and seeing the world.
Russia’s invasion of Ukraine came as no surprise to us. Russia seizes anything left unguarded. This is why we must leave nothing unguarded.
There’s no point wondering which country might be attacked next because, as history has repeatedly shown, if given the chance, all of Europe could be next. This is why Estonia is a strong advocate for the enlargement of both the EU and NATO.
Democracy itself is a threat to Russia’s current regime, which means every democratic state poses a threat to it. Thus, it is fruitless to base our strategies on an expectation that fundamental change will happen in Russia soon. Even when the current regime changes — as it eventually will — Russia’s attitude toward the West won’t.
The cultural DNA of a country that’s been hardwired to oppose the West won’t transform overnight. Preparing for war has been ingrained in the Russian mind. And those who think differently are either silenced, forced to leave, harassed, imprisoned or killed — as we have with great sadness again witnessed just recently.
Moreover, Russian President Vladimir Putin doesn’t just want to conquer Ukraine, he’s also testing the democratic world’s resolve on behalf of the world’s other autocrats. He’s also fighting for North Korea and Iran — hence their support of his war effort.
This is a decisive moment for our generation. If we fail to show determination, we will be seen as weak. And as history has shown, weakness doesn’t lead to peace.
Alliances are what democracies do best. Authoritarian regimes have never been effective in maintaining them because for autocrats, cooperation is based only on short-term needs — not values. The democratic world does it better, it’s our strength.
And now it’s time to put that strength to good use. We need to make sure our values — freedom, democracy, welfare and security — will be guaranteed for the transatlantic community for generations to come. 
Any European country would struggle to face Russia alone. But when we’re united, we’re invincible. Russia appears gigantic — a nuclear power with a population of close to 145 million. However, that must not paralyze us. There are three times as many people in the EU, and our total GDP is around 10 times higher than Russia’s. European democracies, together with deep transatlantic cooperation, are powerful enough to achieve peace without a battle.
So far, NATO has done well at deterring Russia, but we need to strive to keep the alliance just as strong in the future. The Russian threat is no longer exotic or abstract, it’s right before us. Furthermore, we’re all already in a hybrid war with our eastern neighbor daily. NATO and the EU cannot carry on in their casual peacetime rhythm. Rather, we need to be relevant.
For this, it’s essential to boost our cooperation. Together, we must make NATO’s defense stronger by tying plans to specific forces, capabilities and command structures. And we must exercise regularly to keep our collective readiness taut and sharp.
Together, we can strengthen the EU’s security architecture within NATO. As the EU and its individual member countries,  we must boost our defense investment, increase our industrial defense sector’s capabilities and strengthen our armed forces. As the world’s most powerful economic union, the EU has an enormous role to play.
I support the idea of establishing a Defense Commissioner position and revising the EU’s defense strategy. I support adapting the European Investment Bank’s rules, as we must have a source of funding that also permits investment in military development. And I support an ambitious boost to the European Peace Facility, as it’s the only EU-level mechanism that jointly provides military support to Ukraine and our partners.
But that’s not all. We also need investment to better protect the EU’s external borders. And, naturally, we must review our critical supply chains to make them much more resilient.
Ukraine is capable of winning this war. It has already been proving for a decade now that a smaller country can resist a bigger one, if its friends assist. Estonia has calculated that if every European country contributes just 0.25 percent of its GDP toward Ukraine in the coming years, Ukraine will be victorious. Then, we can call Russia’s bluff that it can maintain this fight for much longer.
Above all, this is now a question of whether we have the will to take the inevitable, necessary steps toward guaranteeing freedom, welfare and security for the generations to come. We, Western countries, have shown before that together we can prevail.
Ukraine’s fighting a regime that wants to destroy it. Ukraine’s fighting the good fight. Let’s help it win.

Stella Shakti:
USK, VOOG
Selle päeva energia kutsub meid tõusma kõrgemale oma madalasageduslikest harjumustest ja kalduvustest. Kalduvus eeldada negatiivset saab asenduda usuga imedesse „Mina usun imede võimalikkusesse. Mina usun lahenduste loomise väesse enda sees.“ Kui ma kutsun universumi poolt endale abi ja lahendust, siis see ka tuleb. Igasugune vastuseis oma tunnetele takistab energia voogu. Selle asemel on tark tunnistada „Ma kogen praegu sellist tunnet. Ma olen tajunud sellises sageduses elamist, aga nüüd ma valin elada täiesti uuel sagedusel, uues kõrguses, uues teadvelolekus.“
Elu tahab meid kanda kõige armastusküllasemasse kogemusse, mis meie jaoks vähegi võimalik. Kui me oma mõtte tasandiga ei blokeeri seda, siis meie teadvusesse tuleb inspiratsioon ja see kannab ja juhatab meid suurepäraselt. Selliste pimedamate kohtade juures, kus me ei näe ja ei tea mida teha, tulevadki appi meisterlikkuse omadused nagu kaastundlikkus, halastus, sõbralikkus, kannatlikkus, suuremeelsus usaldus, teadvelolek ja rahu. Nende omaduste avamiseks on kõige targem küsida enda südamelt „Miks mingi kogemus vajalik on olnud? Mida ma praegu saan kasutada?“ Kui tunned kannatamatust, siis suure tõenäosusega on see sinu ellu tulnud selleks, et sa saad õppida olema kannatlik. Elu tahab meile parimat. Kui me ise stressis olles vales suunas liigume oma kannatamatuses, siis elu paneb meile tavaliselt veel suuremad pidurid peale, et me ei läheks sinna valesse suunda.
Elu voo kantuses kandmiseks võid alati palvetada
„Aitäh, et elu juhatab mind alati õiges suunas. Kõik kogemused toetavad ja teenivad mind. Aitäh, et ma liigun oma elu peateel ja ma valin olla täielikult tänutundes kõikide kogemuste suhtes, mis mu elus on. Kõik kogemused on minu kõrgeimaks hüvanguks.“

Igor Kim:
AINULT UMBES 5-10% INIMESTEST ELAB MAAL, ÜLDISED ON BIOBOTID.
Plaanisin seda artiklit pikalt kirjutada ja üldiselt kirjutasin pikalt, praktiliselt tükkhaaval kokku pannes (kuigi kõik mõistatused pole veel lahendatud). Oli suuri kahtlusi, kas see on väärt avaldamist. Aga lõpuks otsustasin selle lõpetada ja blogisse postitada. Ja see oli vajalik kahel põhjusel. Esiteks on meiega eksisteeriva mõistmine kasulik ja oluline meie enda arenguks ning aitab meil mõista, kui ohutum on selliste olenditega suhelda, kuna me ei saa end neist isoleerida. Teiseks palusid mul kirjutada see artikkel inimestel, keda see teema tõeliselt huvitab. Tekkis ka sisemine vajadus selgitada, mida aastate jooksul (ja mitte ainult mina) oli jälitatud.
Võib-olla peab keegi pärast lugemist seda infot autori ebamaise eksituse või fantaasiana ning keegi võib põhjustada tugeva emotsionaalse reaktsiooni (vihaharünnak, varjatud pahameel, hirm, agressiooni rünnak või soov autorile vastikuid asju öelda). See ei ole hirmus, seda juhtub. Igasugune selline reaktsioon välisele või sisemisele ärritajale on signaal varjatud probleemist, millega tasub kahtlemata tegeleda.
Igal juhul võib artikkel osutuda kellelegi kasulikuks või ajakohaks ning võib panna kedagi sügavalt mõtlema ja analüüsima hakkama.
Biorobotite päritolu versioonid
Meie planeedil on mitmeid eri liiki olendeid, kes kõik näevad välja nagu normaalsed inimesed. Nad suhtlevad omavahel, söövad, magavad, käivad tööl, lõbutsevad, kaklevad, paljunevad jne. P. Lühidalt, lihtsalt elan. Mis elukad need on? Need on lihtsalt inimesed ja reptiloidid ja “hallid” (tulnuka tüüpi) ja putukad (putukate tüüp, olen seda mitu korda näinud), bioloogilised robotid ja hulk teisi bioloogilisi ja mitte väga lahkeid liike. Igaüks saabus korraga Maale konkreetsete eesmärkide ja ülesannetega ning mõned olid juba Planeedil loodud. Selles artiklis tuleb juttu ainult ühest levinumast liigist – biorobotitest (mitte segi ajada robotitega).
Nii, biorobotid (või botid, teisisõnu olendid). Kes nad on? Kust nad tulid, kes nad lõi ja miks nad olemas on? Kummalisel kombel on andmeid sellist tüüpi “olendite” kohta internetis praktiliselt olematud ja internetis sügavalt “teemat kaevates” leiab vaid väikseid infokillukesi, mis tervikpilti ei anna. Peaaegu keegi ei maini ega kirjuta sellest (v.a. siin, siin ja siin). Birobotitest teavad vaid vähesed inimesed, kes teadsid sellest praktiliselt sünnist saati (ja mõned – juba enne teda).
Kaalume mitut olemasolevat versiooni nende päritolust.
Versioon 1 (ajalooline)
Mõned Sumeri käsikirjad sisaldavad andmeid, mida saab tõlgendada infona intelligentse elu päritolu kohta meie planeedil. Nende andmete kohaselt loodi sugukond “Homo sapiens” kunstlikult (eeldatavasti Annunaki) geenitehnika kasutamisel umbes 300 tuhat aastat tagasi (tingimuslik). Annunakite poolt planeedile jäetud, jätkasid need “olendid” algselt tööd kaevandustes/karjäärides vastavalt oma programmile. Kuid aja jooksul, paaritudes maapealsete inimlike ja mehemeelsetega, ületades sellest tulenevaid valusaid mutatsioone, kaotasid nad paljud oma põhilised ebamaised harjumused ja programmid. Kataklüsme tekitav keskkond on biorobotid ümber kujundanud, muutes neist kuulekateks maa päritolu sotsiokultuste tootjad.
Versioon 2 (arvuti)
Kuna planeet Maa on omamoodi väga keerukas mänguplatvorm (nagu arvutimängudes), tulevad hingega olendid (inimesed Maal) siia (kehastuvad või muidu alla laadivad), et saada teatud kogemus, mõned oskused teiste olenditega suhelda. Loomulikult on platvorm ise juba täisvarustuses seenior arendajate ja programmeerijate poolt – kehastunud mängijatele on juba väga läbimõeldud ja laialdased kaardid ala (asukohad), looduse, loomade, tsivilisatsioonide ja eritingimused loodud. Ja muidugi, nagu igas arvutimängus, on Maa platvormil massina (taust) eelloodud olendeid – eriti “inimesed” – biorobotid (või olendid). Ilmselt oleks kehastunud mängijatele huvitavam ja karmim (kuigi kõik mängijad seda ei hinnanud).
Versioon 3 (religioosne)
Mis vahe on inimestel ja “inimestel”? Sama nagu Jumala/Looja ja Issanda vahel! Piiblis on kõike väga lihtsalt kirjeldatud – inimesed on Jumala/Looja poolt loodud ja neisse hingatud ning inimene on Jumala poolt loodud “oma näo ja sarnasuse järgi” ning keelanud tal elupuud tunda… Või veelgi lihtsamalt – “inimesed” erinevad inimestest hinge puudumise ja teadmatuse poolest nende päritolu suhtes. Miks elavad nii need kui teised Maal? Mida tähendavad väljendid “elada inimlikult” ja “elada alandlikult”? Inimesed siin õpivad elama loodusega kooskõlas ja “inimesed” eksisteerivad selleks, et hoida inimesi tundma tõelist Jumalat/Loojat (osa nende põhiprogrammist).
Mille poolest erinevad bioloogilised robotid päris inimestest?
Umbes 90% maailma elanikkonnast on birobotid (! ), ülejäänud on inimesed (või mängijad kehastuvad). Väliselt ja sisemiselt on need robotid enamasti samad nagu päris inimesed. Ehk siis nende sees on organid, veri, koed, luud, vedelikud ja muud asjad. Nad saavad paljuneda, lapsi kasvatada, tööd teha ja muudki. Mõnedel osadel neist “olenditest” on kehas anorgaanilised kiipide või elektrooniliste süsteemide näol (saab lugeda siit-sealt). Aga on midagi, mis radikaalselt eristab bioroboteid päris inimestest.
Siin on kirjeldus põhilistest robotitest:
Biorobotil ei ole ega saa olla päris hing, mis inimestel algselt on (looja antud). Need on lihtsalt Süsteemi nukud, kellel pole kosmosega mingit seost. Biorobotite ühiskonnas ei saa olla vaimsust (ega hingelisust). Sellest lähtuvalt pole neil tõelisi tundeid, on ainult emulatsioon (odav jäljendus).
Bioroboti intelligentsuse määravad ülesanded, mis on talle algselt sellesse põimitud “juhtimisprogrammide” poolt määratud. Bioloogiline robot võib oma teadmiste raames olla isegi teadlane, kuid ta ei saa kunagi minna kaugemale oma programmist, mis määratleb tema “tarkuse” tähenduse. Ta ei ole õpihimuline ja enesetäiendav, ta ei ole motiveeritud, sest see ületab tema põhiõppekava. Ta ei saa isegi oma seadmest aru, sest see pole tema programmis.
Biorobotid ei suuda luua (on hobi). Kuna neil pole Hinge (p. 1. 1. ), kes suudavad näha ilusaid ja genereerida loomingulisi ideid, nad ei suuda luua sügava tähendusega tõelisi loomingulisuse objekte. Biorobotid suudavad loomeinimeste tegevust jäljendada vaid osaliselt ja see jäljendamine on üsna karm ja tihti kole.
Biorobotid alluvad täielikult Süsteemile (Matrix) ja neid kontrollitakse kas egregoride (näiteks religioossete) või teatud manipuleerivate olendite kaudu. Robotid kaitsevad alati Süsteemi, sest sellest sõltub kõik. Nad tegutsevad kollektiivselt, tarbija-kiskja suhtumisega kõigesse (püüdes alati oma kasu otsida), oma ellujäämisinstinktide tasemel. See on omamoodi “kahuriliha” igasuguste revolutsioonide, riigipöörde, maidanide, miitingute, uuringute jne jaoks.
Biorobotid ei mõtle ja ei põhjenda. Nad ainult loevad ja arvutavad, nad tegutsevad oma programmi raames. Nad ei saa niisama istuda, nad ei saa absoluutselt aru väljenditest “istu vaikuses”, “ole üksi”, “mediteeri”. Nende jaoks on see ajaraiskamine. Nad võivad olla kas aktiivsed, teha midagi (töö, koristada, süüa teha, poes käia jne. ) p. ), või olla unerežiimis (nagu arvuti). Olen isiklikult selliseid hetki näinud.
Bioroboteid saab küsida, t. e. ümber programmeerida funktsioonide laiendamiseks, kuid mitte baasprogrammist mööda minemiseks.
Biroboteid saab kontrollida, kuigi kahtlustan, et mitte kõiki ja mitte ühelgi ajahetkel (kuigi seda hetke veel uuritakse).
Biorobotid tegutsevad alati rangelt vastavalt omaenda skeemile, mis on nende põhiprogrammis. Päris inimestel on ju struktuuris “muutumise” (ettearvamatuse faktor) osake.
On ka teist sorti robotid – need on teadvuseta olekus kehastunud mängijad (nagu “magajad”) – blokeeritud või blokeeritud mitmel tasandil Süsteemi (Matrix) poolt jne. e. ajutiselt alaväärsed inimesed, kes võivad saada täismängijateks, kui nad hakkavad järk-järgult hävitavast talveunest välja tulema. Aga selline “magamine” – mitte rohkem kui 10% (tingimuslik) biorobotite koguarvust. Muuseas, paragrahvid 4, 5, 7 on osaliselt selle vaate puhul rakendatavad. Sa võid nad üles äratada, kuid see pole kerge ülesanne. Kõige sagedamini suudavad vaid üksused ärgata teadlikule ja täisväärtuslikule elule.