Suhteliselt s…t seis või mis?

Paar päeva enne Aleksei Navalnõi märtrisurma oli Eestit juurteni raputanud sõbrapäev. Vaesuse ümberjagamiselt mindi üle sõjaseisukorrale, kus kodanikest sai tsiviil, rahvusriigist tagala ning „pehmete“ väärtuste ühise alalhoidmise asemel avalikustati 40 potentsiaalselt suletavat gümnaasiumi ajal, mil Atlandi hoovustesüsteem on seiskumas. Seejärel võitis 5-Puuluup Eesti Laulu ning me tõlgime farmide ja teatrite sulgemise taustaks, mida härrased haritlased ütlevad.
S…a seisu konstateeriv pealkiri pärineb tegevteenistuses olevalt IT-õpilaselt – vaatasime Kehtna KHK gümnasistide ja kursantidega ühiselt ETV „Esimese stuudio“ suurdebatti sõjaohu teemadel ning sellega resoneeruvalt voogu reastunud uudiseid. Kuna noored pehmelt öeldes ei armasta uudiseid ega poliitikat, tuleb neid aegajalt sellesse leebelt, aga kindlalt ninapidi suruda, et nad aduksid suurt pilti. 111 erinevat Eestit ja keelt vajab pidevat omavahelist vahendamist.
President Alar Karis, kes tubli loodusteadlasena kõigi ohverdamiste puhul pikalt vaikis, ütles pisiviivitusega ajakirja Politico: „The cultural DNA of a country that’s been hardwired to oppose the West won’t transform overnight. Preparing for war has been ingrained in the Russian mind. And those who think differently are either silenced, forced to leave, harassed, imprisoned or killed — as we have with great sadness again witnessed just recently.“
Igaühel meist on oma paralleelne (eesti)maailm ning numbrite, roosade prillide või laiade pupillide ja demagoogiamullide ristumised on ehmatavad: oleme tõehetkedest vapustatud, kogeme igale loomaliigile omast heitlust „põgene-võitle“ – ja tõmbume tagasi oma vakku. Kes päästvasse nutitelefoni, kes töödiku mantrasse – truudus-fookus-distsipliin – olles või olemata biorobotid.
Tõlgime rahva ja žürii hääletuse tulemusel Eesti Laulu võitjaks tulnud eestikeelset-antroposoofilist Lugu „(neist) narkootikumidest ei tea me (küll) midagi“ – teemateadlikud selgitavad, mida ükski ümberütlev sõna ainete maastikul tähendab – ning arutleme, miks inimesed tahavad ÄRA.
Samas kinnitab venes tagaotsitavaks kuulutatud sõjaprintsess Kaja Kallas, et kuna tal on EL-is nii häid sõpru, kandideerib ta liberaale abistava peibutuspardina, aga peamini toolilt, kuhu ta sisepoliitilise susserdamise tõttu oma rahva arvates kohe üldse ei sobi, tema kuuhugi ei lähe. Kremli tagaotsimise-teade on samas signaal, et Eesti on vene impeeriumi osa ning pahandust teinud plikale tuleb heidutus-infosõda-psühhorünne sooritada. Mispeale tähelepanust innustatud daam ise kinnitab, et äsjase Müncheni konverentsi järel on oluline, et Maarjamaast saab kaitsetööstuse farm.
„Kas Putin meile siia külla ei tahaks tulla? Üksinda, ilma armeeta…“ küsivad koolinoored. Vist ei.
Küll aga ähvardab hoopis USA sädemees Donald Trump taas presidendiks saades meid armeeta jätta: NATO ei kaitse meid, kui rahva oma panus ei küüni 2-3%ni SKP-st, sest sõjavägi ei ole rootsi laud. Neil on lennukid-laevad, mida väike rahvusriik endale ise osta ei saaks, nii et lõuad pidada ja edasi teenida. Shvejk.

Turvalisusest oleneb tootmine ja investorid: riiki, mis on igal tasandil reaalse sõjaseisukorra välja kuulutanud, ei investeerita ning pangadki viivad oma ülikasumi siit minema. Farmid-koolid-teatrid sulguvad ning ainus elumärk kevadet ootava vaikelu kohal on sõjaväekopterid.
Samas on majanduskriisi põhja poole sukeldumine ka paradoksaalselt tore: meie oma valitsus on meie väikese tubli riigi nii ebaatraktiivseks laastanud, et siit pole täitmatul idanaabril midagi võtta.
Vaesuse ümberjagamise asemel on nüüd sootuks sulgemisohus 40 gümnaasiumi – kultuur-sport-teadus ei kipu lisaks riigile ka nn erasektorilt enam rahastust saada, sest rikkurid on salaja vaesunud.
Loogika ütleb, et venekeelsete koolide järsk eestikeelseks minek vallandab kodusõja – kuna üdini venekeelses keskkonnas ei oska eesti keelt ka õpetajad, kes peaksid noori eesti ja ainult eesti keeles õpetama, on silmapiiril hariduseta jäävad venekeelikud. Erinevalt apaatsetest eestlastest tulevad need inimesed ühtse väena tänavatele ning siis on juba ida killeritel pädev motiiv „appi“ tulla.
Euroopa Liidu velled ei kujuta ette, kuidas demokraatiat mängitakse, kui kolmandik rahvastikust on venekeelne. Alles Navalnõi mõrvamine raputas eurohellikud ärkvele: meie elud ei maksa tõesti midagi.
Lisaks on meil siin viimseni kurnatud rahvas – pandeemiale järgnenud sõja, energeetikakriisiga kaasnenud hinnatõusu, toetuste hiiliva – aga seeeest massiivse – kadumise ja kroonilise hirmufooniga kaasneb iibe langus ja väljaränne või madalstardiasendiline valmidus selleks.
Laastatud looduses – NATO polügooni ja raha nimel tekitatud tühermaal – käivad kaitsejõud mängimas, tegelik kaitsetahe selgub siis, kui tuleb mobilisatsioon. Mis interventsiooni puhul loodusega juhtub, näeme televiisorist: Ukraina sõja kaadrid näitavad, et pidevad plahvatused on sõda kogu elava vastu, kuna karud olid talveunes ja tüügasteks tulistatud metsades elasid hirved.
Atlandi hoovuste kokkukukkumise uudis lubab prognoosida, et kliima viib inimkonna kui kahjuri ärakoristamise töö lõpule.
Meremehest režissöör-muusik Jaanus Nõgisto: „Kui see juhtuks ja Golfi hoovus lõpetaks vunkimise, sarnaneks Eesti kliima näiteks Ushuaiale. Suurem osa looma- ja taimeliike sureks välja. Taani väinad oma kitsusega radikaalse veetõusu ehk hoiaks esialgu ära. Põllumajandus senisel kujul ei saaks toimida. Väga sitt prognoos.“

Paastuaegsed farmide ja teatrite sulgumised ütlevad: „Eesti rahvusriik on surnud – elagu Eesti?!“
Sõjaseisukorra salakesi, ent kindlalt välja kuulutamise ajal ERR otsestuudiosse kutsuti iga erakonna militaarteadjad: Riho Terras (Isamaa), Erik-Niiles Kross (Reformierakond), Leo Kunnas (EKRE), Kalev Stoitcescu (Eesti200), Marina Kaljurand (Sotsiaaldemokraadid), Mihail Kõlvart (Keskerakond).
Rahvast püüti küll rahustada – isakesed tegutsevad! – ent tegelikult lugesime põlevate pilkude ja otsustavalt tõsiste ilmete tagant, et kolonel Meriloo saab olema sõjapealik – Herem oli rahupealik.
Terrase sõnum oli, et naiivne on loota, et Ukraina on lõputult Eesti jt idaliini riikide kilp – meie oma elanikest 3% inimressurssi peaks olema kohe lihaks võetav, et me end ise kaitsta suudaksime.
Iseasi, milline on võrreldes arvutute killerite ja piiramatu massiga meie meeste tegelik oskuslikkus.
Kaitseehitis idapiirile, mida nimetatakse Pevkuri-Heremi punkriliiniks, on hinna ja kvaliteedi suhte seisukohast hea investeering, sest päästaks elusid maadpidi peale voolavate tapjate-vägistajate eest.
Sisevaenlase ellimineerimiseks mõeldud käigud – vene kodanikelt valimisõigus võtmine, kohe sügisest üksnes eesti keeles õppima sundimine kõlab praeguse püssirohutünni otsas siiski pigem kodusõja käivitajana ning kremli „päästjate“ kui kurja karja kutsujana.
Kross kinnitas asjatundjana, et meie pea kohal või jalge all on tõsine ohufoon, kuna militaaria on kallis ala, peame eraldama enesekaitseks vähemalt 3% SKPst – ootamatu sündmuse puhul 7-10 %.
Pevkuri-Heremi punkriliini 600 ehitise rajamisel 21. sajandi Euroopas paneme miljonid betooni.
Võisime unistada ülemaailmsest rahuriigist, aga nüür tuleb käivitada sõjatööstus – mürsud-miinid, trotüül, droonid… Selleks on vaja õpetajate palkade tõusuks puudunud ning farmid-teatrid põhja lasknud kahanenud miljonite kiuste 1,5 miljardit juurde – Poola ja Saksa on kaitsekulud juba kahekordistanud.
Kunnas kui sõdurjumala teener lobises meid rahustada kavatsedes välja, kui hull on tegelik olukord – oleme vastuvaidlematult haaratud maailma kohustuslikku võidurelvastumisse, sest niigi tühjaks kurnatud ja saastatud planeedil tõstab musti tiibu sõjatööstus kui vene ja USA majanduse päästja meie elude hinnaga. Kui selle saatanliku vorteksiga kaasa ei pöörle, meid lihtsalt ohverdatakse.
Stoitcescu hoiatas, et loodame liialt liitlastele – see on õhkõrn piir hirmu ja turvatunde vahel, mitte oksjon. Oleme killustatud ja palaganiseeritud ning USA on palju aastaid selle nalja kinni maksnud.
Marina Kaljurand meenutas, et erinevalt valedega võimule tulnutest olid sotsid juba valimistel ausad, hoiatades, et meil on iseseisvuse säilitamiseks vaja kaitsemaksu, võlakirju ning erakapitali kaasamist. Meenutagem, et justkui liiklusummikute leevendamiseks, aga tegelikult multifunktsionaalsena tahab Urmas Sõõrumaa Tallinna alla tunnelid ehitad – seega pehmete väärtuste loojatel pole praegu mõtet minna sponssi küsima.
On aeg hoopis kodanikukaitset nullist alustada – vaadakem järele, kas meil on olemas vesi, varud, varjend juhuks, kui… Iga pere peab ise enesekaitseks valmistuma, kuna sõjaohule silma vaatamine on suurriikide poolt kaks või kümme aastat maha magatud.
EL ei saanud liiga kaua aru, et see on päris sõda – nüüd läheb mitu aastat tegelikkusele järele jõudmiseks. Euroopa peab suutma sõjaohu materialiseerudes USA teise rindeta hakkama saada.
Kõlvart prognoosis ilustamata, et tuleb pikaldane sõda, mille ajal majandus peab toimima. Tõsi, praegu see meil juba ei toimi… Kuivõrd raketid-droonid ulatuvad kõikjale, siis linnapea sõnul sildid ja sireenid ei ole kaitse – meil on vaja linnade ja tehaste alla varjendeid, eeskujuks ajalooliselt pädevad maaalused multifunk linnakud, kui NATOl on teised prioriteedid.

Vaesuse ümberjagamine on lõppenud. Paastu ajal, mil majandus langeb ja võidurelvastumine tõuseb, kargavad stressis inimesed üksteisele suvalisel põhjusel kõrri – eurolaul on s…t, mis sulguvatest taludest sa sogad… Aga palun jah – Pajumäe, Nopri – ei taha edasi loetleda.
Metsad võtame ise maha, nii et Ukraina rindega sarnanevat sõjatapetud metsade pilti ei saa olema – meil juba ongi alles ainult tüükad. Just praegu, nüüd-nüüd-nüüd puuritakse Maa pinnasse veel ja veel pomme ja rakette, maapinnale jäävad miinid – nende otsa satuvad kündjad veel aastaid – 22 sõja käigus purustatakse ja saastatakse loodus – meie aga palkame sürrealistliku e-riigi, prügisorteerime jne menetlemise menetlemiseks veel ja veel ametnikke…
Vaatlejad väidavad, et pahandust teinud Kaja tutistamine moskoviitide poolt on sekkumine EL valimistesse. Samas on valelik-laostav karistamatu „valitsemine“ meie majanduse ja turvalisuse laastanud – oleme jah valesti pargitud väikeriik, aga selle paratamatuse on vormistanud võimurid.
Mis edasi saab? Ajalooline kogemus ütleb, et ettearvamatu on ettearvatav. Sõbrapäeval ja paastuaja alguses vapustati globaalset üldsust kremloidide presidendi „valimiste“ eelse ohvriga. Võimalik, et veel enne paastuaja lõppu, nn valimiskampaania ajal ampsatakse tsaari kõikvõimsuse tõestamiseks meie kubermang Kiievi vürstiriigi peale magustoiduks.
Kohvreid pakkivad inimesed sosistavad: „Mis vahet seal on, mis riigikord või kumb impeerium – vajame kodusid ja rahusid ega tee siinmail enam plaane. Naabrid lahkusid, üleaedsed sulevad uksed…“
Mina, koolipreili Kati, lähen 24.2.2024 oma silmaga meie kaitseväe – nüüd siis sõjaväe… – mitmetähendusliku päeva paraadi vaatama. Tahan usku tagasi – lootus ja armastus on alles. Äsjase tuha pähe puistamise kogupaugu – Trumpi hoiatus, tagaotsitav Kallas, Atlandi hoovuste kollaps, keskluure arunderaamat, 40 suletava gümnaasiumi nimekiri, järsk üleminek eestikeelsele õppele, kiduvad teatrid ja hääbuvad talud – tulemusel joonistub täiesti teistsugune Eesti tulevik kui unistasime.
Koorumas on hambuni relvastatud, pelgalt põhiharidusega, aga selle eest jõusaalides treenitud inimeste maa. Näis, kas praegune jõuksis rahmeldamise üldrahvalik hullus on suunatud siin sitasti pargitud isamaa eest sõdimisele või pagedes vastu pidamisele.
Harimata ja informeerimata, aga väga tublisti drillitud biobottide ühiskond rivistab ümber senised unistused-hariduse-arenduse-pereloomise-lastesaamise. Põldude ja farmide asemel õitsevad kaitsetööstuspargid, ürgloodusest saab üleüldine polügoon, kodude asemel kaitserajatised, kultuurikeskuste asemel punkrid ning me ise oleme tsiviilühikud.
Narva veehoidla tühjaks, gaasijuhe ribadeks, paar täpselt sihitud raketti – ning Eesti on võetud. Aga meie suuname kogu fookuse rahu asemel sõjale…
Sina, kes sa oled nüüdsest tsiviilühik, tahad ikka tuumajaama, mille pihta saab sadade kilomeetrite kauguselt raketi lasta? Kas meie mehed, killerite vastu võimetud pereisad lähevad tegelikult sõtta?
Haridus ja kultuur – koolid ja teatrid – pidanuks euroliidule lootmise asemel minema erakapitali toele ja kogukonna finantsile – põllumajandus ja ettevõtlus on kännis nüüd, mil tsiviil osutub kõigest aina reaalsemaks sõnastatava rinde tagalaks.
Kas sina jääd sellisesse paika kartma ning hauda aegsasti valmis kaevama endale ja oma unistustele? Pureleme Eesti Laulu ja suisa pseudo ümber, sest hirm vajab ventiili. Leo Kunnas meenutas, et meelekindlus on teadvustatud ja ületatud hirm. Mida ja mis suunas me edasi teeme?

Alexis:

Viimasel ajal tulevad üha sagedamini esile segaduse, apaatia, agressiooni või endaga rahulolematuse seisundid. Nedes hetkedes on väga raske aktsepteerida ennast sellisena, nagu oled, ilma hukkamõistuta. Praegu see juhtub seetõttu, et me kõik elame läbi meie alateadvuse põhja aktiivset puhastusfaasi, kui pole teada, millise kivikese all mingi mälestus peidus on. Lihtsalt tuleb tunnistada: selline on seisund antud hetkel ja see on koormav ja ebameeldiv.
Asi on selles, et uus energia ja valgus tõrjuvad meist välja emotsionaalsed seisundid, mis meie alateadvuse ja meie keha rakkudes peidus on olnud, kõik see praegu tõuseb pinnale. Meil tuleb taas läbi elada kõik need tunded ja need aktsepteerida. Jah, vahest on vastik, kurb, mõnikord meeleheide, enesehaletsus, oled ohver, tekib viha, sees on mingi vastik tunne ja mõtled, et see ei lõpe kunagi. Mõistus pidevalt tahaks visata laiali hinnaguid: loll, kaabakas, rumal, jobu, kuradi tibla… Aga siiski paralleelselt me peame sellega elama edasi.
Eriti ei aita mingid erilised meditatsioonid, pingutused selleks, et lahustada erinevaid negatiivseid emotsioone, mis meist läbi käivad nagu nagu udu lained. Piisab olla “JAH” rahuseisundis (üks meie osa võib rabeleda, teine osa vaatab sellele kõrvalt) ja kõik lahustub iseenesest, sest uute energiate voolud, mis nüüd juba läbivad meie tihedaid kihte ja meie kehad, kollektiivseid mentaalseid programme, saavad ilmneda läbi meie ainult siis, kui meis endis on sisemine, rahulik vaatleja. Oled märganud vahest kui oled vihane, nagu miski sinu sees kohe kustutab selle viha ja sa ei saa enam vihastada nii nagu varem. Tahaksid karjuda ja nutta, aga enam ei tule välja.
Ja see sisemine vaatleja aktiveerub kõige kergemini mitte siis, kui me aktiivselt kasutame võitlusmeetodeid soovimatu vastu, vaid siis, kui me lihtsalt lülitume ümber millelegi meeldivale. Niipea kui sinu tähelepanu fookus läheb üle seisundilt “mul on halb” sellele “mis võib olla praegu minu jaoks hea ja mugav?” – tunned juba poole tunni pärast, et hakkad end kergemini tundma – saad teha midagi positiivset enda ja ümbritseva jaoks.
Me ei saa täielikult uuesti sündida, ilma et laseksime lahti kõik mineviku illusioonid. Õnneks pole praegu enam vaja mikroskoobi all uurida mida see tähendab või peegeldab. Piisab lihtsalt aktsepteerida ja lülitada tähelepanu sellele, mis hoiab sinu meeleolu kraadi võrra kõrgemal. Arvan, et kõigil see õnnestub.

Kosmiline ilmateade:
22. veebruarist kuni 3. märtsini leiab aset Marsi ja Jupiteri kvadraat (täpne seis 27. veebruaril kell 10.30). Praktiliselt samal ajal (22-28. veebruarini, täpne seis 25. veebruaril kell 6.01) moodustub ka Veenuse-Jupiteri kvadraat.
Ehk siis moodustub aspekt kolmest planeedist – Veenuse-Marsi ühendus on kvadraadis Jupiteriga.
Kuigi Veenuse-Jupiteri kvadraadi mõju lõpeb varem kui Marsi-Jupiteri kvadraadi oma, võib ka Veenuse-Jupiteri kvadraat Marsi mõjul pikemalt kesta.
Seega umbes 22. veebruarist kuni märtsi alguseni mõjutab meid Veenuse-Marsi ühendus Veevalajas kvadraadis Jupiteriga Sõnnis.
Suhted: Veenuse ja Marsi ühendus Veevalajas soodustab vabaduse ja iseseisvuse iha suhetes – samas kui nende kvadraat Jupiteriga Sõnnis võib tuua kaasa soove ja ootusi, mis ei pruugi reaalsusega kooskõlas olla. See võib viia pinge ja ebakõlani suhetes, kus üks pool soovib rohkem avatust ja uudsust – samas kui teine otsib turvatunnet ja stabiilsust.
Seksuaalsus: Seksuaalsuse valdkonnas võib see aspekt ärgitada kirge ja soovi eksperimenteerida – kuid samuti võib see viia impulsiivsete ja läbimõtlemata otsusteni – kui arvesse ei võeta pikemaajalisi tagajärgi või partnerite vahelisi tõelisi emotsionaalseid vajadusi.
Kirg: Kirg võib sel perioodil olla eriti intensiivne, andes jõudu ja motivatsiooni nii isiklikuks arenguks kui ka loominguliseks eneseväljenduseks. Siiski – ilma piisava enesekontrollita võib liigne kirglikkus viia ülepingutamiseni ja ressursside raiskamiseni.
Ülepingutamine: Aspekti mõjul võib tekkida vajadus võtta ette rohkem, kui suudetakse välja vedada – olgu see siis tööalaste projektide, suhete või isiklike eesmärkide osas. Ülepingutamine võib viia stressi ja pettumusteni, kui kõrgele köetud ootused ei vasta hilisemale tegelikkusele.
Oma võimete ja võimaluste ülehindamine: Optimism ja sellest sündiv soov teha suuri tegusid võivad põhjustada oma võimete ja ressursside ülehindamist. See võib viia ebaõnnestumisteni ja frustratsioonini, kui seatud eesmärgid osutuvad hiljem kättesaamatuks.
Laiskus: Veenuse ja Marsi ühenduse mõjul võib tekkida soov puhata ja nautida elu naudinguid, mis võib viia oma kohustuste eiramiseni – eriti kui Jupiteri kvadraat soodustab mugavustsooni jäämist.
Põhjendamatu optimism: Selle aspekti mõjul võib esineda kalduvus põhjendamatule optimismile – eirates reaalseid piiranguid ja võimalikke takistusi – mis võib viia pettumuste ja tagasilöökideni, kui plaanid ei realiseeru ootuspäraselt.
Mässumeelsus vs konservatiivsus: Veenuse ja Marsi ühendus Veevalajas võib esile kutsuda soovi murda traditsioonilistest normidest ja otsida uusi väljendusviise – samas kui Jupiter Sõnnis võib tekitada soovi hoida kinni turvalisusest ja traditsioonilistest väärtustest..
https://www.youtube.com/watch?v=uFb8CIG3-3s