Märt Sepper:
Kas sinagi oled elu ja maailma ja teiste suhtes tundlik?
Kas sinagi tajud ja kuuled teiste mõtteid, tundeid ja emotsioone ja arvad, et see oled sina?
Mis siis kui kõik see mis sa oled arvanud, et on sinu elu, ongi tegelikult üks segapuderkapsas kõigi nende eludest keda sa tajunud oled ja siis ekslikult arvanud et see oled sina ja siis oma meeletu looja-jõuga oled sellest kokku blendinud enda nimelise (teiste) elu!
Sealt tulevadki tervise hädad, nii vaimsed kui füüsilised, tulevad raha teemad ja palju muud mis rahulolematust võib tekitada!
Hästi hea tööriist (olen seda korrutand nigu kägu) siiski ütlen veel on “kellele see kuulub?” iga mõtte, tunde, kurbuse, valu, viha, ärevuse ja emotsiooni korral!
Kolm päeva seda küsides saad aimata tegelikult milline avarus sa oma olemuselt oled!
Ja hetkel polegi rohkem öelda miskit.
Ilusat õrnust ja kergust Teile kõigile.
Tsauka.

Universumi Sõnumite Sõnum
 · 
Te ei saa väita, et olete täpselt see, mida arvate. Sinu enesekontseptsioon muutub pidevalt, mõjutatuna igast mööduvast hetkest. See minapilt on väga ebastabiilne ja väliste asjaolude suhtes haavatav – kaotus, töökaotus või solvang võib teie enda ettekujutust põhjalikult muuta. Et tõeliselt mõista, mis sa oled, pead esmalt mõistma, mis sa ei ole. See nõuab valvsat enesevaatlust ja kõige selle tagasilükkamist, mis ei ole põhimõtteliselt seotud “mina olen” põhitundega.
Tavapärased uskumused teie identiteedi kohta – sündimine kindlas kohas ja ajal, kindlate vanemate olemasolu, abielus olemine, tööl olemine ja nii edasi – ei ole omased puhtale „mina olen“-tundele. Me mõtleme sageli sõnadega “Ma olen see” või “Ma olen see”. Sügavama mõistmise saavutamiseks peate järjekindlalt ja usinalt eraldama “mina olen” nendest siltidest ja püüdma kogeda lihtsalt olemise seisundit ilma “seda” või “seda” külge sidumata.
See ülesanne on keeruline ja nõuab visadust, mis läheb vastuollu sissejuurdunud harjumustega. Selle eristuse selge mõistmine võib aga protsessi oluliselt kaasa aidata. Mida rohkem mõistate, et teie meelepõhist identiteeti saab määratleda ainult negatiivselt, seda varem jõuate oma otsingute lõpuni ja mõistate oma piiritut tõelist olemust.
Katie Kamara

Vaimul ja hingel on kaks põhilist kirjeldavat definitsiooni. Nii väga sageli kuulen inimesi rääkimas Vaimust ja Hingest vaheldumisi; mõnikord leian, et Vaimu ja Hinge arutamisel kasutame täiesti erinevaid viiteid, mille tulemuseks on segadus.
Järgnevad määratlused on selguse huvides need, mida ma mõtlen mõistete Vaim või Hing kasutamisel.
VAIM
Vaim on puhas, igavene ja rikkumatu. Teadlikkus on Vaimu olemus.
Vaimu olemus on sagedus. Ilmsel kujul väljendub see valguse ja resonantsina. Kui Vaimu sagedus tungib läbi elujõu (Hinge) välja, paneb see välja resoneerima vibratsioonimustrites, mis avalduvad mateeriana.
Teadlikkust manifesti kujul väljendatakse teadvusena.
HING
Hing koosneb elujõust ja kannab endas kogemuse ja kavatsuste jäljendit, mis on talle antud Vaimu ja keha/meele teadvuse kaudu.
Seda jäljendit kantakse elust elu, kuigi mitte alati teadlikus mälus. Hingejõud on muutuv, see tähendab, et seda saab mõjutada kas elupositiivseks või -negatiivseks.
See muutus tekib elukogemuste tagajärjel, mis võivad tuua esile kas rõõmu või valu. Rõõm on otsene tunnetatud-kogemus, kuidas Vaim aktiveerib meie elujõu, mis liigub ja pulseerib läbi meie keha.
Kui me tegutseme, valime või meid mõjutatakse viisil, mis on vastuolus meie Vaimu eesmärgiga, kogeme valu.
VAIM JA HING
Hinge olemuse uurimine on ülimalt oluline, et mõistaksime, kuidas saaksime kõige tõhusamalt oma Vaimu sooviga vastavusse viia.
Hinge ülesanne on juhtida ja suunata keha/meele teadvust, ego, eluteele, mis võimaldab Vaimul end kõige paremini väljendada. Vaim tõukab hinge sellesse suunda, mille ta peab võtma.
Hinge loomulik tõukejõud on muutumise, liikumise ja kasvamise suunas kooskõlas Vaimu soovidega. Igaüks meist kogeb seda liikumist surmana. See tähendab, et investeeritud egoteadvuse jaoks tajub keha/meele teadvus mis tahes liikumist muutuste suunas, loobumist meie hoiakute ja hinnaliste uskumuste status quo’st, kui eelseisvat surma.
Kui meie juurdunud hoiakud ja kiindumused nurjavad Hinge tungiva tõuke muutuste poole, põrkab see tõuge enda peale tagasi, ilmudes nüüd enesetapu sundusena.
Enesetapu all ei pea ma silmas ilmtingimata ilmset ja teadlikku katset tappa oma mina, vaid pigem kogumit ennasthävitavat käitumist ja tingimusi, sest Hingel on oma tee, isegi kui see tähendab praeguse keha/meele eemaldamist. pilt, et anda Vaimule uus võimalus kehastumise kaudu uude ellu, et jätkata Vaimu sooviga tuua oma eesmärk ilmselgelt esile.
Näide sellest, kuidas Hing mõjutab muutusi ja mis juhtub, kui meie keha/meel seda muutust eitab, võib aidata seda teavet selgitada:
Kui oleme olukorras, kus oleme tegutsenud vastuolus oma Vaimu sooviga, kogeme südametunnistuse tõmblemist. Kui surume südametunnistuse edastatava sõnumi alla, ignoreerime seda ja jätkame sellest hoolimata, tunneme häbi ja süüd.
Südametunnistus on hing, mis toimib meie teadvusele, et viia joondumine meie Vaimuga uuesti tasakaalu. Süü ja häbi on Souli eitamise tagajärjed.
Kujutage ette, et kolm hinge on hinge üks pool, keha ja vaim koosnevad selle hinge sobivast teisest küljest.
Kui hinged ja keha/meel on üksteisega joondatud, mahub Vaimu liigendtihvt läbi, võimaldades hingel oma ettenähtud eesmärki täita. Kui miski on rivist väljas, olgu selleks Keha, Vaim või mõni Hing, võib hingetihvt ikkagi läbi mahtuda, aga liigend kriuksub ja kriuksub.
Sellistes olukordades on inimese elu vastaval areenil talitlushäired.
Kui hingedetail puudub või on keskelt välja painutatud, ei mahu vaimu tihvt läbi. Kui see juhtub, kaasneb sellega inimese elu ja kogemuste puue ning võimetus selles eluvaldkonnas tegutseda.
See ei ole must-valge olukord. Mõjutatud inimene võib näiteks intellektuaalselt üsna hästi toimida, kuid olla emotsionaalselt täiesti düsfunktsionaalne.
Igal inimesel on oma Vaimu tee. Meie tehtud valikud, samuti asjaolud, mis meid elus tabavad, ja kuidas me nendega toime tuleme, määravad meie vastavuse meie Vaimu teele.
Halvad valikud ja kahetsusväärsed rikkumisolukorrad ja meie pühaduse lugupidamatus, manipulatsioonid, mida me lubame oma mitteteadmise seisundis, suunavad meid kõrvale harmoonilisest kooskõlast meie Vaimu kutsega. Sel määral, kui me oma teelt kõrvale kaldume, eraldame oma elu ja vaimse kutsumuse.
Just meie elu ja Vaimu vahelises lõhes on talitlushäired, haigused
ja meeleheide leiab viljaka pinnase.
Hing püüab meid selle teega tagasi joondada. Kui me kogeme neid raskusi ja takistusi oma elus, kui meid kimbutavad ebaõnne, halb tervis ja talitlushäired, näitavad need sageli, et me ei ole kooskõlas oma hinge kutsega.
Sobiv otsus on viia oma elu meie valikute kaudu suuremasse vastavusse meie Vaimu eesmärgiga.
Kui tunneme ära kursi, mida meie elu järgiks, kui alistuksime hinge liikumisele muutuste esilekutsumiseks, oleme teadlikumast sellest, mis võiks olla meie Vaimu eesmärk.
HINGE DISAIN
Meil on kolm hinge või ühe hinge aspekte:
Maa hing
allilma hing (unistuste hing)
taevane hing (kõrge mina)
Maa hing on see, kellega me igapäevaselt suhtleme ja on meie lühiajalise mälu elupaik.
Selle Hingega loome loogilisel viisil seoseid, tunnustades mustreid ja assotsiatsioone ning maandades need tajud kehasse/meele kui teadlikku teadlikkust.
Allilma hing ehk Unistushing on Hing, millest me unistame. Kui meie meeled öösel lülituvad välja, nihkub meie tähelepanu Unistuste hingele. Meie mäletatud kogemused sellest hingest ja selle tegevusest on need, mis tõlgitakse meile ärkvelolekus unenägudeks.
Allilma hinges salvestame oma elujõudu, mida me iga päev genereerime. See elujõu laeng või Jõu, nagu me sellele šamaaniliselt viitame, resoneerub meie mõtete, tunnete, muljete, kogemuste ja tajudega; ehk siis mälestused. Allmaailma hing on koht, kus hoitakse meie pikaajalisi mälestusi.
Meie taevane hing on kõrge mina, mille kaudu saame oma elus vaimset juhatust ja suunda.
Kui meie tähelepanu liigub taevasele hingele, kogeme lendavaid unenägusid, transtsendentaalseid unenägusid ja nägemusi, mis muudavad meie arusaamu elust ja lähenemist sellele igaveseks.
HINGE KAOTUS
Traumad, meie põhivajaduste tähelepanuta jätmine, kogemus, et meid ei võeta maailma au ja rõõmuga vastu, teadvusekaotus, nagu löök pähe või uimastitest ja alkoholist tingitud tõsine minestus – kõik võivad põhjustada haigusseisundi. tunnistame Hinge kaotuseks.
Kui me eksisteerime elus nii, et mõni meie Hinge aspekt on lahti ühendatud või puudub, kannatame sellest tulenevate katkestuste ja raskuste all, mis tekivad ainult osaliselt “siin” olemisest.
Konkreetse düsfunktsiooni olemuse määrab see, milline hing on lahkunud.
Kui Maa hing jätab inimese kogemused,
melanhoolia
olles alusetu
ei suuda sündmuste ja andmete vahel täielikult loogilisi seoseid luua
tugev tunne, et ei ole terviklik
Lühiajaline mälu on ohtlik; isik krooniliselt unustab, ei suuda meenutada just kohatud inimese nime, kuhu auto võtmed asetatakse, ei suuda meenutada just loetud viimase lõigu sõnumit.
Kui Maa Hing on lahkunud, liigub allilma hing oma sünnikohast Unistuste Kuningriigis ja asub elama Maa Hinge asemele. Selle tulemusena leiab inimene sageli, et elu igapäevased sündmused omandavad unenäolise kvaliteedi, justkui liiguks läbi teatrilavastuse.
Sotsiaalsesse olukorda sattudes on inimesel, kelle Maa hing on asendatud Unenäo hingega, valdav intuitiivne arusaam nende vastasmõjude müütilisest dünaamikast, millega teda tervitatakse.
Väikesed sündmused omandavad suure tähtsusega varjundi.
Kuigi meil kõigil on seda tüüpi tajumisvõimega hetki, peab inimene, kelle Maa hing puudub, elama iga hetk ebatavalises maailmas ja tavaliselt on see väga häiriv.
Kui allilma hing on lahti ühendatud või puudub, on sümptomid väga erinevad sellest, mida inimene kogeb oma Maa hinge kadunud kohta. Kuna allilma hing on tähelepanupunkt, millest me unistame, on inimesel unenägudega raskusi.
See raskus võib olla võimetus unenägusid meenutada või unenägude puudumine.
Unenäod võivad olla häirivad, unenäod tagaajamisest, vangistusest, piinamisest, eksimisest ja triivimisest, kes ei suuda leida teed tagasi koju. Kuna allilma hing on meie jõu ait, siis kui see hing on sünkroonist väljas, ei ole meil enam lihtne juurdepääs sinna salvestatud elujõule. (See on pigem selline, nagu oleks raha pangakontol, kuid olete oma pangaautomaadi kaardi kaotanud ega saa enam ellujäämiseks vajalikku raha välja võtta.)
Selle tulemusena napib meil energiat igapäevaste eluülesannete täitmiseks, näib, et me ei suuda kirge üles kütta, elades halvas enesetundes. Samuti pole meil elujõulaengut oma tervise hoidmiseks; muutume vastuvõtlikuks külmetushaigustele, gripile, infektsioonidele jms.
Just see elujõuväli resoneerub emotsionaalsete mõtete, tunnete, kogemuste ja muljetega: mälestuste kraam. Kui allilma hing on katkenud, kannatame pikaajalise mälukaotuse all.
Konkreetsed tükid
meie minevik võib neile mõeldes olla tühi või udune.
Meie taevane hing, mille kaudu saame vaimset juhatust ja suunda oma elu arenemisel, kannab endas plaani, kes me selles elus oleme. Taevane hing edastab Vaimu otsese soovi meie teadvuseväljale.
Taevalist hinge võib kutsuda ka tegutsema meie kasuks, taasluues meie elu asjaolud ja sündmused vastavalt meie kavatsustele. Kuid ta saab seda teha ainult siis, kui talle antakse selge käsk, nagu tõotuses.
Selle näiteks on
“Valin särava ja elujõulise tervise!”.
Selle kavatsuste-täieliku soovi avalduse abil saab Kõrge Mina seejärel kaasata Loomise jõud, et viia need selle sooviga kooskõlla.
Taevane hing ootab sellist suunda. Selle täitumine toimub meie soovile vastamisel. Kuid selleks, et Kõrge Hing saaks vastata, on vaja, et me väljendaksime selgelt ja ühemõtteliselt oma kavatsust.
Kui ütleme:
“Ma tahan olla õnnelik”,
…taevane hing ei saa tegutseda, sest kõik, mida oleme teinud, on soovmõtlemine.
See, mida me tahame, ei ole alati sama, mis meie valime. Ja lisaks sellele, kui kasutame fraasi “olla”, paneme oma soovi kunagi tulevikus välja.
“Ma tahan olla õnnelik,” tekib küsimus “Millal?”
Peame muutma oma suhtluse oma Kõrge Minaga positiivselt sõnastatud avalduses, mis on vaba mitmetähenduslikkusest, mis põhineb praegusel hetkel.
Ja vastupidi, öelda “Ma olen õnnelik!” justkui väljendades oma soovi, nagu see oleks juba tõsi, noh, see on lihtsalt valetamine. Hinge vastus meie valedele on tagasitõmbumine, mis jätab meid varasemast halvemaks.
Tänapäeva maailma kaasaegsetes kultuurides ei õpetata meile õiget keelekasutust oma hingega suhtlemiseks, kui selline kontseptsioon üldse eksisteerib!
Keele kingituse algne kavatsus ja eesmärk on intiimne suhtlemine meie oma hingega, vahend keha/meele teadvuse ja teadlikkuse vahel oleva lõhe ületamiseks.
Järgmiseks on keel teie ja minu ja teise hinge vahelise suhtlemise vahend.
Alles kusagil allpool on keel mõeldud andmete ja teabe edastamise viisiks. Kahjuks on tabelid ümber pööratud nii, et rõhk, ei, ainus keelekasutus, on pelgalt andmete edastamisel.
Nende teadmiste tagasinõudmine ja elluviimine tähendab meie kui vaimsete olendite õigusjärgse pärandi tagasinõudmist!
HINGE TAGAMINE
Kui Maa hing lahkub trauma või hooletuse tõttu integreerumisest kahe teise hingega, muutub kehast/meelest lahti, kipub ta jääma siia maisesse valdkonda, füüsilise konstruktsiooni valdkonda. Sisuliselt muutub see kummituseks.
Peaaegu alati tõmbub Maa hing tagasi kohta, ümbruskonda, kus inimene oli tulnud, et seostada turvatunnet, aktsepteerimist ja turvatunnet.
See võib olla puu, mille otsa inimene lapsepõlves kõrgele ronis, et „kõigest eemale pääseda”, ojaäärne lemmikkoht, kus keegi ei saaks end häirida.
Või võib Maa hing leida selle turvakoha Gramma majas, eemal meie vanematekodu segadustest ja väärkohtlemisest. Mõningaid, kes tulevad emakasse ja leiavad vägivalla ja raevu, ootab neid ees; nad võivad isegi taanduda tagasi ‘vahelisse kohta’ ühe kehastuse ja järgmise vahel.
Kuhu iganes inimene end “ohutuks” tunnistab, läheb Maa hing.
Maa hinge taastamine integratsiooniks teiste hingede ja keha/meelega nõuab esmalt hinge asukoha leidmist. Kuna kadunud hing ei ole küpsenud üle selle vanuse, mil ta lahkus, tuleb teda hoolikalt paluda, et teda mitte hirmutada. See peab olema armastavalt veendunud, et koju on turvaline minna.
Kui Hingeretriiveri ja Maa Hinge enda vahel on saavutatud lähenemine, tuleb seejärel sõlmida kokkulepped Vaimudega, kes on kadunud hinge eest hoolitsenud.
Väga sageli on hooldavad olendid võtnud hinge omaks. Need Maavaimud leiavad end nii rõõmust, nähes, et hing naaseb lõpuks oma õigesse kohta, kui ka kurbusega kallima lahkumise pärast. Taasintegreerumist kogeva inimese nimel tehakse pakkumisi ja lubadusi säilitada terve jätkuv kontakt nende armastavate olenditega.
Täieliku ja täieliku taasintegreerimisega hakkab inimene, olles kord lahti ühendatud ja ruumiline, kohe tundma end terviklikuna ja kohalolevana.
Allmaailma hinge otsimine toob endaga kaasa oma ainulaadse muutujate komplekti. Kui allilma hing läheb sünkroonist välja, taaskord trauma, väärkohtlemise, teadvusekaotuse, lähedase ja armastatud kaaslase või pereliikme surma või millegi muu tõttu, mis viib inimese šokiseisundisse, lahkub see Unistus.
Unenägude maailma olemus on sümboli, müüdi ja korrelatiivse tähtsuse olemus.
Kui me unes näeme, on kõik toimuv meie jaoks üsna reaalne
https://www.bibliotecapleyades.net/…/ciencia…