Lapsemeel, eluteel püsi veel!

Kati Murutar: „Samavõrd kui eesti keel ja kirjandus, on mu tunnid ka planeedi elulugu“
Tekst Helina Piip – Fotod Stanislav Moškov

Juba mitmendat aastat algab Kati Murutari september õpetajana Kehtna Kutsehariduskeskuses ja Emajõe Keeltekoolis. Oma suvepuhkuse ajal asendas mitmehobujõulise igiliikurina suvitavaid kolleege ning andis igal argipäeval keeletunde eri rahvustest õppuritele. Tema moto on: truudus, fookus, distsipliin.

Kati (57) kodu Südamesalu on tarandikega hobuste-kasside-metsloomade vahel ära jagatud, et hobused omapäi merekonteineritest sündinud elumaja ning talli ümber ei luusiks ja hundid kutsikale kosja ei tuleks. Mõnest piirdest saab kahejalgne läbi, kui kummardub ja tara alt läbi poeb. Toaukse esise aia ületab pererahvas hoogsa jalatõstega – siinne värav on suletud, et 9kuune prantsuse buldog Delfiin välja ei putkaks.
Veebruaris pereliikmeks ja abiõpetajaks saanud musta-valgekirju kutsikas käib perenaisega koolitundides kaasas lugemis-keskendumis-teraapiakoeraks. „Nii tema kui hobused on mu pensionisammas – kui ma koolis enam tore ei ole, abistan inimesi oma teraapialoomadega koos kodus. Kutsikaga oli imelihtne, ta magas palju ja oli kõigega nõus,“ räägib Kati. „Vaatan nüüd esimesel koolinädalal huviga, kuidas ta kohaneb, esmalt tuleb neiukene juba tuttavatesse klassidesse, õpetama õppides tutvume uute inimestega. Ma ise ju ka.“

Tunkedes töövestlusele
Õpetajaametit on kaubamärgilise nimega Murutar pidanud aastast 2021. Tema enda noortestuudiol tuli lõpetada pandeemia aastail. Kati rassis seejärel RMK-s hooajatöödel – pakkis ning istutas puid, jõudis umbes 250 000 puud riigimetsa istutada! „Seisin ühel päeval hobusekoplis ja mõtlesin, käed rippu, mis nüüd edasi saab, kui helises telefon. Kehtna Kutsehariduskeskusesse tuli uueks õppejuhiks Riina Leppmaa ja komplekteeris oma meeskonda. Läksin tunkedes vestlusele ning järgmisel päeval olin klassi ees eesti keele ja kirjanduse õpetajana,“ meenutab Kati. „Juuru Eduard Vilde nimeline kool sai teada, et Kehtna värbas Murutari ja kutsus mu samuti enda juurde. Esimesel aastal oligi mul üks koht Kehtnas ja teine Juurus. Järgmisel aastal kasvas Kehtnas koormus nii suureks, et Juuru ees vabandasin ja taandusin – nukker seeüle tänini, aga mind on üks,“ meenutab Kati.
„Esimesel aastal andsin endast liiga palju energiat ära, sõitsin koolist koju täiesti minestanult! Oli väga palju intensiivsem enese laotamine kui koos noortestuudio noortega lavastuste loomine ja esitamine.“ Tema õpilased on vanuses 16-60 ja nende seas on neid, kes tulnud õppima ehitajaks, kokaks, IT-inimeseks, mehaanikuks – aga ka täiskasvanute gümnaasiumi õppurid. Ning see pole kõik. Kui Kati päevatöölt naaseb, ootavad teda õhtuti Emajõe Keeltekooli veebitunnid. Zoomituppa on kogunenud ukrainlasi, venelasi, iraanlasi, armeenlasi, tšehhe, nigeerlasi, kes ise elavad Tallinnas, Tartus, Narvas või Mustvees ning tulevad videotundi ka Albaaniast ja Rumeeniast.
Et Kati töölaud asub tillukeses magamistoas, siis häiris teda alguses tohutult, et „igal õhtul ilmub keegi tuppa. Kui tunnid läbi, pistsin arvuti kappi, et jummala pärast oleks kindel, et keegi sealt tuppa ei vahi,“ muigab ta. „Aga inimene areneb, isegi ligi 60aastasena – olen aastakümnete järel üsna kõik oma foobiad ületanud.“

Võiks pensile minna
Järgmisel aastal kevadisel pööripäeval, kui Kati saab 58, võiks ta viie lapse emana pensionile minna. „Ma ei ole veel täiskasvanuks saanud, järelikult ei lähe nii peagi pensile,“ kinnitab ta ning rabab hoopis mitme mehe eest. Lisaks pedagoogitööle on ka kodune majapidamine kui täiskohaga töö – olgu või igapäevane trimmerdamine („trimmer on mu suvine kehaosa“), hobuste talitamine ja ehitamine, tallipuhastus ja lumelükkamine. Ise. Sel suvel valmis konteinermajale juurdeehitus – oma tuba 18aastaseks saanud noorimale tütrele Indirale, kes elab ja käib gümnaasiumis emaga koos.
Nood kuulsad merekonteinerid, kuhu Kati pärast Südamesalu ostmist kolis, jäid talle esmalt silma saatest „Naabrist parem“. „Pärast kolme 100aastase talu ülesehitamist ning 400aastasse vesiveskisse kultuurikeskuse ja kodu loomist tahtsin täiesti uut ja puutumatut ruumi. Algselt Greencube´i valmis maja, kuid sõja algus lennutas hinnad üle võlli. Mu eelmise talu praegune peremees Sulev Sepp soovitas: aga osta konteiner.» Ja Kati ostiski – alles pärast tehngut Miili pereettevõtjate Hüttidega sai teada, et konteinerite kuningad on ka telesaate partnerid.
Õuele toodud kahele tühjale terasest kastile tuli ise aknad-uksed sisse lõigata. „Seda tegime relakaga ja sädemeid lendas Kuuni. Seisin veeämbriga ehitajatest vellede kõrval, et tulekahju ei tekiks. Lisaks metalli kriiskav hääl ning tolm… Uhhh, õnneks on see möödas!“ ei ole koolipreili samas ehitamisega kaugeltki lõpetanud. Järgmiseks on visioon väikesest kirikust ning konteinertalli laudisest ja päikesekatusest.
Elumajas on köök, wc, dušš ja väike saungi. Ning perenaise sõnul on see tema kõige soojem ja käepärasem maja üldse, sest ei lase tuult läbi, väljast soojustab seinu 15 sentimeetrit pur-vahtu ja ta enda tehtud kuuselaudis. Talvel annavad sooja bursuikad, kliimaseade ja Pipi moodi soe süda.
Muide majaseina vahel elavad mesilased, kelle jaoks Kati hoidis suvel nurmetaimed äraõitsemiseni niitmata ning leiab tänu sellele üles ka sajad üheksavägised, kes õitsevad taeva kingitusena igal aastal erinevas kohas. Mesilindudelt tasuks sai sõnameistritar kingituse – kui võttis Vaba Rahva Laulu kontserdile minekuks varnast oma ratsamantli, siis leidis selle taskust, varrukast ja kapuutsist mett tilkuvad kärjed. „Ta lendab mesipuu poole“ oli muide laul, mille järel – ja Tõnis Mägi „Palve“ eel pidas sitke emand oma kõne. Nii juba legendaarseks saanud kõne kui Kati kirjutatud keele-kirjanduse-religiooni-filosoofia õppematerjalid on vaadatavad Youtube’is tema kanalil ning õppematerjalidest koguneb „Meistrite aabits“.

Osa ringist
Kati ärkab hommikuti kell viis ja teeb kirjatöid. Koolilainelt ta õpetajate suvepuhkuse ajal maas ei käinudki, kirjutas oma õppevahendeid. Tema kabinet ei kanna silti „Eesti keel ja kirjandus“, vaid kõikelubavat numbrit 204, sest „samavõrd kui keel ja kirjandus, on minu tunnid ka inimkonna ajalugu, mõttelugu, planeedi elulugu. Kui sul tekib kõigest, mida sa õpid, tervikpilt, siis on see nagu lapsepõlvemälestus. Kõik on ju üks tervik. Neist, kel kõik ained eraldi seibideks tükeldatud, tulevad papagoid ja kopeerijad, mitte loojad. Olen elu hellik, et töötan just selles koolis. Ning oma õpilastega koos õppimine, teemade leidmine ja nende sidumine sellega, mis on täna meie ümber, on võimas, see ongi holistika.“
Kati klassis on pingid tõstetud ringiks, sest „ringis on kõik võrdsed, keegi ei ole teise taga ja mina olen osa ringist.“
„Meie õppematerjalid kasvavad välja sellest, mis õpilasi hetkel huvitab. Kirjutan oma teksti, teen sellest keeleülesande, õpilased kirjutavad oma tekstid ja siis me puhastame need keeleliselt.“
Kuidas õpilasi hindad? Kati: „Ülipositiivselt, harva panen nelja-kolme. Sest kui inimene midagi kirjutab, siis teeb ta seda oma parimal võimalikul moel. Esseekonkursse võidame ja koos õpilastega Brüsselisse ja Roosiaeda sõidame. Riigieksamitega küll ei ole nii hästi, sest: normid, reeglid, punktid. Olen julgustanud düsgraafikuid, kes on enne meie kooli tulekut surnuks hinnatud: kui sul lähevad tähed segamini, ei tähenda see, et sinu mõtted ei kõlba.
Minu inimesed oskavad liigendada oma tekste ja mõttejada üles ehitada. Igasugune sildistamine, raamistamine, hindamine ja võrreldamatute võrdlemine on räige, seda ei tohiks inimestega teha. Luban ja soovitan õpilastel kirjutada ChatGPT abiga. Kui on tegemist noore ehitajaga, kokaga, IT-inimesega, kellest saab tulevane küberkaitseohvitser, ei näe ma põhjust piinata teda alaga, mis ei ole tema oma. Seda nõuan küll, et tekstid kirjutatakse käsitsi ümber.“

Justkui teraapia
Mis on õpetajatöös kõige keerulisem? „Enese säästmine. See on alati inimsuhetes kõige keerulisem. Empaatilisena võtad ju vastu teise tunded, emotsioonid, hirmud. Koolis on see eriti karm, seal on igasugused kodud, diagnoosid, elulood – näed õpilase silmist, et midagi on juhtunud, et tal on halb… Või istub sul keset raamatuid reaalaine suundumusega, mehhaaniku mõtlemisega noor – selleks, et teda julgustada ja avada, on iga tund stand up comedy ja teraapiasessioon. Siis tulengi koju ägades: appi, hobune!“ Koolist jõudes kallistab Kati hobuseid ja võimalusel magab tunnikese, seejärel algavad õhtused veebitunnid. „Mida kindlameelsemalt olen mõelnud keeltekoolis koormust vähendada, seda rohkem tuleb tööd juurde. Aga kuni jaksan, seni teen. Teisiti ju koda ei ehita ja kondseid ei varusta.“
Eelmisel aastal läbis Kati Tallinna Ülikoolis pedagoogikamooduli. „Mul on magistrikraad olemas, nii et õpetada võin nagunii. Kursusel osalesin kõrgema palgakoefitsiendi nimel ja seda oli väga mõnna teha, veebiloenguid kuulates parandasin oma õpilaste töid.“

Ka emmena klassi ees
Ja kuidas edenevad tema keeleõppurid eesti keele omandamisel? „Kuna neid on sadu, siis on läinud nii ja naa. Osad tahavad tõesti eesti keele selgeks saada. Paljud tulevad õppima seepärast, et muidu ei saa kodakondsust, töökohta, mida iganes. Motivatsiooniaste on erinev.“ Kati loetleb õpilasi, kes on saanudki keele nii selgeks, et jätkavad nüüd juba ülikoolis.
Millised on kõige toredamad kommentaarid su tööle? Ema asemel vastab aga hoopis Indira: „See, et õpilased ei ole nõus pärast tundi ära minema ja nad tulevad alati varem klassi, et lihtsalt olla minu emmega.“
Ka Indira käib gümnasistina ema tundides. „Klassikaaslased hakkasid mulle Indi eeskujul ütlema Emme,“ püüab Kati naeratust tagasi hoida, kui tütar talle õhtuseks esinemiseks meiki teeb.
Kuidas tulid selle peale, et hakata oma tunde filmima ja Youtube’i panema? „See algas meie kooli täiskasvanute gümnaasiumi e-õpilastest – pereinimesed, tööinimesed, probleemidega inimesed. Mõni ei jõua ka statsionaaris õppijana nädalaid kooli, sest on näiteks haiglas. Temagi saab videost oma asja kätte.“

Kui Kati peaks lahkuva suve kokku võtma, noppides kõige helgemaid hetki, siis nimetab ta tütardega Adilas käike, kuhu Urmas Sõõrumaa on rajanud Pühali keskuse. Suisa oma elu üheks tähetunniks peab ta aga augustiõhtut, mil Raplas toimus Vaba Rahva Laulu kontsert ja Kati sai koos ühendkooride ja Tõnis Mäega viibida laval, kus luges ette oma, just selleks õhtuks kirjutatud palve, jalge ees oma aia saadustega korv justkui väike altar, tulvil õunu, kabatšokke, humalaid ja pihlakaid. Tänu sellele koos loomisele ei jää tänavune suurkontsert viimaseks – ühendatud väed kavandavad järgmise aasta laulmist Narva.

Socializing and communicating with other people is something you will enjoy. However, choosing your words is very important. Since your inner optimism and confidence grow, you may feel like you are better than others, which can also impact how you express yourself. Therefore this is an important area of your communication and behavior you should pay attention to. Your mind is stimulated, and you will crave more intellectual activities. However, keep in mind that your fast thinking can also result in neglecting to pay attention to details. Therefore, if you need to sign any legal papers today or make an important decision, double-check, read through carefully, and give yourself time to think about it.

Alexis Varnum
 · 
Täna tahaksin kirjutada sellisest transformatsiooni sümptomist nagu kuiv köha. Tean, et paljudel see võib esineda ja köhitakse ammu vahest hommikuti, vahest päeval ja enne magama jäämist. Praegu meie kehad muutuvad, kohandudes uue maailmaga, mille loomine on täies hoos ja selle muutusega kaasnevatest sümptomitest. Täna tahaksin rääkida ebatavalistest sümptomitest, mis on seotud kurguga ja meie sõnade jõust.
Tõenäoliselt on paljud viimasel ajal täheldanud endal kuiva köha, kurguärritust või ebamugavustunnet, köha, mis kiirelt mööduvad ühe päevaga ilma ravita ja muud sarnast. Need sümptomid viitavad kurgukeskuse aktiveerimisele. Millele tuleks selles protsessis erilist tähelepanu pöörata?
Esiteks, pole vaja karta ega otsida endas surmavaid haigusi. Ebameeldivaid sümptomeid saab leevendada taimeteede või tilkadega. Kuid peamine on säilitada rahu ja aktsepteerimine – see aitab teil sümptomeid kergemini ja kiiremini üle elada. Teiseks, praegu pea meeles, et sina oma kõri kaudu, isegi läbi tavaliste neutraalsete sõnade, võivad vallanduda sõnad, mis võivad lähedastel inimestel valu tekitada. Igasugune, isegi kõige väiksem negatiivne emotsioon – ärritus, solvumistunne, pahameel – võib meie tahtest sõltumatult läbi hääle välja pääseda ja energiliselt inimest tabada. Sellised “apsakad” on vältimatud ja nad võivad haiget teha, kuni õpime seda võimsat tööriista täielikult kontrollima. Kuid samas, kui nii juhtub, et oled öelnud midagi, ära häbene ega süüdista ennast. Lihtsalt tunnista seda hiljem ja vabanda. Ütle näiteks: “Mul on midagi kurguga, ei suuda kontrollida, ei tahtnud sind solvata…”
Eraldi tähelepanu väärib kõri keskuse avanemisega seotud tõe väljapääsmatus. Paljud inimesed ütlevad: “Sõnad tulevad kiiremini, kui ma jõuan mõelda.” See on tõesti nii. Me ei saa enam vältida otsekohesust: “Mul on täna palju tegemist, mul on tähtsad asjad…” – selle asemel tunneme vajadust öelda otse: “Ei, ma ei taha sinna minna.” See tõde on vaieldamatu ja vajalik. Seetõttu on veelgi olulisem intonatsioon. Kui me, juhindudes oma hingest, ütleme otsekoheseid sõnu, mis ei pruugi ühiskonnas tavapärased olla ja on seotud meie valikutega, on väga oluline vähemalt öelda need rahuliku tooniga, ilma emotsionaalse varjundita, et mitte teisi haavata.
Loomulikult on see keeruline, kui olete pikka aega oma tundeid alla surunud – kogunenud viha võib ootamatult välja purskuda. Kuid pea meeles, et iga suhete teravnemise olukord tekib selleks, et õige suhtumisega sellesse olukorda saaks sellest maksimaalselt valgust kätte. Palu oma lähedastelt vabandust ja tööta oma emotsioonidega.
Kolmas aspekt kõri keskuse aktiveerimise protsessis on raskus heli juhtimisel. Hääl muutub justkui kontrollimatuks: mõnikord kõlad ootamatult, teinekord aga ei suuda sa selgelt ja veenvalt rääkida just siis, kui seda kõige rohkem vaja on. Muretsemiseks pole põhjust. Isegi kui sinul on mingil hetkel keeruline üldse rääkida – hääl lihtsalt ei tule –, siis võib-olla polegi sel hetkel vaja rääkida. Vaiki, teades, et sellel hetkel toimub teie kõrikristalli häälestamine. Ära kahtle, sest vahest on vajalik ja võimalik mõnda aega vaikselt olla.
Kui te mäletate, algab Piibel sõnadega: “Alguses oli sõna.” Tegelikult on täpsem tõlge: “Alguses oli heli” – see tähendab loomine heli abil. Seetõttu on kõigil meil olemas geneetiline mälu sellest, kuidas heli, mis ühendab südamekeskust ja kõri, on võimeline looma kõike, mis selles maailmas toimub. Nüüd on see võime meile tagasi tulemas – Maal on juba aktiveeritud loomise programm heli kaudu, tingimusel, et see on seotud südamega. Toimub meie kõritšakra häälestamine. Ära arva, et kui sa pole kunagi laulnud, olnud kõneosav või osanud kedagi veenda, siis sinul puudub võimas kõrikeskus. See on olemas kõigil inimestel, kuid selle keskuse arengu tase on igal inimesel erinev ja sümptomid seega samuti erinevad. Oleme sisenenud fantastilisse aega, mil ilmnevad selle maailma Loojate algsed geneetilised võimed. Ainult avatud armastuse, ühtsustunde inimestega ja loodusega, õnnetunde igas hetkes – ainult meie armastava südame kaudu on võimalik ühendus meie sees oleva Looja jõuga.

Kaidi Karilaid
 · 
PROJEKTSIOON on psühholoogiline nähtus, kus me omistame oma mõtted, tunded ja käitumise teistele.
See on loomulik inimsuhete omadus, kuid see võib sageli viia arusaamatuste ja konfliktideni meie suhetes teistega.
Kui me võtame asju isiklikult, mis on tegelikult projektsioonid, võime muutuda kaitsvaks, vihaseks või haiget saada, mis toob kaasa täiendavat pinget suhetes.
Tõde on see, et kõik projitseerivad mingil määral. Meil kõigil on oma ainulaadsed kogemused, uskumused ja vaatenurgad, mis kujundavad seda, kuidas me maailma enda ümber tajume ja tõlgendame. See tähendab, et see, mida me tajume reaalsusena, on sageli värvitud meie enda eelarvamuste ja filtritega, mis viib selleni, et projitseerime oma mõtted ja tunded teistele.
Kui me mõistame, et kõik projitseerivad, võime hakata loobuma vajadusest asju isiklikult võtta. Me võime hakata nägema teiste projektsioone nende enda sisemise seisundi peegeldusena, mitte objektiivse tõena meie kohta. See aitab meil arendada erapooletust ja objektiivsust, võimaldades meil reageerida olukordadele konstruktiivsemalt ja kaastundlikumalt.
Üks viis, kuidas lõpetada asjade isiklikult võtmine, on harjutada teadvelolekut ja eneseteadlikkust. Saades teadlikumaks oma mõtetest, tunnetest ja reaktsioonidest, võime hakata ära tundma, millal meid vallandavad teiste projektsioonid. See annab meile ruumi ja perspektiivi, mida vajame, et reageerida rahulikumal ja tasakaalukamal viisil, selle asemel et reageerida emotsioonide ajel.
Mitte midagi pole siin maailmas isiklikku

Humans are capable of so much more than we’ve been led to believe, Kati.

Despite what we’ve been told by the current medical and social establishment, we can heal our own bodies, change the trajectory of our lives, and even connect to the quantum field around us, all with the power of our brains.

But the knowledge of how to do these amazing feats is regularly suppressed by the scientific community.

Despite this resistance, there are scientists who not only recognize the power of our brains, they show us how to harness that power to make our lives better.

Noted scientist and New York Times bestselling author Gregg Braden is one of those scientists. He’s been at the cutting edge of human potential for more than 20 years and his discoveries have changed the way we think about our brains and how we interact with the world. 

Gregg joins me to talk about these discoveries, as well as the latest scientific breakthroughs, in our brand new online program:

 

The Science-Backed Way to a Beautiful Future:
What You Can Do Right Now to Create a Better World for Yourself and All of Humanity
Reserve My Spot

During this program, Gregg and I cover a lot of ground, including:
How to use the power of your brain to guide your own innate biological functions to heal your body, live virtually free from stress, and become healthier as a whole…
The groundbreaking research that has been done on the human mind and its power contro and directl the reality your consciousness is creating for the better…
How the hundreds of recent game-changing scientific and archaeological discoveries that are currently being ignored and suppressed by the scientific establishment can benefit you, as well as every other person on the planet…
And much more…

Even more importantly, we discuss how all of these amazing discoveries show that we are all interconnected to each other, the planet, and the Universe itself. And how by raising our consciousness, we can help improve the lives of every living being and the planet itself, so we can all thrive together.
Join Gregg and me for The Science-Backed Way to a Beautiful Future Now
When we harness our superhuman abilities to make the world a better place, we can achieve things beyond our wildest dreams for ourselves, our loved ones, and the entire world.

Here’s to making that happen.

In Oneness,
Steve