Alexis Varnum
Kui me libiseme tagasi vanadesse reaktsioonidesse või astume uuesti vanasse rolli, kipume olema enda suhtes rahulolematut, sest sageli süüdistame end ja mõistame end hukka.Paljud inimesed tunnevad pettumust iseendas, kuna ei suuda end teatud olukordades tagasi hoida või ei suuda öelda, mida nad tegelikult tahavad. Aga asi on selles, et kuni hindame end ainult rollipõhiselt – kas käitusime õigesti või valesti – oleme rollide tasandil. See tähendab, et oleme tasandil, kus pole ei armastust, ei tänulikkust ega harmooniat. Me justkui tõmbame end uuesti vanasse. Seega enda süüdistamine pole mitte ainult mõttetu, vaid isegi kahjulik.

Selle asemel on oluline peatuda ja esmalt end aktsepteerida 100%. Jah, oled rajalt kõrvale kaldunud, hetke ja ressursi kaotanud, ning sinu roll on taas esile kerkinud. Kuid esiteks on liikumine alati edasiviiv: kaks sammu edasi – üks samm tagasi.Teiseks, on mõttetu ja kasutu endale kui rollile etteheiteid teha. Oluline on olla aus endaga, et sulgeda tee vanadele rollidele.
Näiteks, kui vihastamine ema sõnade vastu ajab pisarad silma, ei pea ütlema, et ema on mu elu suurim kurjus. Pigem tuleb küsida: miks ma praegu vihkan oma ema, kes mind sünnitas? Ole endaga aus ja vasta: Miks sa pöördusid tagasi vanade reaktsioonide juurde? Kas on mingi varjatud kasu, mida oleks aeg tunnistada ja miks sa tahad selles rollis püsida? Kas sulged silmad millegi ees, mida sa mingil põhjusel ei taha näha?

Gaslighting – psühhoterror, millega püütakse inimene panna oma mälus ja mõistuses kahtlema, on haripunktil nii isikute kui inimkonna tasandil tervikuna.

Zombiks manipuleerituse hüpnoosist väljumine.

Petuskeemide pihustumise aeg.

Kurjus lammutab end ise.
https://www.youtube.com/watch?v=PvettdBlAjU&list=TLPQMDExMDIwMjTivsEapjF82A&index=13&pp=gAQBiAQB

We are the medicine
Loretta Lee ·  · 
WHY DOES YOUR BODY HURT?
It’s not The Salt.
It’s not the Flours.
It’s not the Soda.
It’s not the Sugar.
It’s not the Food.
It’s not the gluten.
It’s not the Sweet Bread
It’s your EMOTIONS
It’s your DECISIONS
WHY DOES YOUR BODY HURT?.
It hurts because you haven’t yet learned to enjoy, because you accumulate old hatred and anger.
It hurts because you refuse to develop your bodily vitality and elasticity, because you punish it with addictions and emotional immaturity.
Your body hurts because you reject the present and allow the memories to define you.
It hurts because you don’t close stages and dress yourself as a victim in the drama you created.
It hurts because you love the wound you don’t want to heal.
Your body hurts because you’ve succumbed to apathy and let yourself win.
It hurts because you doubt you deserve a life without trauma and wings to fly.
It hurts because you’ve lent your voice to the family clan.
Your body hurts because you don’t live in peace.
Your body hurts because you don’t dare to value yourself more.
It hurts because you’re silent when you’re supposed to scream.
Because you blame love on your obsession for dominating.
Because you demand a respect you dare not generate.
Your body hurts because you confuse a relationship with a ring where you can vent.
It hurts because you dare not connect with your divinity. Because you’re afraid of freedom.
Your body hurts because you don’t allow yourself to remember that you were born to grow and transcend from the love you already are.
Your body hurts because you don’t invest in silence or make peace with your solitude and your darkness.
You are an ever-expanding being of love. Stop being too demanding, crippling, braking, and staggering.
WAKE UP YOUR MAGIC AND YOUR POWER.
Make the Love that you already are worth. Namaste
Víctor Alberto Domínguez