Jõuluõhtu teenistusest läks mulle enim hinge mu õpilase laulmine kõrvuti Pärt Uusbergiga. Kui pärast hobuste tallipanekut ei oleks Südamesallu sügavalt religioossed palverändurid saabunud, läinuksin kirikusse ega oleks noorhärra Germot laulmas näinud, kui ERR-ülekandemeistrid poleks teda suuresti planeerinud 😀
Tahaksin olla riffidel nagu mullu või ekvaatoril? Praegu just tahan kodus olla. Kuni…
https://l.facebook.com/l.php?u=https%3A%2F%2Fwww.err.ee%2F1609559869%2Fviilma-peame-olema-kannatlikud-ja-selle-raske-perioodi-ule-elama%3Ffbclid%3DIwZXh0bgNhZW0CMTEAAR0QOgRFF5jWfAYFw3PH92MEPLpJ2HrBB8uBHs2WxuzYxY8n9OdFGpkA7UU_aem_Z_dvjxaRbxF3oI5PMgAq7g&h=AT0dIaR2R4nRfuFqetQ6cYXfiSbCv-Pg78groPV1X6oP_YSzw-qE4bofdcaRPfHYbEmZTcw_0Rd-de9u9AFmzPfiJha7sF9yYL2Uj4077WnnDeGyuzF_A8OzZMNTxOljdXsU&__tn__=%2CmH-R&c[0]=AT3Amhd_efRZPThL1NA2QEklRVvIKH0V4LODRRyU5qrrb7pSU0wLqSYoSNtQ4EaJGeAsIv_EX3x15apmjo20SEm2a1XErfjqcqNYkhTYLjkFuW2R1rjpfwTUOvwDqvahh6PKpBuyONQomxte9ZDe48Fz1Ip4Wbb9MjTphv6YIeLCQ9fUBlkAA847vu4LG0lrLwe0gBTbGJx2xpl24WmgNmwhoA
Peapiiskop Urmas Viilma 
Jagan oma jõuluõhtu jutlust, mille pidasin Rapla Maarja-Magdaleena kirikus toimunud jõulujumalateenistusel 24. detsembril 2024.
——
Armsad jõulukirikulised siin Raplas ja kodudes üle Eestimaa!
Advendi- ja jõuluaeg langeb põhjapoolkeral aasta pimedamale ja külmemale ajale. Püüame ammutada valgust igast jõulukaunistuseks üles sätitud tulukesest kodus ja mujal. Põhjamaa rahva jaoks, kellel enne talvist pööripäeva tuleb saada hakkama vaevalt kuue tunni päevavalgusega, on advendi- ja jõuluküünaldest kumav valgus sama tähenduslik kui sädemeid pilduv jaanilõke suvisel pööriööl. Valgusel on meie jaoks eriline tähendus.
Kui valgusel on tekitaja, siis pimedus tähistab valguse puudumist. Et saavutada täielikku pimedust, tuleb summutada igasugune valgus ja kustutada ka kõige väiksemad sädemekesed. Kui poleks päikest, valitsekski pimedus. Ei oleks elu. Nõnda elamegi ajastul, kus mitmel pool maailmas püütakse valgust summutada või lausa kustutada, mille tulemusel ka südamed kalgistuvad ja külmuvad. Aga valguse lastena ei saa meie anda alla – me kõik saame seda muuta. Jõululapse abiga.
Oleme kõik olnud vahel haiged. Mõni meist on põdenud nõnda, et kõik kohad valutavad, silmad ei kannata eredat valgust, kõrvad ühtegi teravamat heli. Kõige parem on siis varjuda pimendavate kardinate taha, kustutada toas tuli ja pugeda haigevoodisse, kus ülepea teki all olles, täielikus rahus, on tundunud vähem valus. Nõnda oma valu valutades tahame kõige vähem, et keegi tuleks meid segama. Kui siis aga laps vaikselt sulle ligi hiilib, poeb sulle kaissu ja ütleb: „Ma tulen valutan koos sinuga“, täidab hinge soojus, mida ei saa kuidagi kirjeldada.

Jeesus sündis jõuluööl siia aeg-ajalt pimedusse vajuvasse maailma, et valutada koos meiega, olla haige koos meiega, kannatada koos meiega… Kuid tegelikult tuua meie hinge lootust, anda kindlust, lohutada ja rõõmustada iga vaevatud hinge ja kannatavat südant. Väeti Petlemma lapse sündimine jõuluööl muutis maailma kahe aastatuhande eest valgemaks ja helgemaks ning teeb seda ka täna.
Kõik, kes Jõululapse vastu võtavad, peavad raskustes vastu, sest nende hinged tervenevad pimedusest, külmusest ja kalkusest. Nii võime ka ise olla pimedusse valguse toojateks kuulutades sõnumit Valguse sündimisest. Apostel Johannes kirjutab: „Ja see on sõnum, mida me oleme kuulnud temalt ja kuulutame teile: Jumal on valgus, ja temas ei ole mingit pimedust.“ (1Jh 1:5)
Praktikas tähendab see üksteisega kokku hoidmist. Saame igasuguse vägivalla katkestada ja ülekohtu lõpetada, kui sekkume otsustavalt seal, kus tehakse haiget ja jõuga rõhutakse nõrgemat. Kõikjal, kus see sünnib: tänaval, koduseinte vahel, tööpaigas või veebiavarustes, tuleb pimeduse jõud peatada. „Teie kõik olete ju valguse lapsed ja päeva lapsed. Meie ei ole öö ega pimeduse lapsed“ (1Ts 5:5), kirjutab apostel Paulus.
Teame, et valgusega kaasneb soojus, lahkusega külalislahkus, hea sõnaga julgustav naeratus, välja sirutatud käega toetav abi. Me ei ole mitte ainult kannatajad üheskoos, vaid oleme ka lahked ja helded üheskoos, pakume rõõmu ja soojust kõigile, kes on meie ümber. Oleme headuse ja rõõmu toojad ja rahu sõlmijad. Üheskoos.
https://www.youtube.com/watch?v=f3RI4c5lYnc
Mõne päeva pärast saabub palverännakule Eestisse üle kolme tuhande noore täiskasvanud kristlase ligi neljakümnest riigist. Prantsusmaa Taizé kloostri vendade üleskutsel kogunevad noored juba 47. korda, et ühes Euroopa linnas koos palvetada. Palvetada rahu eest. Tullakse Tallinna, sest Eesti piirneb riigiga, kus pimedus lämmatab valguse ja lootuse sõnum vajab palve tuge.
Mõned rahvad järgivad külalislahkust rõhutavat vana kristlikku tava, et jõululauas kaetakse üks koht tundmatule külalisele, kel jõuluööl pole oma pidulauda, pole isegi kodu ega peavarju. Keegi ei taha, et korduks jõuluevangeeliumist tuttav olukord, kus Maarja ja Joosepi jaoks polnud majas kohta (Lk 2:7).
Kaheksakümmend aastat tagasi sõja eest võõrsile põgenenud kümned tuhanded eestlased kogesid oma esimeste jõulude ajal võõral maal, mida tähendas sõltuda võõrustajate külalislahkusest. Eestist põgenenutele jagasid külalislahkust teised rahvad võõrsil. Liigutavad on mälestused Rootsi jõudnud eestlastelt, kellele jõuluõhtul kaeti lauas kohad kohalike rootslaste peredes.

Kuna eestlased on skeptilisevõitu rahvatõug on seekordsel Taizé noorte aastavahetuse palverännakul neid peresid, kes on oma kodud peavarju andmiseks mõneks päevaks avanud, üsna vähevõitu. Nii tuleb ligi kahetuhandel külalisel aasta viimased päevad ja aastavahetus veeta pealinna koolimajade põrandatel. Siiski tänan kõiki, kes on oma koduuksed rahu eest palvetavatele külalistele avanud. Julgustan neidki, kes seda veel otsustavad teha. Mõni päev on veel aega. Kes soovib pakkuda peavarju Taizé aastavahetusel siia saabuvatele noortele kristlastest täiskasvanutele, saab anda endast teada: https://taizetallinn.ee/.
Mõeldes lõppevale aastale on mul suur tänutunne südames, et kümned tuhanded eestimaalased on oma südame valguse moondanud külalislahkuseks ja heategevuseks. Tänan kõiki, kes on toetanud kannatavat Ukraina rahvast, sõjapõgenikke, annetanud meie oma haigete laste ja täiskasvanute, loomade varjupaikade või laguneva sakraalpärandi toetuseks. Paljude südamesoojuse ja Kirikufondi annetajate toel jõudis ka „Estonia“ klaver tuhast tõusnud Pariisi Jumalaema kirikusse – märgina koostööst, heast tahtest, üksteisemõistmisest ja lahkest meelest, ka luterlasi ja katoliiklasi ühendavast usust ja ligimesearmastusest. Märgina sellest, et keegi ei ole nii väike ega väeti, et ei võiks kinkida armastust.
Rääkides valgusest räägimegi jõulude kontekstis armastusest. Just armastus annab julguse tegutsemiseks, sest „armastuses ei ole kartust, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja“ (1Jh 4:18), kirjutab apostel Johannes. Nõnda ei tohi me karta pimedust ega raskuseid, ebamugavust ega eesootavat tundmatust. Armastus võidab selle kõik!
Üks südamesse läinud jõulusõnum, mille sel aastal kaardiga sain, saabus Arvo Pärdilt. Algava aasta septembris oma 90. sünnipäeva tähistava heliloojast kristliku mõtleja jõulusoov on lihtne:
Rääkima ei pea.
Aga armastama peab.
Komponeerima ei pea, raamatut kirjutama ei pea.
Aga armastama peab.
Nii on ka pühakirjas öeldud.
Seepärast palumegi täna inimeseks sündinud Jumalalt, et jõuludega algaks rahu ja armastuse ajastu. Et uus aasta tooks „rahu ilmale!“. Täpselt nii nagu Ernst Enno kord oma luuleridadesse ja Pärt Uusberg kõlavasse muusikasse selle igatsuse kirja pani. Selleks Jeesus sündiski – et armastada ja tuua rahu ilmale.
Aamen.
PEAPIISKOPI LÄKITUS
jõulupühadeks ja algavaks Issanda aastaks 2025
Advendi- ja jõuluaeg langeb põhjapoolkeral aasta pimedamale ajale. Püüame ammutada valgust igast jõulukaunistuseks üles sätitud tulukesest kodus ja mujal, kus jõulukuused lambikestega ehitud ja jõuluküünalde leegid pimedust peletamas. Eesti rahva jaoks, kellel jõulukuus tuleb saada hakkama vaevalt kuue tunni päevavalgusega, on advendi- ja jõuluküünaldest kumav valgus sama tähenduslik kui sädemeid pilduv jaanilõke suvisel pööriööl. Valgusel on meie jaoks eriline tähendus.
Rahvas, kes püüab tõrjuda pimedust nii enda ümber kui oma hinges, igatseb valgust. Jeesuse sündimine jõuluööl on vastus meie palvetele. Just sobivalt meie kohta tundub käivat prohvet Jesaja tõdemus: „Rahvas, kes käib pimeduses, näeb suurt valgust; kes elavad surmavarju maal, neile paistab valgus.“ (Js 9:1) Aastatuhandete tagune prohveti sõnum, mis oli mõeldud kannatavale ja Jumalast kaugenenud Iisraeli rahvale, kostub täna meie kõrvu, justkui oleks see sõnastatud meie jaoks.
Mitte ainult Maarjamaal ei igatseta valgust. Lootuse valgust vajatakse igal pool maailmas, kus pimedus tahab vabadust, rõõmu ja lootust lämmatada. Valgust vajatakse kõikjal, kus sünge ei ole mitte ainult kesktalvine öö ja madalate pilvedega öötaevas, vaid pimeduse jõud peavad sõdu ning südametud anastajad külvavad vägivalda ja ülekohut. Valguse võitu pimeduse üle oodatakse Ukrainas, oodatakse Pühal Maal, oodatakse Süürias ja paljudes teistes maailmanurkades.
https://www.youtube.com/watch?v=YR2_MrNgG1o&list=TLPQMjUxMjIwMjTlvjX2VReCLQ&index=3&pp=gAQBiAQB
Ainult Jumala enda sündimine siia katkisesse maailma aitab peletada pimedust, peatada vägivalda ja pöörata lootusetus lootuseks. See oli nii esimesel jõuluööl, kuid kehtib ka täna, et kõik, kes Jeesuse sõime juurde astuvad ja Jõululapse usus vastu võtavad, saavad ka ise pimedusse valguse toojaiks. Meie kohus on levitada sõnumit Päästja sündimisest kõikjal, kuhu meie tee meid viib. Apostel Johannes kirjutab: „Ja see on sõnum, mida me oleme kuulnud temalt ja kuulutame teile: Jumal on valgus, ja temas ei ole mingit pimedust.“ (1Jh 1:5)
Saame ka ise olla vägivalla katkestajad ja ülekohtu lõpetajad, kui sekkume otsustavalt seal, kus tehakse haiget ja toore jõuga rõhutakse nõrgemaid. Kõikjal, kus see sünnib: tänaval, koduseinte vahel, tööpaigas või veebiavarustes, tuleb pimeduse ja kurjuse võim katkestada. „Teie kõik olete ju valguse lapsed ja päeva lapsed. Meie ei ole öö ega pimeduse lapsed,“ kirjutab apostel Paulus (1Ts 5:5).
Teame, et valgusega käib kaasas soojus, lahkusega külalislahkus, hea sõnaga julgustav naeratus, välja sirutatud käega toetav abi. Ühisnimetajaks kõigele sellele on armastus. Armastus annab jõu ja julguse tegutsemiseks, sest „armastuses ei ole kartust, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja“ (1Jh 4:18), kirjutab apostel Johannes.
Uus algav aasta tuleb kindlasti parem ning kõik eesootavad raskused on kergem ületada, kui ammutame jõudu jõuluöö Jeesusest, kelle sündimine oli Jumala armastuse tegu inimeste vastu. Jumala armastus annab ka meile jõu armastada ligimest. Armastada teda nagu iseennast!
Saagu jõulupühad ja uus Issanda aasta 2025 tähiseks algavale rahu ja armastuse ajastule!
+Urmas Viilma

Tervendav/Jumalik mees

Tervendav mees on haruldane ja väärtuslik isik, kellel on võime tuua sinu ellu kergendust, ümberkujundamist ja tasakaalu. Tema roll ületab lihtsa ehk tavapärase mehe kohaloleku, olles seotud sügava üleskutsega emotsionaalsele, vaimsele ja hingelisele tervenemisele. Ka tema on Universumi saadetud protsess, et avada sinu sisemist olemust selle suhtes, mida sa endas ei märka, ei suuda avada või ei suuda ise tervenemisse viia.

Tema tervendavaks omaduseks on sügav empaatia võime. Talle on antud anne tunda ja mõista teise inimesi kannatusi ilma otsustamata seda välise pildi kaudu. Ta on alati sinu jaoks kohal avatud südamega, pakkudes turvalist ruumi haavatavusele. Ta näeb sinu sisse ja toob sinu sisemuse välja, seda sulle näidates ning avades kohapealt, kust sina seda ise ei ole võimeline nägema.

Temas on meeletu sisemine tarkus, elukogemused ja sisekaemus, mis viivad ta sügava mõistmiseni inimese olemusest ja tervendamise protsessidest. Ta näeb väljanägemistest kaugemale, tuvastades alati tegelikud probleemide juured. Ta on suuteline langetama inimeste maske, kuid eelkõige sinu enda maski – sinu enda ees. Tema ees ei ole sa kunagi maski kanda suutnudki.
Ta on tugev, jõuline ja maskuliine, kuid temas peituv jõud on hingeliselt õrn. Kuigi ta on tugev, kuid ei kasuta ta seda jõudu sinu üle domineerimiseks, vaid kaitsmiseks ja sinu hinge, vaimu ja olemuse säilitamiseks. See on tema sisemine jõud ja kaastunde kombinatsioon, mida ta suudab äratada.
Sageli on sellisel mehel sügav suhe vaimsusega, Universumiga, olenemata selle vormist. See annab talle selguse ja stabiilsuse, olles hulkuvate inimhingede juhendaja, tervendaja ja suunaja.

Temas peitub eriline võime muuta sinus sisemist valu. Ta võtab enda ja teiste valu, muutes selle tarkuseks, armastuseks ja elu õppetundideks, mis muutsid sind tugevamaks. Tema roll on tasakaalustada sinu olemust ning sind seeläbi toetada. Suhetes või kogukonnas on tervendav mees see, kes toob harmoonia, stabiilsuse ja suuna, mida muidu võib olla ei valita või ei nähta. Ta toetab teiste kasvu, andes neile enesekindlust ja julgust elus edasi liikumiseks, iseenda üles otsimiseks ning kasvamiseks.
Tema toob sinuni juhendi tervendamise protsessidesse. Oma sõnade, tegude või ainuüksi kohaloleku kaudu hõlbustab see mees emotsionaalset ja vaimset paranemisprotsessi, aidates vabastada traumasid ja ummistusi. Ehk näitab ta sulle sinus midagi, mida sa muidu ei ole võimeline nägema. Või avab ta sinus laeka, mis on siiani olnud suletud.
Elades endaga kooskõlas, inspireerib ta teisi avastama ja järgima oma autentsust. Samas on ta alati pühaduse kaitsja, kes kaitseb seda, mis on püha – armastust, perekonda, kogukonda, loodust – omades sügavat nägemust nende aspektide väärtusest.

Mis juhtub, kui sa kaotad oma elus tervendava mehe?
Sinus tekib emotsionaalne ja vaimne tühimik. Tema puudumine jätab tühimiku, mida on raske täita. Energia ja kergendus, mida ta pakkus, tundub nagu turvalise varjupaiga kaotus.
Tema äraolekul võivad tema tervenemisest kasu saanud inimesed naasta lahendamata traumade või ebakindluse juurde, eriti kui nad pole saadud õppetunde integreerinud.
Tervendava mehe kaotamine võib olla hoog sinu enda tervenemisele, sundides sind leidma enda seest ülesse tema poolt pakutavad ressursid. Tema tõi sulle kasvuvõimalused.
Paradoksaalsel kombel võib tema kaotus anda õppetunni iseseisvusest ja tänulikkusest saadud kingituste eest.
Kuidas teda austada?
Eelkõige tunnustage tema väärtust. Näidake talle oma tunnustust, seni, kuni ta teie elus kohal on. Ärge võtke tema kingitusi enesestmõistetavalt. Vaid kasutage seda Universumi kingitust iseenda jaoks. Töötage iseenda kallal, et mitte jääda tema energiast sõltuvaks, vaid saada iseseisvaks läbi tema antud kogemuste.
Hoidke tema mälestust elus. Kui olete selle kaotanud, pidage meeles õppetunde, mida ta teieni tõi ja jätkake nende rakendamist oma elus.
Tervendav mees ei ole lihtsalt füüsiline kohalolek. Ta on transformatiivne jõud, mis võib muuta sinu elu. Tema kaotamine võib olla valus, kuid tema jäljend jääb valgusena, mis suunab sind sinu sisemise tõeni.
Valgust ja armastust,
Ruth Pukman

Arne Hiob

HÄID JÕULUPÜHI, ARMSAD SÕBRAD!
Jeesuse Kristuse sündimine on tõeline Jumala ilmutuse kulminatsioon. Ta täitis –
– iidsete rahvaste igatsuse inimkujude kaudu Jumalat näha ja austada.
– hiinlaste taotluse leida esivanemate Tee (Tao), mis on Taevajumala tee.
– hindude unistused ühineda jumalikuga ehk unistuse inkarnatsioonist.
– babüloonlaste tähetarkuse: hommikumaa targad jõudsid Petlemma.
– egiptlaste igatsuse – Kristuse ülestõusmises sai „muumia“ elusaks.
– juutide messiaootuse, mida prohvetid olid sajandeid ette kuulutanud.
– kreeklaste filosoofia: Logos (Sõna, Mõistus) sai lihaks ehk inimeseks.
Jeesus on täitnud loendamatuid unistusi, sest need, kes Tema vastu võtavad, on sündinud Jumalast (Jh 1:12-14). Pimedus kaob kohe kui valguse sisse laseme ja me saame nägijaks.
Rõõmsaid ja õnnistatud jõulupühi!

https://www.facebook.com/reel/1763926361047603